# Language: Estonian # Family: Uralic # Source: http://haldjas.folklore.ee/rl/date/saksa/teil10.htm # Date: June 29, 2004 by David Harrison # Type: text (proverbs) # Word count: 87,254 # Corpus clean up # Double vowel symbols replaced with V: # Š replaced with A (low front unrounded) # Ÿ replaced with U (hi front rounded) # š replaced with O (lo front rounded) # o tilde replaced with c: (low back rounded) # o left as is phonetically it is as 1st V in 'awful' # Vowels: Front A O U / Neutral? i e / Back o c a u # info on Estonian Phonology at # http://www.eki.e:/cc:l/et004.html # http://www.magma.ca/~raksim/estonian/alphabet.html # These diphthongs occur: # Neutral: io ei eo oi ui ›i ai ši Ÿi ae ie oe ›e # Neutral: Še, še, ea, eu iu # Harmonic ao, ›a, oa, ›o, au, ou, ›u # Disharmonic (very low frequency), Šo(12), ša (2), Šu (21) # run with LONG VOWELS, REDUCE DIPHTHONGS jakabest on rugileikus, pArdist odraleikus mA:rjapA:st me:s lihavA:gnale ja hArg heinascimele ussimA:rjapA:st pidi uss mAtast hammustama volbripA:vast on hobose kaeravo:der metsas cdagune uhetu om paremp ku hummugune mcstu hildarusku hUvA pAivA, A:murusku pAivA paska ehtu rusku, talve jatku agal on saba taga aga oli emmu sohu Ara uppunu tehit teten, pohmit sUvven kotkad lendavad kcrges pilvede all, liblikad madalas rohu peal kcik on ikka sO:mapA:d, ei kcik ole sA:mapA:d kcik tU: vci Ar tetA', a latsc perst pUhi ei' Ar kunagi puhtast, tu: tU: um otsalda' ega pu:l kik oksa ladva ei sA: olla kcik pu:d on haralikud, kcik ei kclba hargipu:ks egA kik pu: mctsan Ute otsage maha raiute kcik pu:d ei kasva korraga tA:ni ega kcike puid Uhe korraga rajuta kcik kurja kositase, kcik vihatse vi:Asse, tcbealotsid ei vi: keAki kcik laisad ki:tvad seda mA:d, kus pole tarvis teha tO:d kcik ti:vad Ai kanna Uhekcrgusele kcik kosilased rikkad, kcik vangid vaesed kcik head asjad on ju ikka kaugel vci kcrges kcik krA:m vci ilmast ar kaoda, a' raha jA:s kckc perrA ega kcik vasike lA: Ai' karja kciki ei sA: Uhe mceduga mceta vana varikohe lA:va kcik ega kcik vci Uhe kelgu peal scita kcik sA: ai Ute pulga pA:l saista ep ole kcik inimesed Uhe ve:ga ristitud pole kcik inimesed Uhe vitsaga lO:dud kcik se:ned ei kclba korvi panna kcik rattad ja rattakesed tahavad mA:ret sA:da kcik omma minneh mesitse, vcttch vcismctsc' kcik on kirikus kenad, kallil ajal kaunikesed ki:k ei ole Ute targa ja Ute virga pole kcik kAgud, kes "kukku" laulavad kcik ei ole mitte sepad, kelle silmad mustad on kcik ep ole ni: su:red rikkad, kuda ki:detakse, kcik ep ole ni: su:red vaesed, kui laidetakse kcik on ri:sta ri:dlejad, ei ole ko:lja koristajat kcik linnud ei linda UhUle po:le kcik linnud ei lenna Uhekcrgusel kcik linnud ei sA: Uhekorraga lendama kcik te:d vi:vad ro:ma kcik ikc ci Ute ao pA:le kcik sA:vad kord kaks kAtt risti pA:le kcik scnad pole ju Utlemised mitte UtsindA susi om cnnekap Uksi hea sU:a, kahekesi hea magada, hulgeli hea tO:d teha UtsindA' sA: ai' hulga vasta saista' Utsinda ei sA: midAgi su:rt ArA tetA iga algus on raske kcik mu: pea me:les, unekotike uneta mu:d asja sA:b kcik metsast, aga isekasvand vokiratast sA: mette kcik sUtUsse sO:gi ajos ja paranese pA: ajos kaik hUAd nA:d oma nA:buri ju:rest kcik on elus nAhtud, muidu pole mette kUps Uts peremehe tU: kcik, vinna hunni vai hAllUtA last toit kcik, mis sUA vctt kcik om hA:, mis kcttu tAidap kcik hiA, mis ond kcik om hA:, mis hAsti tetas hA: om kcik, mis harva sA:t kcik on hea, kui paremad kAes ei ole kcik on tUhi, mis sant laulab kcik ei ole kuld, mis hi:lgab kcik ei ole mesi, mis magus on # Language: Estonian # Family: Uralic # Source: http://haldjas.folklore.ee/rl/date/saksa/teil10.htm # Date: June 22, 2004 # Type: text (proverbs) # Word count: xxxx # Corpus clean up # Double vowel symbols replaced with V: # Š replaced with A (low front unrounded) # U replaced with U (hi front rounded) # š replaced with O (lo front rounded) # o tilde replaced with c: (low back rounded) # o left as is phonetically it is as 1st V in 'awful' # Vowels: Front O U / Neutral? i e / Back o c a u # info on Estonian Phonology at # http://www.eki.e:/cc:l/et004.html # # http://www.magma.ca/~raksim/estonian/alphabet.html # These diphthongs occur: # Neutral: ai ei oi ui ›i ši Ui ae ie oe ›e io # Neutral: Še, še, ea, eu iu # Harmonic ao, ›a, oa, ›o, au, ou, ›u # Disharmonic eo, Šo, ša, Šu kcik ei ole hcpe, mis lAUgUs kik massab raha, mis vAhA ni:dse pA:l seisab kik aja mO:da kcik on teod, mes tehAsse kik ei sUnni sUvvA, kik ei kclba kcnelda kcik ei kclba sUvvA, mis silmAge nAed kcik sUnnib sU:a, mis su:s ei karju kcik ajab oma aega kaik kerdub iga asi tuleb omal ajal ammet kcik, mis leiba annab kcik, mis ve:l tAinahka vA:rt on, peab mA:st Ules vctma ku perremi:s UtsindA jo:sc, pUsUs talo, a ku ka pernA:ne ju:ma nakas, scs tulc majast vAllA minnA kui madise tu:l oli mA: po:lt, si:s puhus ta meresse kaladeks, kui ta oli mere po:lt, si:s mA:le ussideks kui mArA mAe pA:l mAngu lei, si:s susi varsa orgu sei kui tuhkapA:val ni: palju lund sadanud, et clekcrre Ara katnud, si:s O:lnud vanarahvas: kade po:le sajab ve:l ni: palju, et clihu Ara katab varsan cpid, vanan pead hUAh om rassc ellA', a hUA avvo om hUA kanda' lAtsi mehel, lAtsi ku linna; oli ArA lAnnu, oli ku sital kAUnu vAiksen hAste opetedu, su:ren mcistab muidugi tUdrukuna tui, naisena nui tUdrukult ei mahu ncelaots suhu, naeselt aja pA:r hArgi suhu tUdrukult kui ro:silill, kui naiseks sA:b, si:s torupill tUdrukult kui sai po:dis, naeselt kui kanasitt to:lis kas ke:det pada sO:mAldA jA:se vci koera jalad kuluvad vci taud tUhjast toast midagi vctab hArg minnAn, vasik tullan musta pA:ga muret nA:b, halli pA:ga hauda lA:b sealihaks pole ki:ta, lambalihaks laita vana vihku volberille, nippi nAppi e:rigulle vanatUtrigu' ku pAiv, vanapoisi' ku pilv vanatUdruku ola tagapcrgu kesA pA:l kablan ja vanapoisi karjatse man vanadtUdrukud pidid piale surma sirtsu so:le minema pu:rattaid tegema vanadtUdrukud pannakse kUlatAnavasse siasitta po:leks lchkuma, panad sUdamepo:led vastu pA: kuima vanatUtreku aetase reola su: pA:le lumme sarjama vanatUtreku vi:Asse petseri valta ala vanal inimesel Ueldakse kuke uni olema vana arm ei ro:steta vana arm ja vana karm vanad mehed ja vanad hArjad on Uhtemo:di kurjad vanad hArjad kAivad ikka cigel vaol vanadscnad on kuldsed scnad vana aeg oli vaene aeg vanatUdrukutel sUnnivad lapsed ikki pUhast vaimust ja porikArpsest vanu kA:psi ei vci enne Ara visata, kui u:si pcle vana karu kaval aru vana viha ja vana scprus neide ju:re ommava sUgAvA vana lu:, valusamb lUOk vanarahva tarkust massa ai' ar pclgc vana ncgi on raske maha pesta vana te:, vana scber vana hunt, kcva kont vana raud ei ro:steta vana jutt, sea sitt, murra jupid po:leks, Uks hais mclemail vana vask um vaestc raha, hcpc herrA lA:dikun, kuld um kuninga pungan ega vana so:l jAnuta vana leib su:l unchudutas cdAngu varra magama, homgu tule varra Ules talvsipUhA cdakul lA:vat ka kolm laiskagi kergohe chtu vara O:sele, homiku vara te:le chta lAheb kcht clile chtul tants armas, homikul uni magus chtul vcetas kctt hclma chta on kcik kassid hallid chtu oli vi:s pA:ri hArgi, homiku ei ole vasikatki alekseijah ri:vehmre' vAllA, rattavehmre' sisse tennUspAiv nAgi tsiga pA:vA taivahe Ar tcnisepA:st pidi po:l lo:matoitu alles olema tcnisepA:l lAinud lutsul pletid lahti tinuspA:val loedas talv po:lcs tcnisepA:l murtakse talve selg katki tcnisepA:l sUnnib esimene hUlgepoeg merre tuhkapA viheldakse liha seljast maha ja kala selga tuhkabe chta tuleta magama, vastlabe chta cvvalges karusepA:val peab korra Umber pcllu A:ma, si:s peab Ake pcllal olema karusepA:val murtaks ka rukki ju:r katki pArtlipA:l lAhvad pA:sukesed jArve pArtlipA:l ei kUlvata, sest pArtel Utelnud: "Arge mulle silmadesse pilluge, vaid sUgage mu selga"; ta kAskinud aga kUnda ja A:stada pArtlipA:st vissatakse kUlm kivi merese ja soe kivi kajuse kaige paremb on oma persegA sittuda i: otsan istutas, po:lcn i:n puhatas e:rikupA:l tulad rukkipead vAlja edimAdse pUhA ei lA: pini kah tcsc tarc mano esimesel pA:l olen vc:ras, teisel pA:l olen ko:rmaks, kolmandamal pA:l haisen ma sUOjAst tuntakse tUOmiest puastumuarjapA:l on ki:vel esimene muna pesas pA:stumA:rjapA:l visatakse esimene ku:m kivi vette, karjalaskmisepA:l teine ja jUripA:l kolmas pA:sapA:vA lA:vA' ubinah puhtas pcllust tuntakse me:st re:de jummal rikas, e:spa cige ega linn li:akse mA: all ole jUripA annab lammas ku:e, mihklipA kasuka jUripA:l anta tUtrukutele ja sulastelle passid kAde ja nad voivad menna lakka magama jUripA:l muneb teder esimese muna jUripAiv vastse taose pandas kA:la, vastne teopulk andas kAtte jUripA:l anti kAtte lo:made vcti jUripA: pandud hundile pAitsed pAhe, mihklipA: vcetud A: kA:drepA:v tsiamold hi:detAs aia takka, tsiga peAt sis jo esi hennAst toitma nakkama heinamA:rjapA rohu kasv tAis heinmA:rjapAe esimene, jA:guppAe te:ne ja lauritsepAe vi:mane mectmene jA:gup hAdAu:dine, laurits lai leib, pArtel pere pAts jA:kobipA:val jahule:m, olipA:vas u:s leib jakapA:vAst kU:nUs suvi jo' sUgUsehe su:rel re:dil ristida ronk oma lapsi kadripA:s es ole lammas ennast pUgAde kAsken, Utelnu, et temA taht kirikus minna, kasukat sArki selga panna kapstmA:rjapA:vA kO:detAs tsialc ruih sAlgA ja sA:dctas mctsa kapstamA:rjapA:vAn sA: tsia ncna vallale sA: ai pAtse pAUhtsehe, ko tU:d taha ai tetA' ristipA:l pannakse rohuladvale so:la pikku nAppu hakkab asi kinni lauritsapA:l peab laisal mehel se:merehe Ulal olema lauritsapA:l hAdaleib, olipA:l cige leib jculu vi:mase pUhal sA:b juba pA:va tunda vi:masel jculupUhal pidi juba pA ni: pikk olema, et kapsasupp ke:s korralikult Ara kU:ndlabe laupa lo:daje pAhked lutsapA: O: on ni: pitk, et kotkas kukub pu:st maha tUdrukust ja hernest ei tohi mudu mO:da minnA, ku nApuge ei putu mA:rjapA:l sA:b vareksetta mA:rjapA:s lA:b pAe hange ja om sA:l Ohessa O:d pA:, sA:lt lA:b ta vette ja om sA:l jAlle Ohessa O:d pA:, si:s tuleb vi:st vAllA ja hakkab mA:d kuivatama muarjapA:vAn antse po:ste ja tUdrikitele vcti kAtte mA:rjapA:l antakse sigade vcti kAtte mA:rjapA:l muneb vares esimese muna mA:rjapAivAl piAvAt vi:otsa joba kokku sA:ma mardipA:v mart tega scilaga clut matsepA:l pO:rab uss teise kUlje madisepA hakkavad kcrred lund vihkama kcik matakad pO:rvad madisepA:l teise kUlje peale ennast madisepA:st hakkab u:s lumi vana sO:ma madisepA:l on po:l lund tA:s madisepA:val peavad kcik talveund magajad lo:mad Ulesse Arkama madisepA:val peavad kArpsed, ussid ja mu:d veiked elukad hinge tcusma madisepA:l antakse kanade vcti kAtte madisepA:l lcigatakse lcukese ke:l lahti, et se: pea laulma hakkaks mere A:res ilma ei uodada mihklebA chtuks to:di sAlud metsast A: ja hundi su: kisti lchki karu lAheb mihklipA:l pessa, kU:nlapA:l kA:nab teise kUlje, mA:rjapA:l tuleb enne pA: vAlja mihklipA peab veristud sA:ma mihklipA:s cmmeldasse hundi silmad kinni, et hunt ei nAes karja mihklipA:l sU:akse lusikaga vcid esmaspA ei sA: kedagi, teisipA sA:b teistele, kesknAdalal sA:b kcigile esmaspe heidab maha kA:ren vi:va esimese rau kU:nlapA:va hommiku pessa jUripA:va homiku tuleb kAgu vAlla kukkuma mA:rjapA: hommiku muneda ronk esimese muna pesasse mA:rjapA: hommikul pidand kA:rna pesas leiduma Uks kuldmuna matsapAe humiku sajab kalu, pArast lcunat hussisi hommiku kukega, chtu koeraga hommikul ko:staga, chtul kulbiga homigu pead ni: vara tcusma, et valge varblase kAtte sA:d hommuku ole ho:likas chtu rahu rauge hommiku ho:lekAgu, lcuna leinakAgu, chtu cnnekAgu hommikul pUhitakse ho:l vAlja, chtul cnn hauka pesa ve:ren kanad ei sigine olipA:l lcpeb heinategu ja algab lcikus o:leba ku: keib ni: madalasti, et siga nA:b teda ka olipA peab nuga sA:ma veriseks tehtud pA:vlipA:vast pragu merese, tcnisepA:vast tcuk hArja selga pe:tri pA:vlipA:l jA:b kAgu vait pendipA:l pO:rab kala pea kalda po:le pi:trepA:vAst nakkas jo' suvi handa tagasi kiskma pi:trepAivAn satas egA A:sta vihma po:rnapA:vA sA: jo hArAle juvva' kA:rtc alt havva ve:re pA:l sA:t targas, aga sis om hilda laupA: chtul sA:b kolm head so:ja asja: so:ja sauna, so:ja pudru ja so:ja eite ussimA:rjapA:l kaovad ussid, kArbsed, putukad, ussi su: sulutakse po:lpA tuleb pUha sisse ncnda kui jcgi, pUhapA: chtu jo:kseb oja vi:si vAlja laubasel pA:val tuleb pAike ni: kauaks ikka pilve takka vAlja, et me:s sA:b hobuse selga hUpata kAnnust tuntakse pu:raiujat sorokasvetah kA:nd nellikUmmend nelli tsirku su: suvc po:lc suvisel pO:ripA:l Oeldi jAllegi, et O: esmalt lAheb vaid kukesamm pikemaks to:mapA:l pandvat must to:mas edimAdse tUtre mihele, tcnnispA:l tcse, kUindlepA:l kolmanda tu:mapAiv lAtt pA:vAl Uts tolm mA:ha, pAiv nakas selgembAst minemA to:mapA:l ikka tuiskab to:mApA: sA:vad jculuvAravad lahti tehtud tA:tA:di po:lt to:mapA:val vi:akse tohma to:mas vAlja kuivas pcues seisab saialeib, mArjas kesvakannikas taliharjapA:l visatse kukk Ule katuseharja, sest tal on teise jala all teri, teise all lumi keskmisel jculupUhal lAheb pA kukesammu pikemaks ammet ja oskus pole kuormaks cige pA:le kadeda hammas ei hakka silmist vcib sUdant tunda scpradest tuntakse sind ennast orasest vilja nAikse orasest ei tunta ve:l vilja lastest tuntakse vanemaid vanatUdruk om egAl kAhen nAride ku koeral lihalu: tO:st tuntakse tegijat kedi otsas vananeb kuergi ki:remine ega nina otsast vci me:st tunda ti:skusch ko:lcssc', kas leht sUgUse lAtt pu:st vai leht kAjA tulc pu:htc ega uimatse cnge kala ei hakka u:taja cnge hakkab kala vanna pattu ei pia mitte mAlehtetama ega Ute kcrre otsah katte pA:d ei kasu tUhja scime kallal lAhad hobused ri:du Uhe kuha peAl ei sA: i:al vanaks su:rest naerust tunnukse rumalad me:st hUvvA mAletedas hOAga, kurja mAletedas kurjaga omast kohast olgu hAbi, omast kohast julgus "mu:d marja, musta marja, sitke marja, sitta marja, pihlapu: marja, pri:sket marja, tA:d sA: tsAuka tsAlguta," kahr laulis ni: teine talu, teine tA:r andrus aus me:s annab jculud, to:mas to:res me:s to:b jculud, nu:t hi:vapulk vi:b jculud esite naeruasi, pArast tcsi taga enne vi:b scelaga vett, pArast ei vi: pangiga esti ikke ni: hia ja kallis, pArast aetakse koerapi:tsaga minema esmalt vctab me:s pitsi, pArast pits mehe edimAlt aja kArnA scrmc vaihelc, a perAst jo sU:dAt perst paras palk, cige malk mcisahirm on enam kui surmahirm suksutajaid on palju, aga pAitse pAhe panijaid on vAhe ann kuscs ann om vAiga kchnu ri:stuga' kaeminc massa ai rahha rakendamine lAheb palju maksma ega tUe hinge pAri, hingamine hinge pArib tO: inimest toidab, laiskus teda rikub ega tO: kedagi toida ega tUO leiba kUsi tO: tAnaseks, jcud homseks tO: kardab meistrit tO: kardab leiba sO:nd mehi tO: kAib tegija jArel tU: lAtt ruttaja kAen, ega tU: tegijA kAen ei lA: tU:d om talguga tetA, leiba ei ole indalgi sUvvA tO:d tegijal, und magajal tO:d tUhjas talus, ho:lt ho:nus elus tU: om tU: tUe inimesele ubavuscks tO: on kcige su:rem kubjas tO: on mA:ilma elataja tO: on kurja kius tO: on lolli lcbu tO: on lolli inimese ajavi:de tO: on laisa inimise ajave:de tO: on rikkuse alus / linnas ja lossis ja talus tO: on auasi tO: on rumala inimeste ja vana hobuste jaoks ega tO: konn ole, et e:st Ara hUppab ega tO: jAnes ole, et e:st Ara jo:kseb ega tO: pcle lind, et e:st Ara lAheb ega tO: ni: raske ole kui se: hakkamine tO: ei ole hunt, et metsa jo:kseb tU: olc ci kiri, ct mcista ai tetA tU: om, kes inimese tapp tUO tU:tab, vAli vAsitab ega tUO iest Ara ei juokse tO: cpetab tegijat tO: cpetab ise:nnast tO: ki:dab ise:nnast tO: ki:dab tegijat tO: tasub tegijale tO: rc:mustab tU: om oma kAega tetA, aga hind ei ole oma kAega vctta tO: ei hAbista kedagi, vaid austab kciki pealt pAikeselo:ja tO: tondile tubakaraha te:nimine ega tO: konti riku tO: ei riku tegijat, kui tegija tO:d ei riku tO: ei teota kedagi, laiskust laidab iga me:s tO: otsib me:st, mitte me:s tO:d tO: ei otsi tegijat, tegija peab tO:d otsima tU: ei tapa, mure tapp tUO sunnib tegijat tO: ja pAe peremehel, O: ja lust te:ndrel tO: te:nib palka tO: ncuab tegijat naiste tO:d ja scithobuse sitta ei nAhta kuskil tO: tO:d nAUtAs kUll tUO vi:sile vedAb kUll tO: tegijaid leiab tO: scrmust scrmest maha ei tcmma ti: tU: tUveni te: tO:d kAtega, aga mitte kinnastega te: tO:d higiga, si:s sO:d leiba himuga te: tO:d, ni: et tU vAriseb, / sO: leiba, ni: et perse kAriseb te: tO:d ja palu jumalat te: tO:d ja nAe vA:, si:s sA:d tA: te: tO:d ja maksa raha, mA:tUkk jA:b herrale ti: tO:d ja kinnita vO:d; kui sO:ma lA:t, si:s ncrguta te: tO:d tO: ajal, aja juttu jutu ajal ti: tU:d, kUll scs sU:k makus om te: tO:d, kuni elad tU: must ei teota, higi must ei hAbista Ai pahandus palgata jA: pahandus ei tule Uhelt po:lt, vaid tuleb ikka kahelt po:lt vihastamine tieb vanas ul'li tsusid, ul'l tapp kah vaene om tu:, kel tervUst ei ole vaene rott, kel Uks auk vaene ei ole se:, kel vAhe on, vaid se:, kes palju tarvitab vaesel rahval valu palju vaesus tUkis ussist ja aknist sisse vaesus kasvatap vaesust, rikkus rikkust santus on lAhemal kui rikkus vaesus on rumaluse nA:ber vaesus on laiskuse seltsime:s ega vaesus patt ei ole vaesus ei te: hAbi vaesus ja vanadus pcle inimesel hAbiks, ahnus ja alpus on hAbiks viletsus ja vaesus on inimeste kaisus ega vaesus vAsi inimese jArel kAies, aga nAlg kohe maha jAeb, kui leiba nAeb arst, aita ise:nnast! arstid ja ahukA:did tahtuvad mA:rimist kUll tuhk turvutab ja vesi vi:sile vedAb vanad sikud lakuvad ka heal me:lel so:la vanad hobused sO:vad ka ve:l kaeru kust kerpki hammustab, sinna jA:d ka jAljed sigagi on kolm pA: pesas juba lubamine on ka vclg kUll vaenelaits kah pA:varju lOvvAb villanc ka vihancs, paklanc pahancs hundil oma poeg ka armas ka pcllume:s ei kUlvand vanalku:l, et vanaku: kUlv variseb pu: nAge ka kasumise pA:l vaiva varas pallcs ka jumalat, ct kAtte sA:si i kUll laisk kah oma latse toit, hillak endA elAtes scbral on ka oma scber konn kro:ksub ka, kui pA:le astutakse kUlap hA:k endale ka Ukskord augu leiab pini matt kah lu: pala mA: sisse, ku kctt tAUs om kassile pidi taha tehtama ka ncu mUeda tark astub ka vahest talle sita sisse kAgo ku:k ka uma ao pA:le kUll hillAk hindA ravitscs, tuhnAk uma pA: toit ka kcige pikem pA jcuab kord chtusse ka kcege mustem mure kaob valge li:va all si:diku:es on ka omad kirbud ka kcige tugam ohelik katkeb kurat annap pcrgun kah sO:giaja, aga ahne ei anna vanapaganalgi on nal'lamA:d tsirkki om su:ri vasta suvvc, kinA vasta kAjat tsirk ka kUlvA Ai', a sU:nUst sA: soel om ka ummi latsi hallc susigi undas ummi poigc susigi jAtt tAhe perrA susigi tule hA:sU pA:le susigi oppas ommi poigc aeateivaski on sUgiseks mAdand, ku sital ajal raiud ega sandi leib ka ei haise kUll sA:b kAsikivistki, kui vana veskil varrud on kass katt ka uma sita kinni kassile ka mcrro ritka vaja kassi vA:datakse koa sugu jArele, ni:sama peab koa me:st vA:tama vares kukub ka vahest maha varcski lindas li:ku pA:le vares paneb ka kaks vi:rga hi:r om ka julgc, ku' kass maka pi:rakut sUvvas pingi all kah kUll vana ka lc:bib ning albib haukje koer salu samuti ka pime hobune leiab oma te:d koju po:le pussu leikAb leibA ka mAdamuna peab ka pesas olema kUll konnal on kohitseji ka hele tAht ka kustub tark lind situb ka vahel pesasse tark kana ka ncgesin palotas perse Ara kaval rebane langeb ka lcksu kUll kaval rebane ka Ukskord raudu satub mustal kanal omma ka valge muna illanc kana ka ks vi:mAte orsilc joud ka nUri oherti u:ristab auku ei olc linnustki asja, kia ilusahe laulda mcist ka kiholane tcmpap hobese maha, kui susi avitap sappi on saivarilgi rott ka' sA: ulli pA:ga kassi kAtte elAtie ennemuina, kui sUOdi pajusta urbi, sA:dik si:s nU:d eledA, kui sU:A rUgista leibA raud ka kulub vi:maks Ara eks kange scnni kaela vA:najaid ikka ka leita ka tUrmA leibA anda ai' ilma sUvvA' sieligu sies on ka inimene puhta ve: se:s on ka putukaid sannah sUvvAs ka saia ega vieragi silma vesi jA: kasscl ka mA:jago leiva ju:res ka hi:red elavad kcik kclkad ja kcluivad sA:vad mehele, minu tUtar nagu nisusisu, ei sitt sA: kuhugi ku:se alt aetakse ka minema mcisa kUllest variseb ka avida ci hUA adcr, ku kUndjA kU:nU ci atra kandma vananeb hArg vasikata kassi ke:le otsan tcbi, peni ke:le otsan rohi vA:l tO:le, ei ruoale sinna peresse mine kosja, kus rammus koer ja su:r haopinu ei vargal jumala cnnistust ole laisa mehe pOllu peAl kasvab umbrohi ja nOgesed pcllust tcuseb, mis ise sisse viskad, aga pcllus mAdaneb, mis sulane kUlvab vanale sA:va ka no:re pihA:ia pA:l jArge nA:ris mual odavamp kui turul turuh om mitu turakut ega' lco sita pA:l leibA kasu ui', ku lehmA sitta sA: ai ei selg kaeru kasvata ei sA: sohva pA:l sepAs opitus re:ko:rm tagapo:l, vankreko:rm ettepo:le ku:se kannu pA:le kciv ei kunagi kasu sA:nalabal lapsi paelu, pereparsil pe:rga paelu mA: peal olla seitse hullu: sO:mahull, jo:mahull, tO:hull, laiskusehull, rahahull, nAljahull ja ri:uhull pulmas poisid punased, vAljas poisid vAledad, kodus kAivad kompa kampa pulmad suguvcsa ju:a, jo:dud kUlalaste ju:a pulmas vA: ei vA:tata koera pulmas oleks ka hA:, aga li:ga pailu tuleb trA:taidest lAbi pugeda kUllile me:s vcrksamp karjate: peal ei kasva rohtu teise turjal on hea ratsutada varga peas pcleb mUtski rikka lal tuli otsas, rikka varal uss otsas surnu su: pA:le ei kAsta kohut mcista: patutse oleme keik teiste pA:le kUlvad, oma pA:lt lcikad tavalesa taudigi rA:gidA oma sU:d ja viga vA:ta prillliga, teisel ilma prillita, si:s on kcik hea vanal asjal jalg pA:l, silm vAl'la terava nina pA:le situb pia siga huigu peale ei vci tuba ehitada vAsinu o:dets jArgi, lcppenul ei sA: midAgi tetA libeda jAe peAle Ara mine mitte mAngima jumala scna peab rohkem ku:lma kui inimese scna hA:d piab kaua o:tma, pehmet ke:tma ega vana asjale kasvab sammel pA:le pill tuleb pika ilu peale pisar pika pilli jArel mArja mA:le mceob ruttu Ara te: linna lagele mA:le musta peal vili kasvab, valge peal koer sittub uma esA mA:l olc ci vaja pelAdA jUripAivA kuival mA:l ei vci ojuda ve: peale tehtud tuli ei pcle kelle scna ku:led, selle sulane sa oled soendud supp ja so:vitud naene on Uks Argitemine ei tapa silm silma vastu, hammas hamba vastu silmavesi vihtlemise e:st ja sau sanna kUtmise e:st vihastamisest sA:b villi karust sA:b mAngime:s, hundist ei sA: i:al Utest pujast sA: pini, Utest tUtrest sA: hatt laisast sA:b hea kubjas ja vargast hea rehepapp ilu rasvast ei ke:deta suppi ei sA: scrmest scira tettA, ei kA:rrest vatska kUtsA sAdemest tuli, scnast tUli tu:st pinist sA: ai kar'apinni, kedA lcijaga karja ve:tAs ei sulasest sA: kuningast scast om me:s lo:ta, aga mitte kalmust kchust ei sA: keisergi enam kAtte mehest sA:b ve:l ni:kaua asja, kui suhkur su:s Ara sulab, aga naisest ei sA: kauem kui nel'lakUmne vi:e A:stani su:st tuleb, sUdame lAheb, alla kopsu kinnitab ega hArjast jAnest sUnni east tuleb igine sui, pchjast pcline tali idast tuleb hA: ilm, idast tuleb paha ilm, idast tuleb mA:ilma ots kUll tuleb iast UmmArgUsi orjast sA: osajagaja, perepojast palgaline pillajast sA: sant, kokkohoidjast kuningas ega aisast enam juhivitsa sA: naise varast rikkust vci koerasitast scnikut koera ja vana inimese kAest vcta ikki vastu, mis ta annab kcrgelt kukud kcvaste kcrgelt situb, kergelt kukub korgeld langemine o: raskemb tUhjast ei sA: tUssi teha ega kahest nahast kasukat tUhAst ei sA: midagi vaese mehe varsast sA:b ruttu hobene ja rikka mehe tUtrest sA:b ruttu pru:t rumala kotist on kerge matti vctta kUll ial vc:ra lojuksest sA:b lojust, aga vc:ra leivast ei sA: leiba tu:st linast sA: vi:l asi, kost jakapA:vAlgi hainaruaga Ule vcit minnA ega sitast kompekki sA: sidast pergelid sigivad sitast ei sA: si:di, kanapasast kalit sitast sA:b saia oma jcuga ei sA: Ule clekcrre vanast kaost sA: vatsa vesi vanast ei sA: enam no:rt, aga no:rest kUll vana talupojast sA:b kUll saksa, aga saksast ei sA: enam talupoega mAdamunast ei sA: hA:d putru, kArnakonnast hA:d nahka kirbust tetAs karu ja hi:rest hArg kullist ei sA: tuvikest vanastpoisist sA: pcrgu purde ei linnukoerast karjakoera sA: veikesest vargusest kasvab su:r vAigust kibenast lAUgus sour lein ega halvast kaust kunagi head vett ei sA: seast ei sA: nurmahti orjast sA:b kcige kibedam pereme:s hillukesest sA:b inimene, enneaegsest asjaline tuimast tUtrigust ega aiglasest neiust ei sA: virka naist tulc ci kurvast persest rc:msat pi:ru Uks lind, mis varblaseks lo:dud on, sest ei sA: i:algi O:bikka ega Uhess kast ei kasva hundist ei sA: karjakoera ega konna pojast kala ei kasva tUhjast taskust pcle midagi vctta Uks allikas ei vci kahte seltsi vett jo:sta rikkast perest osta hobune, vaesest vallast vcta naine nattanenAst sA:b mies, aga mitte tUhjAst naurajast ilusest sA:b ilma lits, valgest valla ho:r ho:r sA:b o:tajasta, varas vA:tajasta ega pajust palki sA: mullast sA:b kulda ega kurtmisest ei sA: putru ke:tA cnnest tuleb cnnetus ja cnnetusest cnn su:rest sA:b ikka midagi, aga mis sa vAiksega ve:l te:d hAist lastest sA:vad head mehed puolidetud leivAst ei sA: enamb tervet leibA pu:st sA: ai poiga, eAst tarre ei pu:st pulmad teta, ei au aiateivast tulc ci tUhA kctuga pi:r ci nA:r vclsist ei sA: sukalapa, petusest ei kinda pAkkA tUdrukuist ei sA: peret ja koerasitast ei sA: scnnikut meresi pudruks ke:ta ehk rahva su: kinni panna se: oleks Ukstakcik li:vAst ei sA: leibA ega savist saia magamese peAlt pcle ke:gi matti sA:nd ega une rasvast le:nt ei sA: sA: ai lumcst putru ki:tA, li:vast kOUst tetA ega ilu pealt le:nt ke:deta naljast sA:b kalja naljast sA:b tcde, tcest sA:b tcnn tilkadest kogub meri katsetO:st tuleb kunst tarkusest ei lAhe kiegi lchki kest lehm kasus, pidi jo vAikult vasik olema kallamine ei maksa kohtu e:s nAlgind hundid ulvavad, sO:nud siad magavad sUlitud leib sU:ase, pcltud laps leitakse vAsterikku vA:ri sA:ri, sie potkib kirsa suosta pia lAgUnes, pia kistus pia sA:t pistu karada, ruttu ru:ga ki:tA pArtlikUli vi:mane kUli ni:tse vctat, rihma massat ni:ds vU:l vU:kudujal ja pu:tsirp sepA naiscl Ara talli enne valmis ti:, ku hobest kunnigi ei ole kui rotid tead pesa nabra otsa, tuleb sUgav talv, kui nabra pchja, si:s madal pcllu ja mereme:stel ei ole pUha ega O:d talupoja sugu ja paju sugu ei lcpeta Ukski Ara vatsk aja vargillc, karask aja kargama ega pu:d vangi jA: mari on mao loputis Ara ikki taha hcberaha! rikkust himustad, ri:do lA:d, varandust himustad, vaesest jA:d ArA nakka veskit enne kitmA, kui ei ti:A, mA:rdse jahu tA ti:p Arge oma musta pesu teiste inimeste e:s hakake harutama hoia su: supi taris, lcuad lieme taris hoidku jummal suve liha ja talve pi:mA i:st hoia tuli ja lapsed hoia ise, si:s hoiab ka jumal vanalku:l raiutakse lehtpu:, no:relku:l okaspu: vanadpoisid vanalku:l ei ku:le ega no:rel ei nAe vanalku:l istutakse okaspu:d ja no:relku:l lehtpu:d vanalku:l inne vai pA:le mihklinAdAlit tsaetas kapstet, sest mihklinAtAl om kal'g raudnAtAl purjust pA:st tulcp inemise peris lo:mus nAhtavale vi:na ja naese man ei vci vahte kuninga man om ni: su:r kui hainakuhi, ent kui si:a sA:p, sis ei sA: pi:po panna tO:lt leitakse, tegijaks ki:detakse tO: ju:res ri:sta surm tU: aigu nAessi, et kcik lastu latse olessi talueidel on saba sitane ja su: rasvane, aga linnaemandal on pe puhas ja su: ni:sama puhas sUndides on kcik pisukesed scbra viga ju:res pigistakse Uks silm kinni pcuaga sA:t iks midAgi, aga vesi vctt kcik ArA virga hobusega pi:tsa ei ole tarvis poisist pole seda karta, et ta midagi koju to:b no:rel inimesel kUpseb kana kaenla all ja pcrsas pcues kUlma ahju ju:rest ei otsi ke:gi so:ja jo:dikul meri pclvini laisal pernaesel sU:b siski pere sO:mAtA, ehk kUll pu: parsil ja leib laudil, terA pA:n ja tuli all Ute kauba manu ei ole mitut kaupmi:st tarvis hUAh eloh lA:t kcrgis ja uhkcs, ristih hi:dAt me:le, jA:t ullis hea pU:de ju:res Ara karda halba varju ku:mage ei olet laisal aia toe all ka pclve igal inimesel om Uits ruvi ncrk mis kellegil om reiere:butus ja kerikupe:butus on mcnel Uks O:tO:le usinakene, pA:tO:le hiljukene udutsega kAive hundi, kastega karjakoera no:relku:l nurme, vanalku:l varju no:reku:ga ei sA: suvve, vanaga talve no:resku:s istutetakse kapsaid, vanasku:s kA:le kartulid kasvatavad no:reku:ga alla ja vanaga varssi vihmaga sA:b vilja, pcuaga pchku saul scidab saks, udul hulgub hunt vAga ve:ga ei te: laeneid mitte Uhed sU:alused mclemad: ni:heAsti se: kinnipidaja kui otsalO:ja pakkus ei sua cigcd raha tUOd tehes AlA laiskle, sUOmA mennes AlA poikle talomehel akan leA jakk, sAksal tsikur kohvi jakk oma scklakoti man om egAUts su:rcline sU:es kasvab isu ega tule man kAe Ara ei kUlme virgal vahib nAlg akna tagan, aga laisal usse tagan varsa vA:datakse mArast, tUtart tunnistakse emast oma minna, vceras tulla rahalugemise ju:res ei ole kubjast vaja ahnel kAe annave, aga kU:naspera vctave tagasi jahu vAljA andes kolm kompi tasku pista vclgu otsih tigonc ci ni: ar', ku' vclga nakka kAUmA tagasi otsmah, ka sis tigonct ar' parem mehe ju:res vi:nahais kui mullahais jalg on hobuse tO:tegija hoidmisel osa, pidamisel pAra katsudes kasvab rammu sugulase ju:res olla soe magada linnul kisub nokk ikka oma po:le lina rc:mustada ja kurvastada kasumise aigo peremi:st sAitse korda lu: kondid valitsejale sai peijo, sai pinnanc, sai kAtte, oll kArnAne Ara kahetse tcise kahju ega himusta tcise ila sA:d leiba, sA:d ka so:la kui lammas iga pA ni: palju heinu sA:b, kui ta vill, mis ni:tes sA:b, si:s ta pole ve:l pisku sO:maga olnud naest nU:d ei sA:! pane pUksid aiateiba, mitu tUkki kogub ju:re sA:gu salve tAUs vai savipA: tAUs, A:staig iks ellA kui ei sA: cigusega, si:s sA:b haigusega haugu ikka, aga Ara hammusta ega haukumine hA:va te: valmista talve ajal rattaid, si:s sui ajal vcid scita perimAkke minek um iks rasedamb kui UlesmAkke allamAge on kerge minna Ara sitta pu:du, sitt hakkab haisema last hoia ku hinge, a raputa ku uibot, sis sA: lat's parem lina pe:nikene; paksu kUlvatakse, pclvili kistakse paremb Utsinde kui halva seltsige paremp santi Utsinda kui katekesi paremb halva mehe jalutsih ku hUA poja pAhUtsih parem halva poja jalutsin kui hA: tUtre pAhitsin parem rikka mehe jalutsen kui vaese mehe pAhitsen parem kurja tUtre jalutsis kui hA: poja pAitsis parem om mctsa ve:ren kui rOA ve:ren parem suitsu surra kui kUlma kannatada parem vaene auga kui rikas hAbiga parem vaene ja vaba kui rikas ja rakendud parem ahju pA:l ku aia pA:l paremp mA:n kui su:ren pu:n paremb om ahjo virusel olla kui lavva otsah parem poja pcrandul kui tUtre to:lil parem poja cues kui tUtre pcues parem harju ahju peal kui kcrve ku:se all parem pUsti surra kui pclvili elada parem ligidalt tagasi tulla kui kaugelt kahetseda parem hAllist anda kui sAngist parem so:jan soputa kui kUlman kUkita paremp hummukuni tett kui cdakuni mctelt paremb pallelda kui paeda olgu ennemini sinine selgas kut valge vajak: valge on varga e:st armas parem on kurja kannatada kui kurja teha parem vana parandada kui u:t teha paremp vana hoita kui vastsed kaeda paremb oma kuri kodu kui kUla kUdUse paremb oma laih kui vc:ra vAk parem on oma ulualune kui teise toanurk parem verst mA:d tasast pite Umbre minnA ku vass mAke scita raha mulla sisse panda on paremp ku taskun hoida parem sArk lai ja lUhike kui pitk ja ahtuke paremb mehe agananc ku poigc puhas leib parem on teist kAskida kui ise teha paremb vaest avitada kui haugutada parem kro:nuvalla koerale kut pArisvalla poisile parem sU:a pcuapAtsi kui vihmakaraskit parem pA:va peast kinni hakata kui pA:va persest parem vatsa rebestada kui hUva ro:ga Ule jAtta param olgu ikka aetav kut pe:tav parem lese leivakUna kui poisi ja tUdruku vara parem pcua pchk kui vihma vili parem oma ri:de soe kui tcise mehe ri:de soe parem oma ri:de soe kui teise mehe tO: soe paremb oma ema ko:rik kui vc:raema vcileib paremb oma emA nA:divatsk kui vc:raemA vcileib paremb oma emA su:tAis kui vc:raemA vatsatAis parem on oma ema vits kui vc:raema vcileib parem oma ema must puder kui vc:raema vcileib paremb oma emA olesAng ku vc:ra emA sulesAng paremb pcrguh perremi:s kui taivah sulanc olla parem ema arm kui isa leib parem pA:va ku:mus kui vihma vilu enam Ute mehe aru kui Utsme mehe jcud parem targa laitus kui lolli ki:tus parem vihma vili kui pcua sckal paremb poja pussuhais kui tUtre tU:tegu parem paksu painutada kui pe:nikest peran vedada parem oma cde kui vcrsivc:ras parem on oma agane kui vc:ra selge leib parem oma soe kui teise kUlm parem oma ri:des kui teise mehe tO:d teha innep scrmcotsakcnc rasva se:h ku kAsi kUnnArpA:ni vi: se:h parem kassi kcputa kui lihamuri maksa parem hAda kaugel kui rohi ligi paremb Ute silmAge emA kui kate silmAge esA parem vaese tUtar naiseks vctta kui rikka te:nija parem aega mU:a kui osta parem pe:nike kotti pista kui jAmeda jArele jo:sta paremb pe:nikest perAn vitA kui pakso painutada parem so:ja surra kui kUlma ko:lda paremb um uma oline ku vc:ras villane paremb uma leib ku vc:ra vatsk parem oma so:lleib kui vcera vcileib paremb cdagune cletu:st kui hommugune osjatu:st parem Uks vana kui hulk u:si parem vana tuttav kui u:s scber parem vana kasukas kui u:s ku:b parem vana king kui paljas jalg parem persetAis vitsu kui kotitAis raha parem paluke leiba kui Usna ilma ivata parep pala hA:ga kui kctutAis vihaga paremb pala palvega ku tUkk tcraga paremb kuri kodu kui pulma ilu parem kuri kodu kui hea kUla parem halv uma kui hA: vc:ras parem ikka oma sitsisArk kui lainatud si:disArk parem pcrss peran kui persen paremb pcrss persen kui perAn parem Uks scber kui kUmme vaendlast parem scber, mis ligi, kui vend, mis kaugel parem on varane me:s kui hiline parem Uks su:r kui kaks vAikest parem Uks hA: hobune kui Uheksa halba parem po:l muna kui tUhi ko:r parem on po:l muna kui Uhtid parem po:l muna heaga kui nu:mhArg pahaga parem on terve pada kui katkine katel parem koer sabata kui hambata parem A:sta o:ta kui kaks kahetseda parem poeglaps jalutsis kui tUtarlaps pAitsis paremb koton aganine leib kui kUla kUdUsse parep laits latakun ku inimene hilbakun parem pisuke pereme:s kui su:r sulane parem vAike ori kui su:r suli parem terake taskus kui kanikas kaugel parem lUhike jAmme nAlg kui pikk pe:nike nAlg paremb lUhike surm kui pikk pi:namine parem on lUhike lcpetus kui pikk hakatus parem on lUhike lcpetus kui pikk lori paremb lUhike lori ku pikk palve parem on lUhike kangas ko:tud kui pikk kearitud ja kudumata innemba pia tUhja punga kui vclgu vc:detut raha parem kerge hakatus kui kerge lcpetus parem lahja rahu kui rammus tUli parem me:s ilma rahata kui raha ilma meheta parem sA:se kints kapsas kui Usna ilma lihata parem su:tAis leiba rahuga kui rikkus ri:uga parem su:tAis hA:ga ku keretAis pahaga parem su:tAis so:last kui maotAis magedat parem pA:r vi:ske kui paljajalu parem pA:r scna sUdamest kui pitk palve peast parem pu:d seljan ku po:l naela p sen parem rikas sulane kui vaene pereme:s parep silk supin ku ilma rasvate parem Uks sO:nu kui Ohessa nAlginud paremb oma te:nid ting kui varastatud kuldpAling parem varblane laua peal kui tui rA:stas parem varblane kotis kui kUmme katuse pA:l parem varblane peos kui tuvi katusel paremb Uts varblane kAen kui kUmme aidsaiban parem kivi nurgas kui pops majas parem tUkk tUhja juttu rA:kida kui vaks valetada parem tUkk tina kui su:r nimi parem on nUri nuga kui terav kirves paremb kuiv leAkandsAk ku pA:r pudcrat parem pclgtud talleke pidAde kui hA:d otsma minnA parem sUgisene seatcngermA: kui kadine su:r kUnd parem nisune isand kui kesine hArra paremb scna su:st kui kivi peost paremb om scna hammaste takan kui ke:le pA:l parem scna scbralt kui rubla raha parem Uks scna tctt kui Uheksa scna valet parem tuasittur kui kcrtsilakkur paremb uma kodo ko:rigu' ku' kUlA kUdUse ennemb aus vanatUtrik ku viletsa mehe naine parem korts kannas kui vill varbas parem naist ku:es kui kasukas vctta parem kAmblelaius kodu kui vakamA: vc:ral mA:l parem pUhUtAUs au kui kahmalutAUs hAbU paremb peotAUs rahuga ku UsAtAUs vihaga paremb scrg scpruscn ku kints kisklcmisen parem pisike pingutus kui su:r nAlg parem kopik peu se:s kui sada tA:lert, mis ve:l e:s parem tAi kapsastes, kui ei rasva rA:sukest parem tihane kotis kui metsis oksa peal parem tihane peos, kui mctus oksa peal parem Uks luts kui kaks vAhki paremb pclletAUs pcldu kui nAputO: parem vA:natAis le:nt rahuga Ara sU:a kui katlatAis suppi ri:uga paremb kuiva kovera kui vetta oigeja parem nutja naene kui naerja pru:t paremp kits ki:dusen ku laits laidusen parep hUAle pinile anda' ku papilc paremb om vaene sUkUs kui rikas kvAi paremb oija sulgu kui jcke parcmp pala pakso kui maotAUs vedelat parem paluke leiba kui paha scna paremb ul'l opate ku tark tasude parem kanikas peos ku pAts chus parem elusat suretada kui ko:ljat kosutada ennep olgu su:tAis leiba po:les kui tUli majas parem sO:nu sO:ta kui ko:lu kosutada paremb kodu kulbitAUs kui kUla kUlUmUtUtAUs ennem samm e:s kui taga parem tuima takka lU:a kui erku e:st vedada parem no:rel ku:b kui vanal kasukas parem no:re jalgu kui vana pi:tsa paremb pro:sta paigal saismine kui torc tantsmine parem Uks "sAh" kui kaks "kUll sA:b" parem Uks heaga kui tuhat vihaga paremb sUvvA kui tuvva parem omale pidada kui teisele anda parem paik paiga pA:l kui nirmas narmas naha pA:l parem rahu piskuga kui su:r vara tUliga paremb hommugu varra ku cdagu hilda paremb hommugu varra ivAte kui kik pAe ilma olla parem enne hirmu anda kui pArast valu tunda paremb vi:s virka kui kUmme laiska parem vi:s A:stat vAhem elada ja heaste kui vi:s A:stat rohkem ja virelda parem vi:s viljaga kui ku:s nAljaga paremb virve vi:s pA:ri kui maluhaua tuhat parem vi:s vingumas kui kaks kargamas parem oma ema hirm kui vcera arm parem karta kui kahetseda paremb sO:ta kui scita parem anda kui lubada parem paigat ri:e kui paljas ihu parem raha kottis kui kaup kaindlas paremb tett kui tcotet parem pidu rikka koeral kui kehva sulasel parem tuisata kui raisata parem tAna po:l muna kui ho:me terve kana parem taga kui tarvis paremb me:le taga kui ke:le e:n parem tarenAlg kui laudanAlg parem ema armu hclmas kui kuninga kuldlinnas paremb um uman kur'an koton, ausap uman ahovirussen paremb aian kui aia toen parem kctus kui kotis paremb poja vilon ku tUtre ilon paremb vana varjun kui no:re ilun mctsa varjun parep ku lehe varjun, mehe varjun parep ku mctsa varjun parem risuses rukkis kui kesavAljal paremb ette kcnelda ku perrA tcrelda parem so:jas tuas tUhja kchuga ku kUlmas tuas tAie kchuga paremb viha venitada kui henda hA:vitada parem ikka tUtre cues kui poja pcues parem ikka mcisa koera silitada ennem ikka laps kui vasikas parem ikka vAhe kelm kui su:r aus olla parem ikke Uks ja hea kui kaks ja kehva parem ikka tAna kui homme parem ikke u:es ku:es kui vanas kasukas parem ike ki:tA kui ni:tA paremb iks linikeh kui vanikch parem ikka paha lcng kui hea takk param ikka oma pcesa all kut vcera vclvide all parem ikka tUtre lauA:lune kui poja lauapealne parem ikka vaese mehe varrule kui rikka pulma inep cks kat's karvast ko Uts ille parem su: sisse rA:kida kui selja taha parem no:res eas cppida kui vanas kahetseda paremb om sannah ellA ku kuniga majah parem vana mehe armu all kut no:re mehe hirmu all paremb auga vanas sA:da kui murega mulda minna parem auga sA:dud kui ise vcetud parem auga surra kui hAbiga elada parem auga surra kui Ulekohtuga elada paremb om ommi vi:sega kcndi kui tcse kAest tu:du kAngiga parem on pingi all rahuga kui pingi peal rahuta param sO: musta toas valged leibe kui valge toas muste leibe parem se:, kes tuppa situb, kui se:, kes parsil magab paremb om no:rch nulgah olla ku vanah vatska sUvvA parem veike au kui su:r hAbi parem vAiko ja terve' silmA' ku' su:rc haigc' parem tark ja vaene kui rumal ja rikas parem kopiku e:st kA:ra, kui rubla e:st otse paremb lUhUkeselt ja hUAste ku pikalt ja halvastc parem pikk ja pe:nike nAlg kui lUhike ja jAme nAlg paremb pikka peran vedada kui lUhikeist kA:lan kanda parem tasa kui vAga paremp kitta ku laita paremb laih laudan ku vAk vAla' pA:l parem paljajalu kui katkisis kingis paremb targaga kaota' kui duraguga lOUdA' parem Uhe silmaga tA: minna kui kahega pcrgu parem vana hallige kui no:re abige paremb vA:n kasvatada kui tUkin osta parem Uheksa scrmega isa leiba sU:a kui kUmnega kro:nuku:be kanda paremb cigusega ko:lda kui Ulekohtuga elada ho:leh ella om paremb kui vaesuseh vaiveda parem on tolmuga kui sitaga paremb natukesega kui Usna ilma parem piskuga kui palja kAega parem jalavaiv kui vA:iv parem ciged te:d jArele kUsida kui kcverad Ara scita paremb perra anda kui valu kanda parem poja ukse kcrval kui tUtri ahju pial parem vctta kui anda parem u:t teha kui vana parandata parem u:s unete kui vana Ara pclate parem Uheksa scpra kui Uks vaenlane parem Uheksa poega kui Uks tUtar parem sO:ta Uheksat kcrtsilist kui Uhte pulmalist paremb vcta' lAhAmbAst pclatava ku kauvvcst kitetOvA parem vOta sammu pealt kopik kui versta pealt rubla parem ilma tO:ta kui kAija ilma vO:ta parem sO:mata magama minna kui murega Ules tcusta parem pUksata kui mUtsata parem pUksata ncgesepc:sasse kui koduvAi kohale parem kingadeta kui jalgadeta parem ilma sU:ta sU:d kanda kui sU: pArast nuhtlust vctta parem tO:d teha mureta kui jcude olla murega parem silk leib kohu se:s kui kuldtukat pihu se:s paremb silk leib kodu kui veileib vierasis parem vana ri:dega puhtaste kui vastsega lipa lopa parem hulgesi ojuda kui Uksi kaksi hUpata parem valus tcde kui naline rc:m parem ikka karu kU:s kui jAnekse jalg parem vaikida kui vaielda ennemine ole epa tepa, aga Ara ole holla tolla parem ise teha kui teist kAskida parem istu linaharja otsa kui koduvAime koha pA:l paremb ohat ku ojat parem hoida kui oiata parem tuima tUlitAdA, parem laiska lAhAtAdA, parem ko:s kakelda kui UliUtsindA olla paremb esi hinnAst sundi ku tc:scl laskc tchuta paremb kaia ku kannahta paremb istu ku astu, vcrksamb sAllile ku saisu parem nutku laps ku vanem parem hilja kui mitte kunagi parem hilja kiriku minna kui Usna kodu olla parem kclgas kchus kui aganas augu A:re pA:l parem tuhat kaetsejat kui kUmme kahetsejat innemb silla kaolt ku silmAlt parem olgu to:res vili kottis kui kUpse pcldus parem vana habeme all kui no:re pi:tsa all paremb nuore pi:tsa all kui vana parra all ennemb poja lauva all kui tUtre lauva pA:l parem kcrve ku:se all kui harju ahju pA:l parem juttu kanda kud juttu teha parem mU:a kui osta parem pailu paha ku veidike veha parem on omast kui vc:ra kAest paluda parem on sugulase kUllest lund maha kA:pida kui tuhka parem kurja naise kolgitu kui hA: naise mcstu parem on enne koitu ko:ti lU:a kui pA:vavalgel pinta pillata parem ukse takka kui kohtukojast tagasi tulla parem ukse e:st pcgeneda kui takka nurgast parem nAlga surra kui vargusest rikkaks sA:da e:s aeda on param kut taga vedada paremb enne kavada kui pA:le kahida parem ette vA:data kui pArast kahetseda paremb ette kaeda kui ruttu jo:sta paremb u:ta ku uncta paremb ArA vctta kui manu panna paremb om iket kui paket enam tUtt kui tUhi kogone parem pisut peos kui palju ruhimus parem pisut peos kui hulk ilmas paremb pisut rahuga kui palju pahandusega parem pisut cigusega kui palju Ulekohtuga parem koirohi su:s kui sapp sUdames parem vaik pakane kui sula tu:l parem ncukad kui jcukad paremb kUmme kUtU kui Utsi nadu pareb kUmme pi:rpauko ko' sada salasosse parem kUmme kord enam cpetada kui Uks kord vAhe parem leivako:ruke kodu nArida kui saia sU:a vc:ra ju:res parep kodo kopek kui vAlA vi:s tingA parem kodu ko:rukesed kui vcileib vc:rsil parem enne mctelda kui pArast kahetseda parem nal'las nA:rda kui vihas vctta parem e:st o:data kui takka vA:data parem kaks pastalt kui Uks sA:bas paremb kats kasinat ku Uts UlihA: param on kaks lindu pesitelles kui Uks lind parem kaks kargamas kui vi:s vingumas parem kaks pA: varem kui Uks pA hiljem parem kaks versta kcverat kui Uts ciget paremb kats kcrd mctelde kui Uts kcrd rikku parem kaks korda kUsida kui Uks kord eksitust kAia parem liha liuas kui le:m vardas paremb, kui mies tUOd ruttab, kui tUO miest ruttab ennembA olgu jala muaga kui kAe kurja teoga paranda, kui cige aeg on paranda me:lt, taltsute ke:lt pUsivus vi:b sihile varasta saksa, aga mitte talupoega harva kAid, ausast pe:takse pallege rikaste e:st, vaesed sA:vad isegi lAbi pettusel on lchkine ku:b petko oi santi karaskiga Ara peta lolli, peta tarka, kui ta ennast petta laseb sandileib om iks vi:mane hAbU kerjAtA, patt paigale lcppe ega lind enne poigi pesast vAlla ei vci vi:a, kui neil ve:l sulgi selan ei ole enne kui naise odad, piad AmmAgA pu:da suola seltsis ArA sUOmA inne ku' kUlvA tahad, piAd ka kUndmA hoitku sedA lehmA poiga tegemest, kes lakmata jAtt hoia kohtu pulma hoia hambad habu leivAle, su: habu tA:rile homseks hoia leiba, aga mitte tO:d jumal hoia mind scbra e:st, vaenlase e:st ma hoian ennast ise cienda pu:d tAna no:rclt ja ncrgalt painuda lu:ka vA:na vitsa, kui vits vA:ndib painuta no:relt poja selga mesilased panad sinu si:di ja sammeti, siga sO:b silmadki pA:st ilma emAta mehitse omma hukkalAnnU latse vaha om selge raha clut hullu, tA:r tarka, vi:n aga pAris pcrguline olu tettu mi:ste juvva', a kali naistel kalatsit ei clu hakka hclma, ei kali karga kA:la clut jo:ma cndsaks sA:ma, tA:ri jo:ma tA: sA:ma clut ju:akse jAnuta, saia sU:akse isuta Ara oma au teisele paku paku nU:d kassile kala paku pagarilapsele saia odavaste sA:dud, ho:letumast hoitud odav osta, kallis kanda otav kala, laih li:m pane u:e lu:ale vcru ehk su:re su:ga inimesele aru kaseju:st ja tetreleib on lapse rohi kasemahl on magus, aga kasits on valus seniks kui paks kOhnAks lAhteb, on juba kOhn vetru vAljA viskand se:ni kui Uits kopka man kaupleb, pistab tcine rubla tasku se:ni iks vAikene vasigc ju:t, ku su:r su: mcsk seni kurg ko:les, kui so: sulas jUripAine karjaheina, ristipAine hArjaheina jakopipAivani satas salve ja pA:le jakopipAiva salvest vAlla ole vai alaste, aga ArA nAppu te:se asja kUlge A: oled peremehe scber, si:s ole ka tema koera scber kui sa ussist oled mO:da sA:nd, si:s Ara hammustada lase oled vaene, si:s ole vaiki, oled perAtU, sis piA su: kui uma imA man olct ka sO:mAldA, tu: i:st olct kah lO:mAldA kui oled sitke pcllu vastu, si:s on pcld ve:l sitkem sinu vastu kui tule paistel oled, si:s ikka so:ja sA:d kui sul on hAda, ehk sA:d lAbi, kui surmatcbi, ehk sA:d abi kui no:r oled, lAhed, kohe tahad, kui vana oled, vi:as, kohe ei taha oled ise sikk, si:s vcta ka kitse omale naiseks kui pcle endast tegijad, ei si:s ole ka jumalast aitajad kui seitsekUmmend tAis oled, sA:d koera vi:si kaks A:stat korraga pehme olct, perse ala lasct panda seni oled ausa, kui on anda kullake, kui annad, kurivaim, kui ncuad olet haige, sis ohi', tcbine, sis tehi' ku ho:lcta olt, sis kAngAtA kAUt oled vi:d, vi:da aig, oled to:d, toida pA:d ole kUll vaene, siski aus ja kaine pallc pA: alust, kumarda ko:guascnd kipc um kU:dsil kUndmine, pAkil pA: toitmine kibe on kchu rohi mcru om hA:vaku:r, vi:l mcrumb kuninga leib kAre kUlm ei kesta kauaks Ara puhu tu:lt tA: po:le puhu ise oma pudru pe:le, mis sa teise pudru pe:le puhud lehed chinal pu:sse, terad chinal mA:sse sinised silmad, sile pea, selle sUda olla hea tina otsib liha jA: meheks, Ara scida eluaja kelguga ega "ole terve" hobest toida "ole terve" kah hA: me:s hullu koera ette Ara jA: mitte seisma perrA jA:d, pilgat sA:d vci kirep killan seisAp veri ncuab verd veri hU:bib harvast, vesi ei hU:bi kunagi veri sOAmeh, vesi silmah veri on paksem kui vesi veri on iki veri, vesi vesi ei veri vci verega kohtus kAia veri tunneb vere vA: veri te:b verele so:ja veri langeb ikka vere po:le veri ei via, arm ei hoia oal ja hernel on leib pcues kuri tO:, kuri palk kuri kUlm ja paha palav, ei laesal abi kudagi kurja ei kaeta karvast kurja tunnet joba silmist ArA kurja hea vastu on mA:ilma vi:s kuri ei anna kunagi hA:d cnnc kuri annab kurjale ncu kuri ajab kurja taga tige tUtruk ehk tukisuits kuri ni:dab kurjast kurja maha kurja kurjaga vaigistada on kui cli tulle visata kurja tuleb tasuda heaga kurjal iks tulc kuri ots ega kuri ku:lata, / kui sA:b headust tu:lata cel elades, kahju kadudes celus su:dab sinuga ni: palju, kui sa tahad kurjus ei seisa kotis celus on vanakuradi ema sO:dimA: seletab tudre vi:n to:b viletsuse majasse vi:n tege kirgmA ega vi:n mehe peale ei kipu, kui me:s vi:na peale ei kipu vi:n vaest rc:mustas, su:l sOand kinnitas vi:n rc:mustab, leib kinnitab vi:nal um velitsit, ollcl um umatsit vi:n olle naisterahvast Ule nagu petro:l konnast vi:n om vanarahva tA:r' vi:n on metsavahi ncid vi:n raha katk, aga si:ski tervise jAtk vi:n on me:sterahva kUlakaker vi:n on kuradi kAeraha vi:n om kcturohi vi:n om kUlmarohi vi:n on mihest vAgAmb vi:n on kUll hea silmarohi, aga ei jaksa Ule nina sA:da vi:n tege scbras kcik vi:n tieb seda, mis vesi ei tiagi vi:n peab olema, leib vcib olla majas vi:n vctab mehe me:le vi:n ott voimukse vi:na miestA virguta, olut anda voima vi:n olat vana pagan, olu nu:r vi:n tcukab hauda vi:n ja pairas mclcmba' om so hinge hukkaja' vi:n paneb taplema, vi:n lepitab jAlle vi:n ei taha villatsit sA:pit ega karvatsit kamaskit, vi:n taha pahipallaste jalgoga olcmist kassilc ka kalla vaia, hA: ku pA:gi sA: pudru pojale, tUma ro:ga tUtrele pudrul leib pu:n pupu puhun pApp pudrol laga mago, vadsal su:rc' silmA' puder om puhas vaskaju:k, ua, herne mehe sU:k ega putru ni: palavalt sU:a, kui ke:detakse lagja vatsk, tUhi kctt laota sis nahka, kui kU:nib; Ara sis laota, kui ei kU:ni parm pask juanipA:vAni, siAsk mi:s mihklipA:vAni Ara pu:d murra ega tcist jAtA ArA katkastu seprust: kui sen u:estki siud, igA jA:b solm sise pane kurk juoma ehk tuli poltama vi: koer kiriku ehk to: tagasi, Uhesugu karvane ikka kui vi:di scnnik, vi:di pi:m emA vi:As vArjist vAllA, arm ju:sk aidapiti takan kui kastet vi:a, si:s soab ikke pudru sU:a leiba hammusta kahe hambaga ja liha Uhe hambaga cgas leib lauda murra ai leib sU: ar' hammc sAlAst leib on pereme:s leib on vaese mehe sai leib vanem leib ei halv nA:n'e: le:bA A: sU:t Ule nAdAli, a naist Ule jiA juvva i Ar jellA' leib olc ci' minnij, ki:sla olc ci' ima leib om le:me all leib pole kUll su:r asi, aga paneb ka kUllalt kepsu lO:ma, kui teda ei ole leib vcib majas olla, suits peab majas olema ni: kaua leib kasteti, kuni leib hakkas vastu kcnelema leib ja su:l one peremi:s majan leib, su:l, tuli, vesi kckc vancmba' leib, silk ja hapu tA:r on talomehe igapA:ne toit leAkene, so:lakcnc, mA:ilma kinnipidAjA ehk on leiki leivastagi, su:remb tusk ve:l tubakast vennad on si:s vennad, kui nad poissmehed on velidse' vihklcsc' Ute pcllunulga pA:l, scsaritse' scimlcsc' Ute helmekcrra pA:l li:m ki:b chtani, santi u:tab hommukuni ega li:m latsi laota ai tatri ei mc:deta mitte ciedest, vaid salves vci on kolm korda halb: suvel, kui on sula, talvel, kui kcva, ja si:s, kui seda pole vci leib kaitseb karja, liha ja leib veab scnnikut seal on hea, kus meid ei ole ep ole igakord su:rt tuld, kus su:r suits tcuseb koh tuli palas, sinnA tohko ar tsusaku ei sinna kirikut ehitata, kuhu kehv sureb sinna vesi valgub, kus koht kcige ncgusam tAnu ei tAida kchtu so:ja leiva "aitUma" lAheb tA:sse "aitUma" Oeldakse tUma leiva e:st si:s hakata Ambrit tegema, kui tuli katuksel sis olt tark, ku' ostct pA: om otsah si:s rutt rattal, kui vana naine vankril si:s on kcik lcppend, kui kaks kAtt rinna peal si:s sArg ro:gus, kui konnad rauksuvad si:s on korralik talv, kui kadise mA:rjapA: e:s on Uheksa O:d pA: kUlma ja jArel Uheksa O:d pA: kUlma kUll si:s puhata sA:b, kui ku:e laua vahel ollakse si:s maksvat ve:l heina teha, kui Uhe vikatiho:biga lamba su:tAie heina maha lU:a sA:b mA:d olat si:s paras kUndma hakata, kui adraraua jAlgi enam UmberpO:rdud mullal nAha pole ei sA:lt tule midagi vAlja, kui lehm hArga lakub sellepArast su:le sU:a antakse, et ta rA:gib cgas "lA:" lA: Ai, ku' esi lA: Ai vi:mase kUlma ve: annab tUtar eha punab, hea ilm; koit punab, kuri ilm vana nAhtud, u:s nAgemata vana teatud, u:s teadmata vana hopcn pin'ele ni krungitsalc vana hopcn varessilc vana tsiga tsiugahas, valgc pcrsa vavvahasc vci vanadusest hunikut on vanatUdruku vanus on alati kakskUmmend kaks vanadus tuleb ise:nesest vanadus kannab kA:lendrit enese ihu kUlles iga ajab hArja ikkesse ammet toidab ikka mehe amet ei kUsi leiba amet annab, laiskus vctab amet mehe au ammet on inimese Ulespidaja ega amet ei ole sAlAn kanda ammet ei tiuta me:st, kui me:s ammetit ei tiuta cigel s meistril om silm sinkli ja ncna vinkli silm kand e:n, kael perra silm kindi, perse lahti silm annab, silm vcttab silm on kcige rikkam silm on sUdame aken silm on sUdame pe:gel silm on ihu kU:nal silm on kuningas silm vcib paelu nAha, kcrv vcib paelu ku:lda, aga su: ei pia paelu reakima silm nAgeb toise silmi, endAst ei nA: silm nAge, su: ei maitsa silm nAeb, mis sUda himustab silm ei sA: tAis nAgemisest ega kcrv ku:lmisest kirves iks hU:li jAle' taso kirves on te: peal seltsimeheks jalg seina peAle, hambad varna sisaliku hammustamine olat sama mis usssilgi hobuse rauatamine om hobuse palga masmine vuet piA au sies ku sUOmAlauda: puol eluaiga lAhteb sul vuodes clu peab ni: rammus olema, et kass vcib poegadega peal istuda kurjal on sUgavad ju:red kurja ep voi Ukskit Ara vctta paha scna palagu, hA: scna elAgu kare tapab no:re hArja, naine no:re mehe leib hoia hainA:jas kUll leib sA:b sO:ja, sai sA:b sctkuja leib om kAsken ennast mchke kastjast siluda ja lubanu ahju pannes esi ennast siluda leib kcnelnud muiste: "ei ma sA:l majas pikalt pUsi, kus mind lauda vastu lcigatakse ehk mulle kU:narnukk pA:le pandakse" leib re:kind, et tahab kastmist sA:da, kui ahjust vAlja vcetakse leib Utelnud: "se: on patt, kui teravaks ihutud noaga esmalt mind lcigatakse; ikka peab enne noaga pu:d lcikama, si:s alles mind" leib om Utelnu: "Arge pange miu mitte kate pu: vahele, kui ArA olen kastetu" leib Utelnud, kui tema kA:pepAtsik ahjust vAlja vcetakse, ei tohi seda nuaga lcigata, sest si:s lAheb pAris leib ahjus pragusid tAis kUllap leib tO:d te:b kUll leib latsi lOUd ei viel kakkuna alga, kui aukuna hU:dab pcua pcues leivakanikas katus on maja iga, laiskus on mehe iga jumala te:nistus on su:rem kui inimeste talitus Aga kUla kUlla ei anna kUla annab kUlma ncu, rahvas raudase sUdame kUla kAtte, vald suhu, kihelkond kchtu kcik mahub mustale rongale kUla tuleb, kUll sA:b; talu tuleb, tA:s sA:b kUla ki:dab, mcis laidab, mcis ki:dab, vald laidab auscnal augud se:s aus laps nutab ahju peal, vArdias vArava taga muna on targem kui kana muna pole targem kui kana muna cpetab kana oma silm on kuningas ei oma silm peta Ara oma tarvitus on kcige parem kubjas umma o:dat, a vc:rast ka vctat vasta oma maja on kuldne pesa, vceras maja on ncgesepcesas oma sArk on kcige ligem uma lats kukupAts, tcsc lats sitapAts uma lats ikkch lAtt, nA:rtch tulc; vc:ras nA:rtch lAtt, ikkch tulc oma laps on lapsuke, teise laps on lA:stuke oma laps kullatUkk oma laits om iki kcege armsamb oma mA: marjukane, oma kodu kaunikane oma mA: on armas igaUhele enAmb ige oma kortel kui vierA lehker oma scna sckub vc:ra teotust jutt sUnnUs jutu pA:le, tc:nc tc:sc kctu pA:le Uks on hea, teine ve:l parem Uht vcib ncuda, teist aga mitte ncudmata jAtta ko:rmakandja vesi vo:lab vagusaste teine lammas ei laku teise talle pe t jA: kAriseb ni: kaua, kui ta vi:maks murdub umma jA:s iks ots kinni lcppemisel pole vara ega lcpul pAra ei ole ega esimine tarb tagumist katsu edimine iki hi:rtel, harakil esimine on eide ratas, tagumine on tA:di ratas esimene on ikka kcige parem esimene vasikas lAheb aia taha esimene vasikas pasandab esimine vassikas lAheb ikka Alpu ega esimene vasikas karja ei kasvata esimine laps pereme:s tuli, tcine poig sulane sai, kolmas poig karjapoiss omast kA:st, sis viel majapaljastajaid vi:s, ei jA: mu:d ku seinApalgid esimine laps pidi poig clema, sis cli mies tAitsamies esimene kcrd on ctsi kcrd, teine kcrd on tapa kcrd, kolmas on korjamise kcrd toit on enam kui meie udaras pi:ma pe:gel scnajalg aitab kaheksat seltsi taba vastu laisk laps parsil, hea laps loeb rA:matut ilus pe:nike pidada, kuri pe:nike kududa, paha pesta pe:nikesta pcld rc:mustab koa si:s, kui scnnikuse vankriga Ule minnakse vAlAl ei ole tapa pcld on teiste tO:de ema pcld on talupoea pi:malehm pcld on kausi sarnane: kudas selle sisse pandakse, ni: rU:batakse ka sA:lt se:st pcld on jumala laud pcld jAta sO:ti, heinamA: ni:da Ara, pane kannikas kcrva pcld paneb puhkamaie, ie paneb hingamaie pcld ei lase ennast petta ega pcld pcuda ei pce pcld ei kanna vilja harimata ega oras kasva kUlvamata pcld jo:dikot perremi:st ei pclc, pcld pclg meistret perremi:st pcld tahab pchjani harida, vAli valjuste vAetada pcldu ei kUnta Uhe hArjaga kUll pcld esiki henda kokko pand pcrsal pole vaja vana sea kUna se:ni pcrss Aritas penni, kunni peni pcrsal kindsu perrA tcmbas pcrss kasus muan, kanapoig tuan pido lOUd iks rahvast, lAmmi vesi anomit tuli tcuseb, vesi vaub tuli kustub, tuka lcpeb tuluke on vaenlane, keda tuleb karta tuli tegeb tule tUO tuli Utles: "igakord, kui sa mu ju:re tuled, heida mulle tule peale Uks oks" tuli kcnclnu' muistc': "ku ma vAikene olc, hoitkc minno, ku su:rcst sA:, tulko oi manogi" tulckcnc palas hu:ndc ristirahvakcnc tulc liki lu:d om liha makus, ao tullch tUtrik armas vanatUdruku liha ei mAdane liha kondi Umbert, naine naba alt keige magusam liha ei kasva kondita ega pu: oksteta endine lcpeb pea, kui ep ole peAle sA:da innine om ilmah essUnU', praegunc om parhilla kAeh endine ei aita, kui praegune ei kclba seda ko:rmat, mis Umber on, peab tcstma, mis pUsti, pole tarvis vi:es ratas lA: Ai kunagi rO:beht pite tU on ennegi mcne mihe kaela murdand poisslaste sUndimine ja kividega mAngimine on scjae:lne tO: pietud pi:ga pengil istub, jAreljA:nud jArjel istub antud leib sU:akse ja andja kAsi pclatakse Ara vcetav vAheneb, katsutav kahaneb su:re rahva jutt mahus su:re rahva kcrvu, vaene kcnclas kas pAiv otsa ke:gi ei pane tAhele jo:nud me:ste jutt ja kAra / ku:luks hi:umA:le Ara kohus ei anna kotiga selga kohus ei anna kellegi rahu, kui esi ei olc rahu kohus on kolm pA: vanem kui mA:ilm ega kohus pime ole kohus ei ole vaeste jauks kohus ei pane kellegile kikast majaharja kohut ja vclga neid pelga ku hullu hunti sA:dus ni:, kuidas seletatakse nAgu om tcisel nAta, tervis hendal ti:da nAgu nArtsib, komme kosub tsuvva nAgo, vi:so iga saia nAgu, sita magu vili vAljas ep ole kellegi kotis, se: on jumala kAe ega vili muidu kasva, kui uss ju:re all ei nAri vili, mis selge, tcstab hinda, kerge kaub tu:le kAtte ri:st ei kae terAsalvc cnn on pime, ei tea, kelle sUlle ta jo:kseb ko:ni cnn, se:ni cnn nu:r ega cnn ussen ei uida cnnckcnc maka ai kunagi kivi kcrval oma olgu kullatUkk, tcisel olgu mullatUkk hA: cpetab paremat saksa hA:d peAt hAOtAmA hA: leiab isegi mUtsi hA: lAtt no parembale vaderis hUvvel ike Uks viga hA:l ei olc ikka, kur'al ei olc surma hea parema kannupoiss hA: om antu, parem om andmata hUA rA:kib paremba taga hea naerab paremat ju:ks pikk, ki:l pikem sest on jumal hUAste teht, et ei ole vaskussil silmi pAhA luond paklane kasvas pajun, aga villane ei vinnu laudaski hame sA:b haua kajujalle, kindad kirstu tegijale sArk on ligi ihu, surm ve:l ligemal sArk pahempidi, varrus parempidi jArgn lAbitilkumine saju ajal ja ri:akas naine on Uhesugused sUda mctelgu kui pailu, su: pidagu pi:ri sUdamel ei ole mitte akant, kust sisse vA:ta tAnane on homsest targem tA:valgus kUlvab se:ni ja valmistab vilja pcrguhaud ega vangikoda ei jA: ilmaski tUhjaks pcrguhaud ja saksa perse, kes neid jcuab tAita ei pcrguhaud sA: elades tAis kana sA:b kahe mc:du vahelt kana haudub ni: kaua, kui pojad pesast jo:ksad kana kA:gutab muna pArast, mispArast ei nuta ema poja pArast kanal on Uhe munaga Anam hAda kui seal seitsme pcrsaga kana lubanu scs egA pAivi Ute muna munnc, ku tal edimAdse kAjA haudu lastas ja egA kcrd, ku tiA munc, mcni terA viljA andas kana on patu korjaja, kass patu tegija kana ka kats tingA vA:rt, a taplcsc ni:, et tc:scl silmA pA:st vAllA kana ei ole lind, naine inime kana on targem kui muna ega kana iga kchtagi ei muni, kuhu kUkitab ega kana muido ei mune, kui korvi ala ei pane kana muneb pA:vas Uhe muna, ega ta kahte ei mune kana siblib alati sarja all kana ei oska ojoda kutsik kilahus, vana pini ArAhus si: om sitt hunt, kes pesA Ummert murrab mies, kes mAda murrab se: on cnnetu inimene, kes tohtri ja advokA:di alla langeb se: on eit, kes leiba te:b ja lapsel laksu p se lO:b rumal kits on se:, kes ei mcista pu:d ko:rida, kui pu: e:s on tu: om vilets rott, kes ei ti:A omma urgu tu: om hAdA, mis haltas tu: um Utskcik, kas lAtt susi marru vai sepp vargillc se: o: Ukskcik, kas nO:pncel vci hobune: varas on ikka varas eks se: ole mo:dis, kui kaks tUkki vo:dis ega se: saks ole, kel pA:r tuhat vclgu pole ega se: ve:l su:s pole, mis so:las on ei sie ole leivAmies, kes seitse tundi leivA pA:le lebab se: ei ole oma, mis aidas; se: on oma, mis kchus to: ei ole raha, mis pakutas; to: om raha, mis kAtte andas tu: olc ci vagcl, mia esi ar' sU:t, tu: om su:r, mis hindA ar' sU: jahiamet paneb jalad perse A:stel om pO:rupA, inimesel mcttemu:detus vasikas lAheb kcige enne ikka oma ema nina alla ega vasikas head rokka Ummer ei lUkka ja ega heale vasikale halba rokka ka ei anta vasikas karjub ikka kcigest rohkem lesenaese kartulamA: om koldekivi all ja linaligu tA:riA:ni all emane kass ikka pojad toidab laps nAgusam, kui nina tatine last unest unesse, neitsikAst tO:st tO:sse laits sA:b lA:delt saia ja peran lA:det pessa laps ei tohi leale hAbi teha, leib te:b te:nekord lapsele hAbi ega last vci pesuve:ga vAlla visata ega lats sO:dA Ai vancmbit, vancmba sU:tvA latsi vits hUAh kAeh, kulatsk kurah kAeh kasvada last lapsel on koera soe ju:res lapsel on keisri cigus lapsel lapse aru latscl lat's, kanascl kat's laps on abielu side laps lA:st vanema kUljest laps on perekonna pe:gel lat's um tarc ilo, pcrss um muro ilo lats om mehe esA, mehepoja vanaesA laps ikki nAgusam, ku tasku O:l laps rumal, ilm kaval laps on vanainimese ahv laps hea heinA:jal, kallis kaeraleiku ajal, pcrguline pulma ajal lats um jo pikem ku kAsi laps on enam kui lA:st laits nu:rusest ncrk, vana vanadusest jcvvetu laps no:rem, jalg kergem laps juokseb alt vihma laps narmus, koer karvus laps langeb vana so: po:le lats lAhkohe nAge, kavvcdche mAlehhAs laps Utelnd vanasti: "kui mina hammid ti:n, si:s pian ma vihelda suama, vci kas pcletage kirvars ahjus A:, kui mu:d ei ole" laps rA:gib si:s, kui kana kuseb laps sureb se: aeg Ara, kui vanainimene jo:b laps ja loll tahavad ki:ta ja kass tahab silitada laps ja koer ei vAsi i:algi emA pclve nA:l kasus lats innembi ku esA salve nA:l lats ikk vAist, immA ikk last laps nutab, kui pestakse, pArast magab magusamast lapsctegemine mte pclc kun'ts, aga lapsc kasvatamine ond kun'ts las ki:tab kihelkond, austagot valla vanemad padi om kUll pehme pA: all, aga kAsi om pehmep vAike ratas kAib ikka e:s ei aiasiga tea, mis cuesiale tarvis on tulejat ei sA: ke:lda tera tuleb jumalast, aga lind isi piab selle koha Ules otsima ja ju:re lendama, Ara ka nokkima julge koera julk jA:b ikka hangele ei vi: rist hauda, ei kutsu kulust tagasi kui aga hobu veab, kUll si:s lo:k peab ega nA:r vArjest mU:dA ei lA: ega naer nA:rjist mO:da i lA: naer tuleb pilkaja uksesuhu eks naer tule ikka nuttes kodu ega naer nahka riku ega tUhi jutt tUkki vcta hAU mA: kAUse pelU mA:ga Utte pikka ve:tas peran, lak'ka kandas kA:lan, lUhikcst, ahtakcst ei ole kohegi panna pikkest sA:b lUhUkAst kergest, lUhUkAsest aga pikke enAmb ei sA: elu ei tohi enne cnnelikuks ki:ta kui lcpul no:rc elo oll ku lill, mis haina pA:l hAidzes ilmaelu on kui arukas kivi elu mitmel cpetajaks, surm paha lcpetajaks elu on scnnikuvedu jumala kesapcllule elu hea, kui teised ei tea igA olc ci Ule aia karada' elu on lUhike, viha Ara pea igA pikk, pesmAldA ei pAse' elu om ilus, rA:sik valus elu om lUhike nigu uni elu eletAs cnnc perrA, sU:k sUvvAs sA:gi perrA elu cpetab, aga elu cpetus on kibe kibe elu peab elama, ussi peab tapma kUll elu ise nAitab kUllap elu cpetab miniaga se: elu on nagu lammakael ni:ta ja nagu kotikangas hakata ja kotikangas lcpetada perAmAne lats om mcheri:bsahus ega vi:mast lammast tohi laudast Ara anda valge naerab pimeda tO:d kitmine ei ti: kedAgi parembas, ei paksembas tUtarlast asjata A:da ja poeglast sU:ta lU:a tUtruk ei tohi Ule clekcrre astuda tUdruk hoiab oma sOAt O:kse tutu sehen varjun tUtruk maja ilu, poiss maja tigu tUtrik om suvcl murumuna, talvcl tarc ilu tUtrik om seni kUlan, ku harak aidsaiban tUtrik jumala lu:d, nA:ne mehe nArtsutcd tUdruk tUhja aruga, poiss po:le me:lega tUdrukut vA:detakse tO: ju:res, poissi pannakse poe ju:res tAhele tUtrik kA:ntku kassile ka ti: tUtarlapsel olgu su: kinni, aga kcrvad lahti tUtrek kasus lAbi tcprasita, tsura lAbi kirvcsilmA laih vAgAga velidze', makc mcroga ni:tmine te:b niuded haigeks, lo:vctmine lu:d haigeks mehescna loeb mcet ei vci su:rem olla kui kott iga mc:t sA:b omal ajal tAis, olgu ta kui su:r tahes hulkuja kassi lcuad ikka laiali meri annab, meri vcttab, meri mehegi mattab merel silmad, metsal kcrvad merel on sada sUdAnd meri ku:leb, mets nAeb meri tapab no:re mehe, kare katkestab no:re hArja ei meri sellest alane, kui koer A:rest lakub kUll meri mihe tegeb inemise elo um kirriv ku uahAiermes nuga tupes, se: lAheb ka Ara nuga sea mcrtsukas, poiss tUdruku nuga ei ole mitte lapse mAng leiva Apardus on nAdala kahi, vilja Apardus A:sta kahi, naisctmise Apardus on eluaegne kahi te:nit vale om vargus sammal toa soendus, savi ahju vissidus koit koidab, siga roidab koit koidab, vanapoiss roidab koit oues, kott kaelas; valge oues, vagu taga; pime oues, pi:ts peus mahajAetud leib lAhAb tagajArel magusaks O:maja on jumala pAralt ega O:maja ke:gi seljas kanna mArg ep anna mette me:st naera, me:s naerab mArga ei verk kala etsi, kala etsib ise vergu Ules pant to:b vcla kodu hobest tundas pA:st ja tutust, narri igAst juhtunt jutust hobene sUOb crasse ju:red, mure sUdAme ju:red hopcn pelgA Ai su:ri ku:rmit, pelgAs sagchit hobene kAskinud rUAtegemise ajal omale pi:tsA anda hopen ei pelga lO:ki, hopen pelgas sO:ki hobune on lubanud si:s varsaga vAlja minna, kui ju naha laiune lapp paljast on hobu oli mus'te rA:kind, et mu:d ta oma su:re ja raske tO: palgaks Ai taha kut seda, et tal kcht oleks alati tAis ja kenad rauad all, mis ta jalgadele Ai lase haiget sA:ja mitte hopcn um peremehe le:bA:ndja hopcn um peremehe ravitsaja hobune orakse koera, naine so:ja leiva koera hopen um maja tugi hobune om mehe ori hobu lo:dud o:tama, naine vA:tama hobene hA:, pi:tsk olgu ve:l paremb hobu on lo:dud tO:tegijaks, aga mitte vA:nAgijaks hobust tuntakse hambast, lo:ma sarvist hobu meil jo:kseb ohja tcttu, kargab kA:ravaka tcttu hobu jo:kseb, kuni kOie mcedab hobu situs kulda, a scnn situs sitta hobone veab ko:rma, te: kaks hobune ei vea, kui te: ei vea hopcn om hoitija tallih, raha om raguja pungah, tera om tegijA salvch hobune komistab nelja jala peal, si:s inime ei eksi scna peal hobusel on Uhtelugu sadul seljas, eks seal vci vahel ka olla vcta hobu ja naene omast vallast hobene lubanu ennembi neli mi:st kerkude vi:A kui Uits mi:s kcrtsi hobu ette, naene rekke, me:s taha minema hobune ei pese ilmaski, ikke nA:b, karu koa ei pese, kcik kardavad hopcn kunagi vasta Utle ei, lAtt ncna pAle satch kUll hobu veab, kui lo:k peab ennemine veab hobune Uheksa, kui Uht seljas kannab kUnniraud ei rosteta karusepA:l pcllu kUndmine on ni:sama hea kui pcllule ko:rm scnnikut ratas leiab ikka ro:jahunniku vahtscnc ratta mA:r avitas rohkcp ku vana jutt cigus elab kcige vanemaks cigus ciendab ise:nnast cigus citseb, kohus kaitseb cigus ei pala tullc, ei upu vette cigus scidab tcldas, kavalus kAib jala cigus kAib te:d mO:da, valskus aia A:ri mO:da cigusel on mcnikord ka vahast nina cigus nurkas, lu:d silmade e:s cigus on vanem kui kohus cigus om cgah paigah edimAne cigus om cige kui oina sarv cigus on kirju hArjA perses cigus on ikka Ule kcikide cigus om rohkcb ku sada vAhke cigus on cues kUliti ja sA:dus sAngis seliti cigus nagu tehakse, kohus nagu mcistetakse oigus nindagu oiendeda, kohus nindagu kA:nedA cigust sA: ai' ar sUvvA' cigust ei vci kullaga Ules kA:luda cigus ei tunne scbrust cigus olgu igaUhele cigus kAU ni:gu rascv vi: pA:l cigus ei te: kcverust cigus cieli all, kcverus kchuli peal cigus all, Ulekohus kummali pA:l cigus ei kcigu cigust maitstakse, kurja kaitstakse cigust kardetakse rohkem kui tuld cigust tallatakse jalaga ja mAngitakse teise omaga parem pahandab, vassak vabandab keige puhtamb kuld on se: keige raskemb rUkimA: Utelnud vanast: parem olla, kui enne jakubipA: teda ku:sehaluga kcrd Ule ve:takse, kui pArast Akkega vci puruks Aestakse lammas pidand Utlema, et "kui minu jalad ni:du ajal villase paelaga siuta, si:s ma ikka villa annan, aga kui kcva ja valju paelaga siuta, si:s annan karmi villa" scim pand mihe makame paha laps ei sA: paludeski, hea sA:b ilma kUsimata pahal lapsel palju viga lukk on lo:ma vari se: lukk ei tohi kunagi lahti olla, kus palju kAsi kallal kAivad must mcsc, kalg kolgi, kaugumba pidA madisepA: tuisk on pugeja ilus petab enemb kui inetu ilus on ilma pAralt, inetu on minu Uksi illos iA lUhendaja, kaunis karva kaotaja vA:timal pole varju, armutumal pole abi vAline siga kipub aeda, ajasiga kipub vAlja siga kA:nAb ikki ncna sinnapo:le, kost haisu tunneb siga sO:b sitke varanduse esmaspA:se tO: sO:b siga Ara siga sO:b sealt, kus mold e:s siga sO:b peremehega Uhes lauas siga sO:b sittika vilul siga kAib senni lAbi aja, kunni aja vahele jA:b siga lAheb, kUna jA:b ikka tsiga ei usu kunagi musta pangi tsial veidU' cnnc, tu:gi' mullaga ko:n jo:dikul ja ho:ral olad siga au tundmise sO:nud ja hunt sea sO:nud siga om hale sUAmege, se: rO:k, aga lammas om kange sUAmege, ei lausu mustagi siga silmista rumala, ommeti osa magusa tsiga leA tsirk siga on ausa mehe leivakcrvane siga on nagu saks tsiga sitt siginema, lammas pask lagunema tsiga armastas iks musta pangi tsiga armastap pori, jo:dik armastap vi:na siga kitab sitta, lammas lAmmit vett tsiga nelja jalaga ei sA: crsile ja kana kate jalaga kUll lAtt tsiga kUnd kUti nurme tsiga kaksab pA: otsast ei kuningad pane enam otsa siga nAge ku:d Uts kord A:stal tA:se siga ja sepp on Uks: siga te:b sita, sepp te:b raua u:eks siga kasvab nua vastu, tUdruk poisi vastu tsiga sA: sis surma, kui ta kcige ramsamb om sial lAheb tagant punaseks, kui otsima hakkab, naisterahval lAheb e:st punaseks Uks siga teise tO:d ei tusti scel on ve: pidamiseks palju sUndsam kui naese su: saladuse hoidmiseks sckl akko, hAr'A' vakko kana laulmise, naise vilistamise ja lehma mOirgamise hA:l kostab pcrgu hiline kesakUnd ja varane kordus on kerge scnnikukorra e:st kedrus kedagi ei toida, kui A:driraud ei aita vanascna ommc vancmb meid vanascna te:b varga targaks keige kindlam tUdruk on kerge petta peremihe alaline koduelu tatsup pererahva sammu clekubu antakse chtuks, lcngakera lcunaks lo:mal olgu ikka lo:ma aru ja inimesel inimese aru kodovArehtet panda ai kinni jo:mine on jumalast lo:dud jo:mine pillab inimest jo:mine sA:dab laia vAlja peale tegeminc om hindA kAeh, cnistaminc jumala kAeh hA: meiste vahele santus ep jo ikki tUkib nAtse nihutes, karask kahantes ega cnnetus Uhega tule ega kahega lAha lapse kohus om pea mcistet isamA: on marjukane, vierasmA: veripisara nA:se vctmine ja krundi ostmine om igAvAne kukkomine naese vara ja lehma ammumine on Uks kesvA tcotus: "kui midAgi ette ei tulc, karga katsa nAdali perast kannin tcutamisel ep ole hAnda taga tcotus ka hea me:s lupamine om pu:l kohut tcutus on teise mehe oma Adalhein on vilja e:st lo:male sU:a ei linnukane leivAst huolitse rahvas rA:gib raipe juttu ega kehva laenu kauaks ole hea perenaise lcigatud leib on parem kui paha perenaise tehtud enne jA:ni tett hein om lehmil rohuks e:st vArav on kUll su:r, kust sisse tu:akse, aga takka uks on ve:l su:rem, kust vAlla vi:akse taba ke:lab varast vaenclat's lAtt suhu eht'mA, mAttile mAhkmA vaenelaps Utelnud, et temal kolmed jculud A:stas olle: Uhed, si:s, kui herneid kistatse, teised kA:psahautamese aegus ja kolmandad pAris jculud vaenelaits om ku aia tA:de visatu peni vaenelaps vaksa kasvab, kaks kahaneb harvaste vaenelaps punaseks sA:b ja si:ski seda ei sallita savihavva vesi sA: ai kunagi selges vesi ju:sk kUll vinderdi vAnderdi, aga si:ski jcud merde vi:kene Ule U: 12 vu:ri Ar mcsk hinnAst ti:kene lAtt kUllA, so:nckcsc lA:vA tU pA:ba aho pA:l, kusi moskvah kabchinc um halva pA:rilinc jculupUha vorstipUha, lihavcttepUha munadepUha, nelipUhi vcipUha sedA ei tA: kennigi, kun surm om, kas ti: pA:l vci ri: pA:l vci veskikojan koti otsan ega enne ilmal ei jA:, ku lo:de lobinat ei te: aprilliku: ilmad ja no:rmehe scnad on mu:tlikud paha ilm, pajas pariseb kcrts on kuradi kabel kcrts on kuradi peapadi kcrts on Uks pUis ega kcrts pole pcrguhaud ega kirik pole tA:ri:k tahtmine cige, sA:mine vaene vilne venib, to:res lagub scna murrab me:ste me:le targa scna murrab vAga vAe scna lAhAb metsa, ho:p lAhAb pihta scnal on jalad all scnal saba taga scnal ei ole sclme, jutul jakku scna on vanem kui scda scna om valusamb kui vits scna nagu varblane: lendab su:st, ei sA: enam kAtte scnal peab sclm ja jutul jakk olema scnal one vcitu scna pistab, scna peastab scna siub scna se: loeti tubliks tUdrukuks, kes Uhe kingarasvamisega mehele sA:b latse kUmnes om kerge massa ajaratas ei jA: seisma ajaradas kierd itse ilma rahata ajaratas jo:kseb pitkamise maha visat lArA:s ikeb seitse A:stat taga kodu sA:l, kus kotid mA:s egas kodu konn pole, et e:st Ara hUppab ega kodu jAnes ole, et iest ArA juokseb kodo olc ci' kitscpujast, ct ar pakc ega kodu e:st Ara ei jo:kse seda, mida inimene cpib, seda ka teab se:, mis nAhtud, kAib Ule silmade; mis tehtud, Ule sUdame kured to:vad minnes O:kUlmad, haned pA:kUlmad, luiged to:vad lund kata enne veike auk kinni, kui su:reks mereks lAheb oma hA:tegu kirjute lume pA:le, tcse hA:tegu kirjute kivi pA:le ega mcisnik pu:ju:re pA:le ei situ, jumal kasvatas mctsa vanal mehel seisab surm silma e:s, no:rel mehel kAib surm selja taga tc:sclc ostku ui mu:d ko kulat'sk: ko hUAst vcta ai, sis sU:t eis ar' tc:scle tulc UzAga, bct d'A:s tUhi konagi ei tule tU:tegijal inemisel ro:ped perse pA:le persel pehme istu, su:l kalg kannatada vAlimist mO:da vcetakse inimest vastu, kcnet mO:da sA:detakse Ara jagajale jA:vad nApud jagajalle lobud jA:vAd jo:nud inimesel ja he:nako:rmal peab ru:mi andma kUll sais sandil sA:ja minna, et ei kclba kcrgil kcrtsin kAvva kur'alc pinile Utskcik, kas viska kiviga vai leaga vchlul kasus vili, kurjal kari sA:dikolle sA:pa, kArAtAjAlle kAnga vargal jA:d nApud vargal kuri nuhtlus ullil uni makus, targal tU: kallis rumalal mehel kasvavad head kartohvlid rutul rutu asjad, ti:tsul ti:tsu teod Uhel on kitsas, kahel on paras, kolmel vAga lai Uhele kitsas, teisele paras Uhele ohost, tcisele rohost karu tapjal olgu sAng, pcdra tapjal kirst valmis esimesel tri:gitakse teisel hcerutakse, kolmandamal kolgitakse, neljandamal pandakse mAhkmed muidu Umber jutusc ajajalc julk, kullcjalc kol', saina takah saisjalc sada, tulcpidAjAle tuhat ega sUOmine tcrkuda lase sU:jale pandas ette, vidAjAle tA:dc sO:jal sUnnib mitu viga, tegijal ei midagi laisal on kcik tO: raske laisal iks suvi lAmmi ja talv kUlm, kApp kArnAn ja mA: kUlmAnU laisal alati pAiv pikk, pA: pcdelik laisal tulep vesi ahjo laisal inemisel aig otav, ei kallis laisal alti lcukoer risti te: pial pe:nikese pidajal iks pe paljas, ei pUsi pe:lil ega kesta kudel ega kalamehele ki:salu:d kurku ei jA: virgale suab vitsali:gutusest, tuim ei tunne teibastki ega kUsija lapsele ei anta kUsija su: peale ei lO:da, aga vctja kAe peale lU:akse heldel jA:vad nApud peosse heldel jA:vad helmed helde andjalle ei Utelda pailut ilmaski AttUma tUtruka kUlma ja koera nAlga Ai usta salul saba ko:rmaks ega pole sugu sU:ks panna sA:dUse perrA sAng, uhkuse perrA ole, lu:du perrA latsc hAll cnne mO:da me:s elab su:rembale ju:dale iks su:remb tUkk su:d uhkel lUvvAs hu:le pA:le, kcrkjal lUvvAs kcrva pA:le koera vcib uskuda, aga oma naist uskuda ei vci koeral koera palk koeral koera kohus koerale vorsti vci lapsele kanni nAljatsel maitseb ro:g jA:nile ei tohi scnnikuhaisu ninasse lasta, si:s ei kasva hA: rukis jA:gabipA:st sA:dik on ve:l po:l suve virisejal on silmad ka villis nuorel uom kcik passal pierist ostjal ohjad kaelas ostjal kallis, mU:jal odav lapsele nuga vci karjatsele raha latsele panet rinna su:hte, mis sa mehele sA:t tetA lapsel valutab scrmeots, emal sUda latsele lauldas, mcrsja mcistku targa mehe man om tclvgi nA:ne aitab haige koerale sitanegi vcileib haigele pakutakse, tervele antakse valetajal tcsta mokk Ules ja sUlita tAis tUtarlapsel on kaks asja me:le vastu: no:rus, et ta lAheb, vanadus, et ta tuleb tUdrukut kaetas jalust, naist pA:st me:sterahvale olla kulbitAis rammu antud, kuna naesterahvale te:lusikaga antud ja sealtki lAikinud muist pealt maha sinne me:l sittikAl, kuhu persekArbasel ega su:le ei sA: kA:st pA:le panna julge pAralt on vcit julgel on cnn helde julgclc tulc julgc cnnctus kah ho:letumal ikka hunt ta asjal vargaks ho:letumale juhtub alati cnnetusi pallel kUlm, laisal rasse hullule anna sada hu:pi, ei si: talle mcju ega hullu usku ei vci hullule vAhA osanda, tark mi:s sA:b esigi aru kaele Ai jAe mu:d kud kaks laia silma hAdalist peab aitama ega hArja su:d kinni ei seuta, kui ta pahmast tallab puttu i scnu papil mA: kUndjale lO: kiviga pAhA, ni:do ni:tijale anna pala leiba kUndjal ei pu:du mA:d ei ka scudjal vett rikka pAralt terve tA:ri:k rikkalc andas raha i:st, vaesclc armu perAst rikkal lisatakse ligi, vaesel vcetakse Ara rikast usus cgaUts, vaest usu ui kiAki rikkal rippub rahakott perses, sellepArast ei sA: ta tA: rikkal inemisel lAheb hame rinna pA:lt katski, orjal lAheb cla pA:lt rikkal au ja vara kallis, vaescl toit ja uni makus puhtale on kcik puhas korjajalc jA:vA ko:rc kokkupanijal on pillaja kannul jo:dikule jumal annab jo:dikule antakse kulbiga jo:dikule om jummal koti pchja uskun ega kahju kaela ei ole tarvis rangi panna ega kahju kA:la murda ei sA: tegijal juhtub mcndagi, magajal ei mcndagi kelmil kelmi palk kinkijal kintsud kakenud kinkija jalalu: on katki murtud scimajale jA:vad scnad ja rahurikkujale rahutu sUda ega magajale pAts pAhitsede ei tule kavalale kannikas, narrile naeru tsial sitt armas, ahnel raha kallis istuvalle tuleb suikumine pilkajal pilpad, naerjal narmad klohholc kattc vu:ri kelli lUvvA Ai' vahetajale jA:vad valjad ko:lulc cks kukrohe, haigilc hambihe surma ette ei vci Ukski kAtta panna lind sA:b sellest sA:nuks, mis ta nokaga to:b valitsejal jA:vad valjad vi:l pannas pais ette, aga inimese su:l ei sA: sedA mitte panna hA:tegijAlle cks halvaga tasotas soe ja tsia kAest pAse ei hing ka ar kahetejel kadumine, vahetejel vajumine, tegejel tasumine, andjel asumine sUgUsetsele rUA sckjallc andas muru leibA, kAjAtsele visatas kiviga kukruhe jUretAvAl jA:se' lu:'ki, jUrAjAl ei jA: luid kah madalus maja ehitab, kcrkus ju:ksedki kcrvetab alandus aitab, kcrgus kautab alandlik me:l on parem kui austud me:s vanemal vanema cigus vanna ei tohi pilgada: esi sA:t ka vanas; last ei tohi tiugada: esi olt ka lats olnu vanemate kord on au sA:da mA:slamajat ei lO:da su: ei kanna satu, ki:l palki tc:sclc avvu andcn teist oskab igaUks cpetada tcnisepA: pe:takse tcbede pArast, madisepA: madude pArast vaest lUkatakse auku, rikast tcstetakse kcrgeks ei sA: midAgi perset sU:ten uksepakul istujat ja tAnaval sittujat tUlitab igaUks pu:d ei nakata ladvast lA:sma pu:d tuntakse tema viljast paremb pala hoictas iks perrA jo:bnut tuntse jalust sandito:rbat massa ai ar salada' santi ei pclga, saksa ei pelga cllehullu jcuab ikka talitseda, tA:rihullu ei jcua ke:gi talitseda hu:ne palutajat kiusab tuli taga pudru ei pea mitte enne A: sO:ma, kui jahud ve:l mitte veskelt koju to:dud pcle kU:rakat parandab Uksnes haud saksa hoia kui sitta pilpa pial, santi Ara hurjuta sitt, mis meie vahel on, sO:me ise Ara ul'li pelgA', halva hae' ullile tUrmi tetas, targa istuse ul'li petetAs ubinaga, tarka 'i jcvva tA:ldrigagi pettA ummilc jalolc massa ai palka Uht ki:detakse sita sisse, teist laidetakse ausa tO: ju:res laisk opatas ArA, kurja ei joua kuigi opata laiska tau ku vaia vastuoksa pu:sse ei seda kala panda patta, mis laenetes laksu lO:b virka kitA, laiska laida, hA:d hAllita, kurja hurjuta sArgi paik pane talvel kasuka pA:le, kasuka paik suvel sArgi pA:le scpra tuntakse hAdA:jal vagade kAsi kAib nenda kui mere peal vesi sUndUmise paika ti:At, ku:lmise paika ei ti:A jAnes tuntakse jAlgedest peremiest tunnukse pere ho:lest peremi:st tundas hobcscst heinakuhi tuleb teha ni: terav, et lind saba luhki ajab tallo vcid tunda pinist koer tuntas karvast koer tunnukse jo kaugele Ara koera ei tunta karvast ega hammast koera me:lita kondiga varust peab koera lO:ma kes peni alati hauk, toda i kae kiAki, kes harvaste hauk, toda kaetas Uttelugu poiss kaetas sO:misest, tUtrik jala kAngmisest haigcd jalga mAhi es' kinni, Ar lasku tcscl mAhki me:st scnast, hArga sarvest me:st scnast, naist sabast me:st tunnukse tema scnadest me:st ei tunta habemest me:st pe:taks scnast me:s arvatakse mUtsist, naine tanust jo lA:stust tunneta meistri inemeist pe:tAs scnna pitih, a hobcst pe:tAs uhilciga pitih hommenist pA: pole ke:ki nAind naese su:d ja jo:ksvat vett ei pane Ukski kinni pillime:st ja pillimehe scpra Ara lO: egas hullu ei sA: targas tetA hArga pi:tsuta, hobust hoia vadri teredaks Ule kolme aja rikast tuntakse persest, vaest palgest eks rikast igaUks kutsu, kes vaest tahab nAha rikast nAtAs oru pchjas ja vaest ei nAe mAe peal rikast ajab ahnus, vaest tUhi kcht kott olgu ikka enesest, sA:gu pcrss kust sA: se:met kUnna ncnda madalast, et ta lAbi kUnni tA:st nAeb jo:tket tu:l toit ja vesi elatas halli arvatase, kcrvi kcneltase, kapukjalg kargab ette unidsc virotat, laisa ajat, tUhja sA: ai kohegi kAskA siasaba sA:b sUOtAjAlle harvast orja ki:detakse, miniat ei millalgi suvi silmist kaija, talv hambist tunda solgisurma pcle ke:gi surnud ega tallitAkku hunt sO: osa sU:akse ni: kui mAge surm, sitahAdA ja kru:nukAsk neid kolme pead sa tAitma just naise ja naise vahet sA:b sUllaga mc:ta lindu tuntakse laulust lindu tuntakse sulgedest lindu ki:detakse laulust, inimest teust tU: musta ei kae kiAki, kodu laiska kaetas vaeselelatsele andas ve:r vatska ja keskpaik nA:rist hunti tunnukse tema kasukast hunti toidavad ta jalad aeda te: no:rel ku:l, katust kata vanal ku:l hunt Ule aja minnes on su:rem kui hobune mctle otsa peale me:lega mctle, mes ke:lega sa kcnelet mctle, mis Utlet; te:, mis Utlet kulleja jA:b kurdisse ve:pang ollava Utelnu: kui laisk tUdruk teda mudu ei vi:tsiva kumali kA:ndA, sis lUkaku teda jalaga, mudu vettuva ta raskeks chta to:b cled tubasse, pime paneb puhkamaie cdak om kcge cntsamb aig chtu on targem kui hommik ctak tulc cnncka, hummok tulc ho:lcka chtu tuleb cnne kaudu, vidik vil'la kaudu cdak kogu kokku, hommuk laotes lajali chtune kchutAis jAeb omale vanal palju vara ega enne vana kau kinni ei aeta, kui hArg sisse pole kukkunud lAnne tA:t selitab vanast ei ole varju ega kU:rakast ole kUlleso:ja vana matjus halliparda kutsub lapsed seinA A:re, avateleb aia A:re vanal om iki tilk nina otsan vana koer haugub varju peale, kutsikas kogu peale vanal koeral valus hammas vana kUlm nagu ko:lu siga, no:r lAmmi ja pehme nagu ahjust vcet sai vanaju:das oli Utelnu, et tu: mi:s om lits, kes oma naesele perAmAtse scna ArA Utles ega vana sA: nuore iest mennA vana jo:htu, no:r vedi vanainime mte tunnc enAm mu:d rc:mu, kui uicd pastlad tehAkse vana vctab e:s enne vana lumi mA:st Ara ei lAhe, kui teine tuleb jAele: teine vi:b teise Ara vana olgu vaiki, sant saisku paegah vanatont vctt naist, sammclperse sA: mehele ei mcista vana vallatella ja napukubu naljatella vana te: on tuttav vana vidA oma luiega enamb kui no:r lihaga vannu ase aho pA:l, laste paik paja all augusti vanaku: vAlk valmistab villA ega allas vasarat jo vari i ega tcine tia, kust tcisel king pigistab hakatus raske, keskpaik kerge, lcpetus ladus ega asunik inimene pcle, ainult vArske lume ajal pe:takse inimeseks tcnisepA on tcbepA tcnisepA on inimesele jA:guppA ja lo:male jUribA tcnisepA on talve hari sundja kuri, andja kitsi upin ei sata uibost kavvehe upin cks ullisU:k, mari mag'ahussU:k tO:tegija sA:b sU:a, aga mait nAeb nAlga tO:tegija on palga vA:rt tO:tegija ei sure kunagi nAlga tO:me'el tO:me'e hais tO:me:s magab Akkel ka sO:jal om kAsi kuvvest jakat vaene sA:b kerkungi pessA vaine ei sA: varrulisi, rigas sA:b reielisigi vaesel on teisi tarvis, aga rikas sA:b ise hakkama vaesclc om vAega pal'lo asju vaija, ahnclc kcikc, mis iAle ilmah olcmah om vaene toidab rikast vaene annab vaesusest, rikas ei anna rikkusest vaesel ikka vaene aru vaesel om alati vesi ahoh ega vaesel toitu valida i ole vaescl um hAdA ko:ldch, hAdA elleh vaescl kodo ku:sc all, tarc tammc all vaesel vAha vara, se:sama sitaga segamine aega kehval on ke:ta, ei aega jahutada vaine om rikka leakcrvuline vaene on rikka mehe leivakott vaene on rikka hobune ja hArg vaene on rikka selgro:g vaene on rikka ori vaene on rikka ro:g vaene on risu rikka silmas vaene tihti virka lasta, rikas tihti laiska lasta vaine ikke vaise hAdA tiab ega vaene vA: i tunne vaene elab jumalaga, rikas oma varaga vaene elAb kallimban kui rikas vaene elab peost suhu vaene me:s peab silmist suhu laskma vaene me:s Argu vctku rikast naist vaene inimene hobuse kaeravo:der vaene inimene elab vi:ra vA:ra vaene peab vA: nAgema, rikkale sugenes esi suhu vaene sUnnib vaestega ja vares varestega kokku vaene vantsib ni:samma ilmast lAbi ku rikas vaene varastab vAhekese, rikas ri:sub pAris paljaks vaene ei sure tUhja tcrregi sisse vaene vangub ko:di varrel, rikas ringutab magada vaeste vasikad ja rikaste lapsed surad no:relt pe on peksu karjamA: ega perse peast Ulem ei ole perse' scgcl scklc' leAst vAllA ega no perse pcldu ei kanna' ega marju ei anna' kUlAp perse pcrsa sO:ma paneb arst tantsib haigete pilli jArgi Uhe naise loimed, UhiksmA naise kude jagajal on neli scrmahet linalinnu jalg tallab merejA: puruks ega palk so: pA:l ei kasva karu kardab kcige enam oma kellukesi karu lauld Ukskord ni:: "poh, poh, poh, poh, pohlamarjad, sitad sinikud, vat mu kallid pihlakad" karu Uteld, et kui tema metsas magab, si:s me:sterahvas mAngigu lehtpilli ja naisterahvas laulgu, si:s tema ku:leb ja teab e:st Ara minna, aga kui inimene jArsku peale tuleb, si:s ma kohe ta maha murran karu Uelnud: "mussik, muasik sitt mamm, pihlik mehe mamm" karu ep ole ligidal ial ni: kuri, kui teda e:malt kisendatakse kahr om kUll kuri ellAi, siski nahk om iks saksa sA:ni pA:l kahr kUll kcva om, a hahila cks ncnna tsaetas karu elab vanast rasvast karu imeb ikka talvel kAppA karu olema rA:kinud, ki:tnud punamarju: "punamarjad poska marjad, sinimarjad sita marjad" karu cpetatakse ikki no:relt murdma porbupA oli jcululeiva sepp habe on mehe au pArtlipA on esimene sUgisepA pArdispA oll rUAtegemise emA vi:s vi:soga, tsu:g tsuvvaga vi:su ve:tas peran, kAnga kannetas kA:lan ega majaehitamine ole koerale ku:di kokkuklopsimine pereme:s perega talumies seitse ku:d tieb tUOd, vi:s sUlgeb lakke pereme:s tUves, sulane ladvas pereme:s sO:b pi:ma leiba, sulane sO:b so:la leiba pereme:s pervoi, sulane trugoi pcllume:s on sA:tuse ori pcllume:s sUgise tark talupoeg tO:le tarka, hArg kUnnile kavala pcllume:s pcline rikas, ametme:s ajuti rikas, kaupme:s korrati rikas, kalame:s kadel rikas, aidame:s sUgisel rikas, metsame:s millalgi rikas talopoeg on nago vana lu:d, kellega puhast tuba pUhitakse, pArast jAlle musta nurka visatakse talupoeg om kui kAterAtt mA:h, kohe kcik kAssi pUhkvA talupoeg on nagu tolmune kott, ikka natuke tuleb talupoeg ostab luid, saks ostab liha peremi:s ki:dab hommikut, sulane chtat peremi:s ni:t vikahtiga, varas ni:t lo:gaga peremi:s kUnd kest pcldu, sulanc kUnd su: ve:reh pcllume:s magab, pcld kasvab; ammetme:s magab, ammet seisab pereme:s vA:tab tO: pA:le, sulane palga pA:le pereme:s hulgub, ori magab vAsimust pereme:s e:s, sulane jArel talupoeg ei tea e:male kui teise, kolmanda valda vatsk tahab valget, puder puhast pu: paindub, aga me:s ei taibu pu: ei lange Uhe lA:stuga pu: on vana, aga oks on kcva pu: on vanem kui inimene pu: satas ika sinnA, kohe tahetas laske pu: ei puika ho:bi e:sta, lange laia lA:stu e:sta pu:d ei raiuta Uhelt po:lt liha kAsk kAib vaimu kAsu vastu kAsk on vanem kui inimene kAsk on vaimulik, kAsu tAitmine aga lihalik mAgi om villasalv egas mAgi varnast vctta pole kUllap mAgi mArja kuivatab paks param pOhjas rU:plejA rA:plejA iks sA:p, kas su:he vai sAlgA petjal ei ole lUlli petis peksab ise:nnast sandikepp ei sA:da tA:se, si:diri:e ei sA:da pcrguse sandi kepp on kcige raskem sant palub enese[le] kotti sant tAnab seni, kui su: mArg on sandil um saunc tarc, egA pA:vA lAmmi leib sandil sada rubla nuia se:h sandil om alati kUtsetu leib sant vaese vend sant on maja ncid sant ikka oma koti po:l sant naerab seda, mis pererahvaski sant sA:b lu: ja laulu e:st oma Ulalpidamist kukkur ikki kullane, selge tA:s sinine mesipu: vi:as mehele, kolbits jAetse kodu hull vcib olla clle tegija, aga tark olgu linnase tegija cllehull on hullem kui vi:nahull cllehull harva, kaljahull alati hull kaskine malk on karjapoisi palk sisaligu salumine piab UtessA kcrda valusamb olema kui uiso oma sOge lAheb sO:laga jOge, hull upitab hargiga taga pime peab, scge sckub pchi sA:b pclgajalle, naeste ots sA:b naerjalle uA:ed irvitab, nairiaed naeratab, kui sa neist mekkimata mO:da lAhed kuri veab inimest oksast oksa kuri tuleb kutsmata kuri lAheb karja, hakkab hArja turja kuri ei anna ku:e hclma, paha ei palaka jA:rta kuri kukulind, paha pAtajalg, kcige celam oli hobusarss kuri vctab kulbist, paha scna pajast tike tc:se teotas, asjadu hinne avvustas cel ei usu ciget cel cndub, kade kaub, kurjal pole kohta kusagil vchlul olc ci villu, lA:sAl lambid vi:n Utleb: "vi:da aega!", clu Utleb: "cle vi:l!" peigme:s lammas, / abielus hammas leivalcikaja pidade kolm sArki A:stas sA:ma, teised kaks sArki kUll vend venna tunneb veli velele om hullcmb ko kUlAmi:s ka toidab peret sent sandile, kont koerale kAhri om rebAse tU:mi:s hA:teo e:st tuleb tAnu ikka alles tagantjArgi saks scidab sA:niga, talupoeg re:ga, mina kehva kelguga; takka tulen, ette lAhen saksal sada kchtu ja tuhat su:d saksul olgu Ut's silm ja tu:gi persen saks oli se: talupoja kurat ja kergucpetaja ta jumal saks taht kosti, ratas mA:ri saks pess, saks mass saksa sandid kcige viletsamad sakste katel ke:b, kui kapsad hauduvad kA:ne all; kui korra puhkeb, si:s on li:g sakste asi kAib laialt kes unestab emAkiele, sie unestab emA varas valvab varast varas ei lAhe Uhe nairi pArast aeda vargal Uts ti:, takahajajal UtesA vargal varga cnn vargal ikke varga palk vargal on lUhikesed jAljed vargal on pikad nApud varas jAtab jAljed varas o: laisa koristeje varas on valeliku vanem poeg varas om varga ncun varas on alati vaene varas jAtab varna seina, tuli ei jAta sedagi ega varas oma adra maha ei jAta vargal on ikka pu:dus varas vahis vankrit, silmA' silitsase' hobcst varas vannub vi:mse pulgani varas varastab varga tagant, su:r jumal naerab Ulalt varas ikka enese tagant varastab seni varas varastab, kunni lc:g tAis suab tuhm ei taipa, kui vi:sas ei virka loll sA:b kirikuski peksa lollil lolli cnn lollil on cnne rumal piAt iki targembele jArgi andma rumal te:b kahju, kui tuld lAheb nAitama ull taht kitmist, tark pallcmist ull taha ai' oppamist, a' tark kU:s tc:scge kAest pcua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad pcua jAljed paranad, vihma jAljed ei parane pasknA:ril on Uheksa ke:lt su:s koduvAUmel koera pcli pere vAime:s ja pere koer; pere tUdruk ja pere kass rUhkjal om rU:d, hA:rdjal hamch rUhkjal rUA', tegijal terA' uma lepUs leagagi, om rahul olleldagi uma veli veripini, lei iks minnu, hois hobcst; kUlAveli hA: veli, lei iks hobcst, hois minnu oma vend venelane, sugulaine su:r koer, verivceras vcersiline oma viga teise kUlges paistab kcige paremini silma oma viga selja taga, teise viga silma e:s oma kUsib, vc:ras tA:b oma koer on parem kui vcera koer uma pA: pAsUlAs, uma mi:l mc:dupu:s oma me:s tuleb ikka jArele, kas situ parsilt maha oma su: on ikka kcige ligemal oma su: om ikki lAhemAl ku latse su: cma ncu kcege vanem oma valu on vA:jaks, vc:ra valu vA:data oma nokatAis Anam kui teise mehe ko:rmatAis oma king pigistab oma tilk enam kui vc:ra hulk oma tahtmine om iki pA:asi oma ema leib on parem kui vc:raema vcidleib uma imA leib um magusam kui vc:ra imA sai cma ema vits ei cle ncnna valus ku vceraema scna umale tUtrele kcneldas, vc:ras mcistku kange situb kannad tAis rutu tO: on ho:letu Uks tA:stab, teine lA:stab Uts kAsk Utte, tcne tcist, kellestki ei sA: asja teine ei tunne teise hAda teine sO:dab, teine scidab Uks and ni:dikese, teine and ni:dikese, Ule hulga sA:p Utele hame teisel hUva kakk, teisel ebakakk Uts um mi:s, tcnc mehekene Uts om iks musta koti kandja tcne om lu:du kUll tcist kcneleme, aga mitte tcist toitma Uks on luadud lu:lijast, teine on luadud lA:lijast, kolmas musta mulla pUerijast teine elab kivikangru otsas, teine ei ela, ehk oleks ta ninapidi viljasalves Uks armastab Uhte, teine teist, kolmas vana vctsiku pe:di naist Uks armastab pori se:s pUherda, teine ve:s vAherda Uits kitab Utte, tcine tcist tcine tege pclve otsan rohkemb kui tcine mere pA:l teine inimene on teise kurat Uks peab ikka pesakonnast kulliks jA:ma U:vannu tund UsA ja pA:vAvannu pAhitse Uks nO:gib Uht ja teine teist, aga cige nO:k on kaugel meist Uks ri:sub rihaga, teine pUhib lu:aga te:ne te:b peaga rohkem tO:d kui te:ne kAtega Uts ve:se inAp pu:ga vAllA, ku UtesA kotiga to:va' Uks istub saksa sA:nis, teine kelgu pA:l, edasi sA:vad mclemad Uks unetab, teine tuletab Uts mcist atra kOita, tcine adraga kUnda Uks nutab, teine naerab tcine tahab tcise perse pA:l liugu lasta Uits tahab puppu, tcine pAtsi, kolmas kukut hamet Uks tahab ema, tcine tUtart Uits tahab kctra, tcine lckka, kolmas vana vart esi Uks tahab Uhte, te:ne teist, kolmas ei kumbagit Uks nAitab pead, teine perset Uhe tO: lcpetus sA:dab teise algatust kude kanga kaunistab ed on teiste e:s, sA:b kodo, ei sA: kohegi viletsal visa hing, cnnetu kaua elab vilets vitsul peksetakse, cnnis su:l cpetakse kU:narnukk kUll ligi, aga hammustada ei sA: harvast haraka saba kirju vanembide sUa laste kUllen, lastel kivi kUllen vanemba pu: kakke ei latsile kandeh, laste pu: kakkes ar vanembide i:st varjateh sA:ja mi:s iks sA:, sA:gu su:htc vai sAlgA sA:jal om ting, hoitjal kats egas sA:ja pole millalgi pailu sA:n, aga andja on ho:pis rohkem annun so:vija sA:b sunnikid mA:pind katab kcik kcverused kinni pervci audakei om hArAsarvc pU:rdja esimene vilu pA:sukese vilu ja teine sA:repunga vilu ega edimane mcte tagumatses ei sA: edimene om peramise purre edimene om ikki UrjAts, vi:mAne om vi:surAti koristeje ve:st vcetavat esimine kUlm kivi jUripA:l, teine urbani ja kolmas jA:nipA:l esimene raps on raudkAe jagu esimine samm on raske kurati po:le astuda, teine ja kolmas on lcbus esimese tUtrele ema helmed, vi:masele vi:supaelad uppuja hakkab clekcrrestki kinni e:sli hoiab iks oma esAndA seime sU:jal tAht su: pA:l, pcdejal pcski pA:l sO:jal pikk kAsi, lO:jal lUhike sO:ja sO:b, jo:ja jo:b Uhe kukkumine on teise tcusmine pA:stumA:rjapA oli kord Utelnud: "kui kU:nlapA hArja nina peale kuseb, si:s ma'p kuse kuke nina pealegi" pA:stuku: Utelnud kU:nlaku:le: "oleks mina sinust olema, ma vctaks kcik pcnnpead pcrandale, naese kAed leA:stja ja koera kU:sed kUnnisele, aga ma ei sA:, mu teine silm jo:kseb vett" vastlapA ajab pUhad kargama pA:sapAiv annab uakcdrad ja hernekaunad kAtte laisk palub surma, varas kurja ilma laisk vahib pA:va silmi, virk vahib tO: silmi laisk ei tohe leiba sU:a, leib ei ole muidu leida laisk leiab teise laisa laisk lA:b suil vilusse, talvel ahju paistele laisk lA: Ai kUtetohe sanna kah laisk ei pea leiba kinni, virgal kott ja kctt om tAUs laisal rist te: pA:l, hAda hAllin laisal um scklinc scrmtU:, kArnAne kAsitU: laisal lai lagipaik laisal pole kuskil kohas hea laisal on sada vabandust, kadedal pailu kA:mest laisal iks lag'a cnn laesal on alati aega kUll laisal on alati cnne laesal pcle ilmaski aega laisal pallo pUhApAivi laisal palju laitjaid, virgal palju ki:tjaid laisal vo:dis, virgal hauas aega laisal om kats scpra: uni ja tUhi kctt laisk oman sAngun ni: kui uss omme hingi pA:l laisk pole seda vett vA:rt, mis leba sisse pannakse laisk te:b ometi aeg ajuti, aga ho:letu ei te: millalgi laisk te:b ikka laupa chtu ega laisk laiska salli laisal on higi sU:es, vilu tO:d tehes laisk otsib cnne ilmast, aga usin ti:b isioma jcust laisk otsib pereme:st, kes tal nAdalis seitse pUhapA: annab laisk lcpcs vilAsalvcge ar laisk lubab, virk te:b laisk tahab, et ikka O: oleks laiska ei sallita, tU:tegijat ei pclata laisale te:nijale antakse ikka tUkU tU:, jao leib arg hoiab oma nahka arg nAgeb igal puol tonti pclluvaras on su:rem sU:alune kui aidavaras ku:sibu kuivatab, kasibu karistab, hA:vavibu avitab, lepavibu lepitab, mAnnavibu mAngitab kala libe la liuglema kala lAheb haisema peast kalal o: kell kaelas kala Utelnud: "jumal hoidku mind Uleli:a vaese vci rikka kAtte sattumast: rikas nUlib naha seljast, vaene silmad peast" kala Utelnu: "ku ka kigesuguste pU:nderi:stAde i:st sA:s ennAst ArA hoida, aga tulussa i:st om si: iki vcimata" kalal on libedad kcrvad kala on vesi lapsel kala nina all; kes lapsele kala annab kala om kullah, aga pA: om mullah ega' kala kA:tso tulc ci' kala hUppab pU:dmata pihku, ori ostmata pardale kala otsib, kus sUgavam, inimene, kus parem ega kalame:s cnge jArve ei vci jAtta kalame:s toidab kassi, kUtt ei toida kedagi pU:djA cks putro ei sU: kalame:s peab se:st ja vAljast mArg olema pU:mies kaks nAgeb: kas sA:b kala vai jA:b ilma vaga ei vArise, kcva ei rAgise teome:s sA:b hArjavitsast ka varju teoline teije, mia kubijas kAske teopoisil tO:d on palju konn sA:b mAttale, aga ei mcista mAttal olla konn konnaga, rott rotiga konn vctab veiha, uss vctab mA:viha konn kru:ks mAtta otsan, vares vA:k aia otsan, must mi:s lcugas kantsli otsan varane pcllume:s naerab, aga hiline nutab varane vA:tab pugu alla, hiline saba alla varane mi:s vahestki ilma, hiline mi:s iki ilma varane pUhib nokka, hiline saputab ti:bu kvAi tule kullaga, sUkUs sitaga kAjA tu:l sArele kat't sAngU, latkalc lavva varane ei kahatse ilmeski rebasel on Uheksa linnu ja Uheksa teiste elajate ke:lt su:s urud rebasel, ko:pad kAhril rebasel on enam kui Uks auk rebane iks soest sO:numb rebane on kaval, aga vihame:s on ve:l kavalam ega reban si:liga ela ega rebane ilmaski sinna kohta ei te:, kus kUkitab rebane olat raibe, jAnes tema jArgmine rebane ei kclba kanade karjaseks vana inimese jalg on ni:sama raske kui no:re inimesel pakk jalgus jalg leiab sA:pa jalg om jalale veli, kAsi kAele rO:vel an'ja anke vai kui pal'lo, ega vastavctja ei Utle "kUllAlt!" andja peAb aru pidAmA, ega vctja aru peA kodo mctc sUnnU ei ti: pA:le kannatlik ei kao kannataja nAeb kaks sikke kannap kats kaiho sikkcl sisu, lc:hkcl tUhi ku:r kitsi vctt kirstust, helle ende pe st ihne vctab enda tagast, lchke vahib tcise pA:le ihnus imeb ise:nese kanda sitke kannab si:di, heldel pole helmigi kaelas ihnus ja ahne on kuradi sulased ihnepAits ja ahnenAsu on Ohe au se:s ega kade ke:la, kui helde tahab ihnus sureb kullakoti otsa nAlga sikc sigines, lc:hkc lagoncs sitke sisiseb, vintske visiseb, helde ei aita ise:nnastki ihnusnui ja nu:msiga on pA:le surma kasulikud rahakott on rikka sUda rahakurat on kange cppind ikke tUe tieb, cppimata katselekse tallitajal puka iga: kolm A:stat vana tapetakse jUripA juhatavad tO:le, jA:nipA andvad jalaga persede ja sA:tvad tO:lt tagasi kUll kesvasalv ketras, uasalv umblcs kUll hais matab tervele pole arsti vaja terve jalg lA:b teole, haige jalg lA:b ahju pA:le tervel perse ko:rt tAis terve aitku tcbist me:st terve ei taipa tcbist ega tcbine tervet cnnimpu vi:psipu:ssa, kahjuvimpu kanga'assa krA:v on pcllu ema cdav ctsiti meres, siulik serviti lcunas su:r sA:b, pisikene pistab su:r kukkub su:reste su:r jumal on seda seltside vahet teind su:rt hArga kardetakse, vAikest ei tiagi karta su:rcl ju:dal su:rcmb cigus su:rem kivi litsub vAhemat alla hea annab vAhestki, paha ei anna paljustki hia annab isi, paha ei anna paludeski hea pArtAl rajub enne, paha pera mcisnikul on ussi viha kubjas mcisas kuningaks, saks jumalaks kubjal o: takka sinine kubjas on keskel ahnc hampsas egalt pu:lt, pillaja pillas egalc pu:lc ahne kibab, ahne kabab, ahne sO:b ka, mis ei kclba ega hAndur ilmaski tAis sA: kA:r Utelnu vanast, et las tedA vanami:s rehepesmise aig puistates ncnda raputada, et hall pA: otsan vabisep, temA si:ski istuda kanna otsan ja ei tulla mitte vAljA kaer Utelnd:" kui mind kua scnnikumua piale tehtaks, A:ksin ma pereme'lle nahkpUksid jalga" kaer olla Utelnud: "kui pereme:s seda mA:d ni:vi:si hariks, kus ta minu kUlvab, kui odramA:d, si:s kasvaksin mina palju parem kui odra" kA:r lubanu katsiratsi kate kcrre pA:l rehitsamise ajal kclgusasse minnA vanalpoisil pallo varra, kirpa vi:l kcige enAmb vanapoiss on tA:lukk, vanatUdruk pcrgutukk vanapoiss on pcrgupill, vanatUdruk ro:silill vanapoiss on mA: pA:l cnnis, sureb, si:s sA:b karjascnnist vanapoiss maksab vaka sUsi, vanatUdruk maksab tUnder nisu kukel pole kure jalgu tarvis kukel on Uks vi:s, inimesel mitu kukk laste nuhtleja kikas kell, tsiga aigrA:mat egA kikas enne aiga ei kiru kukk munib kuldasi muni tu: kikas ei kiri konagi cigel A:l, kel jala om ArA kUlmanu tegija kAe tennAtAs, saisja kAe sA:deldAs kAte tO: te:b inimest ku:lsaks kaup on vanem kui meie kaup on vanuni u:s kinnas kotti, pOial matti kinnas on vaese inimese kott, pOial matt kanep lubanud kcigist teistest pclluviljadest si:s Ule hUpata ja sada seltsilist kotiga kUlvajale kA:sa kanda, kui se: teda kuakUlele ehk aganiku tA:de kUlvaks kahrel om kaits ossa, oigel ei ole Uttegi jAnes pake tu:lt kah jAnes Utteld hundile: "oleks mul so su:rdus ja julgus, ma vctaksin kcikide kcrid maha, aga ma ei julge muidu hammustada, kui mo kallale tullakse" jAnesel A:stas neljad pojad: Uhed hangepojad, teised rohupojad, kolmandad kulupojad jAnes te:b Uhe O:ga rohkem jAlgi, kui varsaga hobune Ule suve jAnes te:b jAljed hea ilma alla egA jAnes mAest lAbi ei sA: jo:sta jAnes ei jo:kse ctsekche, valelik ei kcnele, mis tcsi jAnes jo:kseb paljugi, aga mis ta maksab jAnes UtlAt, et temAl olat talvine U:kortel paremp kui suvine sO:dAmA: jAnes jo:sku, aga Argu jA:gu jAlgi se: on kUll teinud, kes haudas on lA: Ai toss lAmmAst persest vAllA perenaise au on enam kui vaese mehe vi:s lehma pereh paks, pada sakc poriscs sA:namehel ja mo:namehel, neil on mclemil palju lapsi peretUtre perset ei sA: muidu katsuda, kui kasta nApp mArjaks peretUtre kcht pisike, vaesellapsel su:r kang om kats mi:st haug on kala hunt sUgise sO:dab, kade kurnab sUgUse lAtt sulasc po:lc, kAjA lAtt peremehe po:lc sUgisel on suve silmad, aga talve hambad sUgUs tulc, sUA su:r, kvAi tulc, ki:stka kUleh peremihel um aig kullelda, sandil ei olle aiga pallelda pereme:s pangu enne pUksid jalga kui varas peremi:s piat majan kcge kcvemb ja kcge no:remb olema saksa laps ja rebase kutsikas on mclemad vAikselt ilusad hulkjal ei ole ho:net, marssjal maja ega sA:t nime ei riku heinakuhi olgu ni: terav, et kastetilk kaheks luhki, vihmapi:sk vi:eks luhki lAheb tAnane pA on eilsest targem karjane paneb talvel oma jala seina peale karjalapsel iga pcesa A:res lcuna uhke albib hullust peast, tasane tallitab targast me:lest kcrge kukub kcrili, ahne ajab kchu lchki uhke kukkub korgelt uhkc pelgAs, et tc:sc rciva' tAlle purcva' uhkel uhked vi:sid su:reline su:rustab, alandlik tunneb hAbi uhke ei nAe ninagi pAhA ei pulmade headuse perast minda kohtusse sajah kAUja hAOs ArA, saja pidaja ei hAO kunagi ega koht me:st ei pia, kui me:s kohta ei pea ega koht ilma tO:ta seisa koht kosutab mi:st, koht kaotab mi:st talu ti:Ab teguse, no:rik nu:r tervuse pu:pA: on ka pA: tapp on no:rile hAbiks, vanale abiks kunts ku:ljal, magu maial, pAra pidajal, taba teadjal penni pessetes, helded hoietes koer kAseb saba, saba kAseb sabaotsa, sabaots Utleb: "karvad, karake ise!" ei kuer enne ujuma hakka, kui vesi perse pu:tub ni:kaua kuer mAlestab, kui su: mArg on koerale jA:vAd ike koera hambad ega koer koduinimest ei salva ega koer enne ei hammusta, kui teda ei Assita koer sA:b koera pi:tsa koer haugub sinna po:le, kust sU:a sA:b ega kuer si:s kiljata, kui kondiga visata ega koer tu:lt haugu cgas pini haugu ui musta kandu ega koer ikka asjata ei haugu ega pini ilma ei haugu, olgu susi ehk tcrvaskand kosilasi koer ei haugu; keda haugub, sellest ei sA: asja seni peni haugub, kui asja sA:b peni se:ni hauk, kui susi karja manu tule koer haugub, kuni kUlaline tuleb koer haugub, kuni hammustab koer haugub, pe peremehe po:le koer haugub, tu:l kannab koer haugub, kosilased tulad kUll koer oma peremehe tunneb ega koer nuga kUsi, kui hammustada tahab ega peni hambit ei kUsi koer sO:b ikki vaeselatse lAkanika nAllase karjase kannika ikka sO:b koer ega koer karda kirikusse kustes ega koer sinna kUlasse ei lAhe, kust ta konti ei sA: koer vA:tab metsa po:le, hunt koeu po:le koer peab jAljed koeral koera cnn penil peni hind koiral kundrak, cigcl midAgi mieli kueral saunalOUlUs koeral hambad omast kA:st ega koer muidu hAnda tcsta, kui ta tige koer on pesa ju:res ikka kurjem pini kodo kcrv, paja maja silm koer on scber seni, kui pead silitad pini Utskorgu istu ku saisu kuer su:r kodunasa kuer on este kirstus, perA tuleb lagedale koer tuleb koju, kutsikas kcrvas ega koer pastla nArimist maha jAta, kui keretAie peksa sA:b egas koer konti ei jAta koer ajab karva, inimene mu:dab me:lt koer elab ki:tusest, mitte inimene koeral koera tembud valge sabaotsaga koer on valelik koer peab olema pA: karjas, O:se orjas koer peab karjatse, aga poiss peremehe po:lt seisma koeral peab olema oma korter ja talu sO:k, kassil aga talu korter ja oma sO:k koer magab, saba ku:lab peni ist iks perse pA:l, hobene sitt sciten kahe talu koeral ike vedelAm lake kahe pere koer sA:b ikka peksa ei kahe pere koer sA: elades sU:a koer kasvab, hambad kasvavad ka koer liputab saba ni:kaua, kui kondi kAtte sA:b, pArast nAitab sulle hammaid kUll koer pe:ru mcistab kUll koer te:d koju leiab kUll koer oma hA:vad parandab ei se: koer jAnest to:, keda vAgisi metsa vi:akse leivanAlg on su:r, seda su:rem ve:l ve:nAlg nAlg patse:rib e:stoas, viksisA:pad jalgas, pereme:s ise istub tagatoas, vanad pastlanarud jalgas nAljasel ei ole pchja all isunu sO:p jahtunugi Ara nAlgAne sUOb varestki nAlgAne sUOb jAnestki nAllane sO:b silmadega isune pal'lu sU:, pahanu pal'lu kcneles ho:ra su:d ja jce su:d ei sA: ke:gi sulgeda rU:s om rinna pehmUtUs, pi:r perse puhastus si:l ajab karu pesast vAlja vede visatud kivi ei tule juest tagasi mo:name:s to:b kotiga mcisast ja vi:b mArsiga sinna tagasi, scnnik jA:b mcisa kasuks mo:nakate lapsed ja veski sead on julged tu: om me:s, kes naise mcist vctta ja hobese osta se: on tark, kes rumalat Ai nA:ra se: on kUll sO:nud, kes surnud on kUtt to:b kUlmad kindad jahimies ei sA: juostes, vaid uodates kUtt toidab koera, aga kalame:s ei kassigi kUtt om alati nAlAtsemb kui sant metsame:s ki:dab chtu, mereme:s ki:dab hommiku metsame:s jA:b ikki enne nAlga ku mereme:s jakubipA:v paneb vikatid varna ja rakendab hArjad ikke hAdalisel pole hAnda taga jA:nipAiv om pi:mArikas, jakapAiv om leArikas, lauritsapAiv om kckc lahjep egA hciskajal cnne ei ole poisslaps tAkutsAlg poiss pu:nAkk, tUdruk takunokk poiss sA:b ike tUdruku ju:re, kas kohe lAbi uherdi augu no:rel ei ole me:lt ega vanal aru poiss on pulma hing poiss om tUtregu kurat poiss on lo:dud pettijaks, tUdruk vasta vandujaks poiss on lo:dud pU:dma, tUdruk hoidma poisil peab Uheksa pru:ti, tUdrukul Uheksa peime:st olema; kes pesa hakkab pidama, lAheb hauduma poiss, kes jaksab kUnnapat korraga lAbi hammustada, se: vcib juba naist vctta kAjAne jUri om vihatsc talve vainlanc sitikal on siledad ti:vad, tartlasel targad scnad veidu sitikal verd, si:samagi sitaga segi keiser sO:b jculus sulavcid ja saiasisu kUlm ku: on kUljeli, soe ku: on seljali, kuri ku: on kummuli, hea ku: on otseti, paha ku: on pUsti vabadik sA:b vastlapAe valges magama kassi kApad ikka all ki:sk om Uts perseAgel pada ollava Utelnu: kui laisk tUdrik temAle mudu ei vi:sivA pudru ehk supi ke:tmise jArgi vett sisse valada, siss sUlgagugi temAle sisse, mudu A:va ta sine vAllA pada ncida, katel kratti pada ei ole igakord ni: must, kui scimatakse pada ke:dab paksu le:me, katel ve:retab vedela ki:vitas to:b kindatAie, ko:vitas to:b ko:rma heino, kurg to:b kuhja mA: lagedalt ki:vit to:b kindatAie, ko:vit ko:rmatAie so:ja laste jagu / permandu ragu laste leib jA:b kurku kinni laste leib on li:vane lastc tcbi lautsel laste laud pcrmandul laste laud on kcrge kerkuti: om hainatedu ei kirikupA:v vclga jA: puhas tA:s ei pelgA mUrinet ei vAlku vAikene kA:nd su:re sAllUle pisuka kala on su:rema sUOmA:ig pisuke kott talub su:rt kotti pisuke ajab su:re nurka vAiksem annab su:remalle ti:d aidame:s ja rott ei tunne nAlga tark ti:b tare, hull u:ristab usse vi:sas kavala pettA tark puhub pilli lchki tark mctleb vaikselt jArele, rumal lAheb tormiga merele tark mctleb esti, rumal kahetseb pArast tark lAhAb tagaspidi tA: tark taganes, ull jAtA Ai kunagi umma jonni targal om vihtmises lcunu lumc pA:l kUllAlt, rummal kUlmAs sannagi ArA tark elab aruga, rumal cnnega tark vctt ulli kAest ka oppust tark te:b sitale ka silmad piha tark mi:s pidA illo su:ga, pini persega tark ottab tallilt, maijas persest tark te:b enam mcttega kui rumal kAtega tark kaes silmiga, ul'l kump kAssigA tark teab, mis ta rA:gib, rumal rA:gib, mis ta teab targem annab jArele sulasel iki su:r kctt sulane on peremehe koer ja tUdruk perenaise koer sulane nagu cuekoer, tUdruk nagu kass sia man sU:ma, hArjA kcrval vedAme sulane kisub peremehe po:le sulane pidAb olema naral, kui perenaine on piul sulane ja hArg ne: on ikka Uhes leibas kUll lu: liha lOUd kaigas on kate otsaga vemmal vaese cigus, kepp kehva kohtumcistja malk on kehva inimese palk karjatse kanik ja saksa kikk kapst kuts kate nAdali e:st kaema kapsas Utelnud, et kui teda istutada tuhksesse mulda, si:s kasvatab ta pea asemel omale muna alla kapsas tahab kareldi ke:ta, uba herne haudumisi kuningas ei sO: kulda, mA:me:s ei sO: mulda kuningas nAeb kaugele kuningapoeg kirjutab sandipoisi pUksipersetaguse peale pea pU:djale, saba sA:jale, keskpaik ke:tjale ul'l pA:, jalal pal'lo vaiva ei pA: ole kallender pea harv, jalg kerge pea unustab, jalad tuletavad pA: sabat jArgi ei o:ta keriku iezanda pask enAb haizcs, tu:l uom parcbat sisse sA:du rammume:s peksetakse, rahame:s tapetakse ei kurg madala metsa vA:ta kurg lAhab harva pu: otsa, murrab jalalu: katski kurg ei tule mette harakaga scprust pidama ega harakas kurega haige kahaneb, haigus kasvab ku: kupitseb kuiva, pA sapitseb sadu ei scda to: so:la leiba kru:s kAib ncnda kaua kaul, kui katki lAheb kUll sant scna vi:, kerjaje kirja kand ko:k tahab ko:rt, sepik tahab selget, kakk tahab kaunist, pudru tahab puhast kAgu jA:b si:s kukkumast Ara, kui heinasA:tu nA:b kukulind on cnneto:ja cnni:ja kaugelt kAgu ku:lus ei kAgu mune kunagi oma pessA kukulind hU:ab ikka oma nime lehma sort on salves lUhike lUkkab selle ajaga, kui su:r alles ko:gutab kcrtsi on te: kcige lUhem vanatUdriku musu kui va hallitanud rapantseleib no:re tUdriku musu nagu soe sai kunagi musu armastuse mcedupu: musu on mu: asja kAsiraha kakk leivaks, kannikas kaljaks mA:me:s ke:dab meri vett ja jArv kala, ranname:s meri kala ja jArv vett hulgusel kodu kcikjal hulgus hunni heit, kuningas vcta ai kUlest pikk vc:ras lAheb igavaks se:ni pikk pirru vctab, kui lUhike lUmitab pikalisele sA:va pini pArA' lauritsapA to:b esimese valge O: lauritsapA annab cunale maitse kUll elav palava tunneb tUhi pArib ikke tUiri osa tUhi tiab, kuhu tUO sA:b, hingamine ikke hinge pArib kUll tUhi perse cpetab eks ihu ikka ri:et sA:, aga ega ri:e ihu sA: ihu ike enam kui ri:e, elu enam kui toidus ihu ajab aega taga heigo usus kerkherra juttu ja kikka kirgmist laenaja on scber, tagasincudja vaenlane tasasel tasase tembud vi:mAsel kaks cnne ega vi:mast me:st sctta ei o:data perAmAne poig om pesAmuna ammukA:r jo:b udu, aga vikerkA:r jo:b vett luits om kallis sO:gi aigu tulesU:taja palk: sA:b laiuse mAe alt hobusesita se:st Ohe kaeratera kukega po:leks oma lapse valet ustakse ennem kui vcera tcerA:kimist valelikul on seitse re:det nAdalas ega kctul mi:lt ei olc, ku hindAl mi:lt ei olc kcht on kcige kurjem kubjas kcht on isand, kUll se: sunnib takka kcht o: kuri ncuandja ega kcht pole koeraks narrida kctt olc ci lAtlAsest pettA kcht tAis, me:l hea; mis vaja, se: varna otsas egas kctt mcista ai kcnclda' kctt nuriscs hammastc pA:le kcht ei salli kcva ro:ga kUlap kcht ajab taga me:s pcrgu, naene kurat, lapsed vaesed vA: all me:s kOrtses rikas, kodu vaene me:s pulmas, hobu pcrgus ega kose me:s kirikusse jcua vigala me:s on vi:mane lits, / tal on kikkis karvamUts me:s sA:b naese, aga lapsed ei sA: ema me:s annab mehele ncu, naine hukutab naist taga me:s nutab ni: kaua naist peale surma taga, kui ki:slipada tulelt maha vcttes pcrandal ke:b me:s ei austa ku:be, vaid ku:b austab me:st me:s tunneb ikka mehe mi:s ei toida tU:d, vaid tU: mi:st me:s piab mehe ho:bi me:s pU:ab hUljest, aga hUljes pU:ab me:st ka me:s si:s koera ei sO:da, kui ta jahti lAheb mi:s lAtt ti: pA:le, vctt kalmu kA:la; naine lAtt nulka, vctt kalmu kA:la me:s usub mehe hAda, naene ajab naese ri:du me:s on ku:e sA:nud, ega ku:b ei ole me:st sA:nud mehel naise pA:, naisel lamba pA: mehel on mehe sUda ei ole mehel me:lt pA:s, poisil pole po:lt aru mehel on Uhe O:ga Uheksa ukse taga luba kAia, seni kui ta alles cige ukse Ulesse leiab me:s on scnn surmani mies on tuli, naine on tagud me:s on naise pea mi:s um laiv, kiA kodo tu:, nA:ne li:n, koh saisma jA:s me:s on vaba, kui naine kolm ko:stavarre tAit e:mal on me:s nAgusam, kui pi:p su:s; naine nAgusam, kui laps sUles mi:s ei ole mi:pott, mi:s om vapsiguvakk ei ole me:s alati laua peal, vaid vahest ka laua all me:s ei ole mu:d ku haokubu ja aganakott me:s on ve:l ni: kaua me:s, kui ta ve:l jcuab kukke hAnnast kinni hoida mi:s kArme lubama, aga mitte tAitma me:s on naise kaunike, naine mehe kaunike me:s on must ja mullakarva, leib on saksa saia karva me:s must, leib valge me:s must, cnn valge me:s on nagu ku:sepakk, vahetahel praksub; naine on nagu hA:vahalg, alati sisiseb me:s scdib scnaga, hArg sarvega me:s sA:b naeseta, aga naene ei sA: ilma meheta mitte lAbi ega me:s midagi ei maksa, mehe raha maksab ei lasc inAp mi:s magada, ei abikA:s kosuda me:s vanandab mitu korda naest me:s Utleb mehe scna me:s veitsi korjas, naine huisko pillas me:s magab, ase valvab me:s peab scna pidama, kas vci jalg alt maha me:s sureb, scna jAeb me:s tantsib naese pilli jArel me:s jo:b ja me:s to:b mi:s vannub naese, naene vannub latse me:s te:b mehe tO: ja ajab mehe juttu mi:s, keda siug pannu, pelgas sisalikku me:s, kes hobust hoiab, hoiab ka naist kis me:s sO:givahes sada teast kAe otsas Ara vahendab, se: vcib naese vctta me:ste rc:m on vana matta ja u:t vctta maretapAe on vesine pAe mA:rjapA to:b keskhommiku ja rukkivihk vi:b keskhommiku mardipAiv ja mihklipAiv on vennaksed ja katripAiv on neie cde mart mA:dlcs, aprel' nakkas jo paistma mArts mA:tAs lummc ja sA:t minemA madisepA risu ja rakmeta matsupA murrab talve vcimuse madisepA ajab uluaugud lund tAis hi:rele hing, papile ting; hing lAts hi:re persehe, hcbcsc hanna korguhe kiusajal kibe koht, pilkajal pime paik nogas on tihase ramm inimene sA:b tO: e:st inimene mctleb, aga jumal juhib inimene mAletab ni:kaua, kui su: mArg inimene kukub kolm korda katki ennast inimene pU:ab raha, aga raha pU:ab hinge inimene inimest sU: inimene lA:b cnne pA:le, sikk sarve pA:le inimene eksib, ni:kaua kui ta elab inime on kaheksakUmmend A:stat ko:lipoiss inimene om ilma tullu tUkke tegema, mitte sitale inimene on surmani ko:lilaps si:s on inimene vana, ku ta hauda mAdaneb surmalaps on inime inime on lo:dud tO:d tegema ja lind lendama inemine om kolm kcrd rummal: edimalt latsepclveh, tcist kcrd pA:ri minneh, kolmas kcrd vanah eAh inimene on ikka surelik ega inimene varnast vctta ole inimene pole kinnas, et pO:rad pahupidi ja vA:tad, mis tal se:s on inimene ei ole lind, et elab ilma emapi:mata ehk kasvab ilma kauve:ta inimene pole ilma hAdata ega herne ilma ussita inemene om hullcmb elAjAt, tA sU: kcik ar inimene on ise oma jumal ja ise oma kurat inimene on kui kUlmaclad inimene on kaks korda laps ei nimene sA: linnu kombel elada inimene ostab omale kUll vi:na, aga ta ostab u:e me:le ka inimene sA:b ikka inimesega kokku, aga kalm Ai sA: Anam kalmuga elust sA:b inimene hclpsamine lAbi kui ko:list ega inimene kahte eluaega ei ela inimene cpib vanunagi inimene cpib surmani inimene cpib hAllist kunni hauani inimene cpib ni:kaua, kui ta elab inimene peab mA: peal elama kui Ummarguse pu: peal inemiscl vaja olla' kimmAp ku kivi inimene ki:tleb, aga jumal annab inimene tcmbab laialehte ja kor'gast, lammas sU:b ubalehte ja kcrgast inimene vA:tab, kus otsem, hunt, kus varjem ega inime pA:va ja vihma kA:s ei sula inime nAeb ilmas mitu inimene nA:b, mis silma e:s, aga jumal nA:b, mis sUdames ni:kaua inimene korjab ja orjab, kui kaks kAtt rinna peal inimene ikka pU:ab su:remat su:tAit, kui suhu mahub inimene lAheb vanemaks, tcbi lAheb no:remaks inimene sA:b vanemaks, tuimus tuleb ligemalle egas inimene enne tark ei ole, kui ta rumal Ara ei ole olnud inimene ei sA: enne targas, kui kaits kanikud kokku kasvave inimene lAheb A:sta vanemaks, kaks targemaks inimene viskab vana ku:e, lind vanad suled ega tu: inemine kunagi jalga kivvi ei lU:, keA jala korgche ncst kUlimitu varas pu:akse Ules, aga vaka vargale ei tehta midagi mihklipA arvati vanapagana heinategemise pA olat mihklipA vihkab suve ja me:litab talve mihklipA on esimene talvepUha, pA:stumA:rjapA esimene suipUha mihklipAiv om soe vabaslaskmise pAiv mihklipAe oli ni: su:r pUha, et mitte tuadki ei suitse keskhommiku tu:l olla kalame:ste lebatu:l si:s kehva ke:dab, kui kattila sA:b ega kehv kehva kae, ega vaene tcist vaest nAe vahemies sA:b huobid kU:ndlaku: kAib katuseharja kaudu, o:leku: kAib aiavitsa alust kaudu ku: on vabanikkude pAike ja pAike on pu:mA:meiste pAike ku: on poissme:ste pAike ku: on tA:lamp ku: mu:t ilma hommik on no:rus, chtu vanadus hommik on targem kui chtu hommikune kUlaline lAheb pA:ks Ara, aga chtune jA:b O:seks homne pA O: taga, Ulehomne mAe taga hummcnine pAiv um tA:mbAtsest targcmb mulk hoiab hobust rohkem kui naist mulk on kcrge, mulk on rumal mOlder elab ve: ja tu:lega mOlder ja kcrtsime:s pcle ilmaskid ilmarahva me:le jArge mette no:riku su: kirnust, ke:l mAnnast su: tund so:latse asja, kA:l karvatse pala su: tunnep hA: rua, perse hA: hobese su:l ei cle porstaba e:s su: on kcege esimene mc:t su: on sUdame tulk su: on sUdame mc:t ega su: ole sO:ma pArast su: ei ole seinapragu su: ei ole sarvest su: on lo:dud kUsijaks su: te:b su:re linna, kAed ei te: kArbse pesagi ega su: kulu su: kuts, sAlg kand su: sA:t sAlAtAvve, sUA rikk tervUse su: sO:gu, sUA tennAku, ki:l Arr kitku kellegi su: peab olema rohkem sO:mise jaoks, mis sa sellega ikka lArmad su: kcneles ni:, a sUA mctles tciste su: kcnclcs, kAe tekke tU:d su: seisub suotagi, viljuka mA:le lagub su: tahab hiad, perse paremat kUll su: suguletses tege ja hu:le omatses julge pea toidab, arg Ara sureb julge annab naha, aga arg toidab pea ema nisa iks latse su:n ema sUda on ikka ncrgem kui isal ema armastus kAib keigest Ule ema arm on igaks ajaks ema armastus on keige su:rem emA arm tcmbap merepchjast vAllA ema tcutus nagu vihaleht, isa tcutus nagu kivimU:r ema nisa lcpeb, isa nisa hakkab ho:letul ei hobusel ohje ega laisal lauti re: pA:l ho:letul ei ole osa, pehmel ei ole pesa ho:lctu om vaivas endAle ja tcsclc ho:letul soldanil iks tainas kotin o:letu oigab kartja kahetsep ho:letu unustab ikka kUll homne pAe muretseb ise enese e:st Uska jA:b U:tU:, pAhitsede pAivatU: nael aitab naela nimi ei purc', ei poksi', ei lU:', ei lOmmitA', ei aja' aida ka maha vanatUdruku nimi on ikka ausam kui varsaga tUdruku nimi rublane nimi, kopikane amet ega nimi me:st ei riku nime ei mAdane hauapchja ka narr sA:b narri palka hull ajab hArja lchki pisut hullul me:lt, se:git targa persest hullul scnad hu:le peal, targal hammaste taga hull ronib vede vihmavarju narr naerab alati hull ki:dab hobust, narr ki:dab naist hull ki:dab orja tO:d, laisk ki:dab lapse tO:d te:b hull paljugi, elab vi:sas vAhemalgi hull laidab ho:st, narr laidab naist ei maial ole osa ega nAljatsel le:nt maias maitseb kcik ja kAritu katsub maias iks mao palutas maias inimene tahab hiad parema piale ei udu ida mAdAne hundile one udu ono, vihim veli ja kaste kA:lalcikaja ei lAhU tAUs sA: kade langeb ikka ise:nese mceka kadedal ei ole karvu, petjal oma vennast armu kade katsuks teist liemelusikasse Ara uputada kade kaob A:, karvad jA:vad suitsema kade ei sA: ilmaski cnnelikuks kade ei kakka nA:rist, tige ei tiksa hernest nurjatu nu:t peksab nu:diga clle vAlja, annab tA:ri asemele pchi pakub, lcuna lakub pchi kinnitab talvet pchi sajab, lcuna ajab lo:detu:l pUhib tA:st lo:detu:l on tA:lu:d pohitu:l paneb pUksid jalga hArg kasvab ikkenukas, me:s kasvab kervardes, no:rik kasvab mehe armus hArg on Utlend: kui temA pihaga ko:rmad viAs ni: kui hobune, si:s temA viAs hobuse lAbi uherdiaugu hArg pillab Uhe korraga, mis sA:sk Umber A:sta hArg Utles peremehele: "pea mind seitse nAdalat emapi:mas ja lase mind vi:s A:stat ula jo:ksta, si:s pane mind raudAge ette" hArg kA:ra tege, hobene sO: ega hArg enne sA:ske nA:, kui sA:sk hammustab hArg kaes mokaga, inemine kobi kApAgA seni hArg lA:dale ve:takse, kuni ikka vi:maks kaubale sA:b ahi ahne, pott ncid ahi peab enne ku:maks minema, kui leivad sisse pannakse ahi olat vanast Utelnu: "kui leivad vAlja vctad, si:s viska tUkk puid minu su: jahutuseks" idatu:l lcpetab kalasA:gi ida vieb kalad meresta, idakakku kattilasta idatu:l lAheb O:seks naise ju:rde idatu:l ei jAta ikkemata idatu:l rambib UOseks parakrahv on kcver pastor on mcisniku su:vo:der kirikhArra ja kcrtsmik on Uhesugused, mclemad tahavad raha: Uks pakub raha e:st vi:na, teine lubab peale surma tA:ri:ki kirikherra ja mustlane Uhesugused, manguvad mclemad armuandi egA opetaja kaits kcrda A:men ei Utle cpetaja, kikas ja peni elAvA su:st papp tu: ci kukupAivA papp oli se: talupoja jumal ja mcisnik ta keiser pi:bo pigi, paha vAgi ader vi:b tule toast, sirp to:b tuppa kUndja poisil vile su:s, linnul metsas laul su:s kUnnihArjal pcle kU:ni si:n on metshArja liha si:n on Uhe jalaga oina oss kA:rnal on kaheksa poega, varesel vi:s verist vAntsa naeste ncu o: ne:ga nA:ga ja hobosega kUnd o: ke:ga kA:ga ncuandja on su:rem sU:alune kui kurjategija sau lAtt cks sAlA tA:dc cigel palju cnnetust, vagal palju viletsust cige ei vcta seda vastu, mis Ulekohtune pakub cige usub varast, aga varas ciget ei usu leheku: vihm valmistab pcldu pcimamisele jA:niku: vihm puistab pcllu pA:le kulda ja rammutab mulda vihm Uteln: "kivirA:le ma sua vahe vahele, aga pcllupe:nrale ega heinamA: rA:le ma p sua vahet vahele mitte" vi:enda nAdala vihm tu:a rukkile po:le ju:rde vihma sajab laisale, hA: ilm virgale vihm kautab kUll pcua jAljed, aga pcud ei kauta vihma jAlgi ennejA:nipA:ne vihm on AnAm vA:rt kui ri:a linn rikas raha ncal, kerjus kargu ncal rikas ri:sta riputap, vaine titti siputap rikas rohkesti sA:b, rohkesti annab rikas maksab rahaga, vaene maksab nahaga rikas scidab tcllas, vaene ripub vcllas rikas ei usu vaese hAda ja vaene ei usu rikka hAda rikkal paradi:s mA: pA:l, vaesel tA:s pea su:ri rikka'alla, jalad su:red vA:tsella rikkal on hclpus haige olla rikkal rasva, laisal paljalt lahjad lu:d rikkal raha, vaesel latse rikkal on manti pA:d mA:rida, vaene ei sA: leivalegi rikkal pal'lo varra, vaesel puhas sUA rikas lo:dab raha peale, vaene lo:dab naha peale rikas ssO:b seda, mis ta tahab, vaene sO:b seda, mis tal on rikas mures: kellele vara jAtta, vaene mures: kust lastele leiba vctta rikas on tark, aga vaene on rumal ega rikas seda ei salli, et kehval v on rikas ostab, sant kerjab, kust vaene vctab Uks rikas sA:b vaival taiva sisse rikas sUgab alati kchtu, vaene pead rikas elAs rc:msalt kui rahu rasva se:h rikkal hea raba pealgi elada rikas elab nenda, kudas ta tahab, vaene elab nenda, kudas ta sA:b rikas elab vaeste vA:st rikkal mihel vi:nanaps, kOhvAl mihel vietops rikkal mehel on scpru kUll rigas soitab tue seljAs, pi:ts valega tagand jArele rikas situb ripakile, vaene vA: tOllakile rikas ko:rib vaeseid, vaene ko:rib kartulid rikas situb ja tilgutab, aga vaene laseb pahinal rikas tapab su:re hArja, ei sA: mauku mekkidagi; ma tapan vana varese, sealt sA:n sada vorstikest rikas nAe ei nAlAlist, usu ui ohulist rikas lAheb kUll vaderiks, aga mitte varrule rikas rikub tUtre, vaene rikub hobuse ei rikas rahaga panta, kuning kulda ei maeta kcigc rikkamb om sis kcigc vaescmb, kuna ta kcigc maha piAt jAtmA rukis oli Utlenud: "kes mind talvel tallab, seda tallan mina suvel jArele" rukkil on kaks nAdalat citsemise aega, kaks nAdalat kasvamise aega ja kaks nAdalat kUpsemise aega ruki Utles odrale: "sa oled mu kcrvast kesipUks" rUgA ol Utelnu, et tema tcist no:remad Utessa O:d pA: jArgi o:tav ja scs tcisega Uten valmis sA:vad rukis Oelnud: "minul om pikk te:kond e:s, mulle peab pereme:s hA: leivakoti kA:sa andama"; oder: "kUligu mind vci turbA:uku, jcuan ma seitsme nAdalaga valmis"; kaer: "kUligu kas vci koldetuhasse, valmin Uheksama nAdalaga" rukki Utlend: "kes mind pOllalt vi:mpse kut Uikse Ules nopib, selle salvest ma imaskid Ap kau" rukis ise olla Utelnud, et tema mitte aega ei anda ja naesed pidada kAed pclle alt vAlja vctma rUkkimA:rjapAe om ru:na ema pAe: si:s ei ole kAsken hobene enne mA:rjapA: kolm pA: ja pArast mA:rjapA: kolm pA: ennast adra e:st valla vctta varastatud raha ro:ste sO:b pUksid lAbi vene kUlm ei mcista nalla, kUsib jA:ra nahka selga Ulekohtuse kotil on su:r auk pchjas cgas kott leiba sU: Ui, ku esi sU: Ui ega kott korda o:ta ega kott A:ri nuta silk on talupoja sUdamekinnitaja silk ei suolassa mAdAne, nahk ei pargissa pahene kUlija sO:b ku:s korda, karjane sO:b Uhese korda kUlvime:s pole i:algi tark olnud li:va jumal pole ilmas tAnu sA:nud naeste tahk ja kana ncnarAtt om vanapaganal tA:dmata sO:nud hingab, tcbine oigab jo:dik kukub padja pA:le jo:dik kcrtsist mO:da ei lA:, ho:letu ilmaski tO:ga kcrda ei sA: ju:jal lai ilm jo:dikul on vi:s me:lt, aga jo:diku naisel piab kUmme me:lt olema jo:dikcl nAlg, laisal vi:l su:rcmb nAlg jo:dikul pole raha, kcrtsis kAijal kopikida jo:dikul om lakc latse, tuimal emal laisa latse jo:dikol oma pehme kondi, maha satah ei sA: haigct ju:jal laia silmA jo:dik om kcrdsipingi pe:sUtAjA jo:dik on kcrtsimehe kasu ja risti:nimese risu jo:dik on vi:na jArele hullem kui kits kuse jArele sanna palamine vai latse ku:lmine vAikene asi sauna so:jus ja naise vara olla Uks pu pA:le sA: ai taba panda tegija sA:b setugi, magaja mitte midagi tegijale cks ting sA: tegija ikke sA:b, Ukskcik kas suhu vai selgA tegijAl terA', magajal tU ' tegija tege tUhAst ka tUkU tegija vAsib, ega magaja ei vAsi vakk ise kanne valib herits kitt ennest, ent cige mi:s kitt tcist kinkija on ri:a karjamA: peale surnud kinkjia on surnud kinkija on kivisilla pA:lt jckke kukkunud kcrtsime:s on sandi sulane kcrtsimi:s ja mOldre ei sA:va taivahe: kcrtsimi:s ei kalda topsi tAUs ja mOldre vctt mati kuhjaga scim ei nakka scrmc kUlge, nA:r ei nakka naha kUlge scimaja on tapja po:lvend uni sA:b omale, tO: sA:b teisele uni tuleb hulkudes, magamine marssides kUll uni padja pessap magajal vAhem pattu magajalle piA:lust magajal pAts pAitsen magajal iki Uits silm valla lU:jal tulc ci und, lU:daval tulc uni kUll kaval tiedAb, kus kive all vAhk peitub kavval sA: vi:l kavalmabast petetUs pea pahane unestab, jalad vaesed vastagu pahal korjajal palju vargaid ega kelk so: peale jA: rege O:ld: "enem vea minuga paljast te:d mO:da kakskUmmend virsta ko:rmat kui Uhest O:st kodu ko:rma alle jAttad" kadene regi ja sUgisene vankri on mclemad rasked regi ei jo:se kunagi ette hobest lossikonn ni:dab villa, tornikonn hoiab jalgu suikujal su:red silmad, magajal madalad silmad valu on valmis Ulekohut mcistma sepAl om must tU:, aga valge leib ega sepal vAist ega kirvest pole seni on sepal selget leiba, kuni lcksvad lc:tsalcuad sepasellil seitse mUtsi ei kuski noka ncu ei hakka esimese mai lumi kA:lub ri:a linna kulla Ules lumi lAheb kahe ku: pArast peale esimest metsa vari langemist lumi luike ti:va all ilu pArast naist vctta ehk ro:side pArast mcisa osta on Ukskcik ilu pArast ei maksa naist vctta kAng sUnnU Ui vi:saga pA:ri kingsepp Utles vanal ajal: "ni:kaua kui se: mo:d on, et inimesed jalge peal kA:d, ei tule mul tO:pu:dust" kingsepal ei ole sA:bast ega rAtsepal ri:et kingsepp jA:gu oma li:stude ju:rde kingsepp pidi cmblema trA:ti kahele po:le tcmmates ikka pcrgu po:le, rAtsep aga kAtt Ulespo:le sirutades tA: po:le kUdU kUtt kUlmA sanna, nado haud halva viha kcbjas ei kasva i:algi mAda pu: kUljes kassil saba ko:rmaks sandil saba ko:rmaks lapsel saba ko:rmaks ega hand iks hArAst ette ei sA: seni must murrab tO:d, kui valge ennast vA:lib lobasu: te:b palju pattu lorijal lcuvad, ku:ljal kcrvad lobasu:l on koera su:, aga jAnese sUda laratsejal on alati lai su: sorik seisab seina A:re, varas valgesse sigade kUnd ja naiste kUlv on kade keige esimine sigurine su:rsitt, lambrine laipask, karjane kuldkarikas ega seapoisil toapoissi pole seasaba kasvab ikke villasalves vAime:s on kui talvine pAike: hilja tcuseb ja vara lAheb lo:ja vAime:s pu:akse jArv on kUla iluks, aga tUdruk on maja iluks omasugune on kcige hullem, kui tal midagi me:lalda on lUsipu: olgu olena lepaine, si:s igab ihnimese pclve seto inne usu ui ku kumbis seto om selge usuga olc ci seto te:le otsast lakahtada' seto ja susi ni omma mA:pA:ltse puhastaja': seto korjas rAbAlA', susi rcipc me:l mc:tlcs mehele, silmAkese' sikulc miel ikA mihele, miel ikA mihelt Ara istja isoncs, jauhja janoncs ori sA: A:stapalga, pAeline pA:palga, minni ei sA: midAgi ori pal'lu sU:, veidi tege ori magab crre peal, vaenelaps varna peal ori ohkab hommikul, vaenelaps valgel ori otsib omale, vanem vallale ori mcist orja opata, varas varga nuhelda ori o:tab chta'uda, vangi pA: valge'eda otsa pA:l on orjal tAied, lagipA:s laisal tAied, kcrva A:res kcrkjal tAied, kukrA:ugus kurjal tAied poig cks esA matt poiga peugela pigune, si:ski vaimust vapperamba pojast on po:lgi turva, tUhi turv on tUtrest seni om poig poig, ku ta naise vctab poig cks pareb ku tUtAr, olkc' vai kolmcst paigast ni:tsega kinni kOUted poig cks om esA abi, a tUtAr om esA UsAtse varas poeg tuleb koju, lammas pcigiti persse all, tUtar lAheb kottu, lammas pcigiti persse all poiga kand pu:san, tUdArd kand terAn suvi toidap talve suvi on vaise ja laisa perAlt suvel on su:red silmad, talvel on pikad hambad suvcl umma selge silmA, helle kcrva ei tule suvi talveta, ei talv ilma suveta suvi tulc su:rustcn, talv tulc tapcldcn sui kAib talve jArele sui on so:ja naene laiska, talve kUlma me:s punane sui te:b talvele aset kUll suvi sueb, jA:n tieb jalad alla suvine rand ei pea kaua jA:d laubane pAiv on Uhe otsaga pUhapA jumala pAralt, argipA tO: pAralt ho:lakal on hobo tallis sO:ja on seastajal hoidja ho:net ehitab, lahke ladu lA:stab hoidjal pole otsa, pidajal pera hoitjal om asi, sA:jal ei ole hoidjal osa, kaitsjal kasu hoidja ei oiga hoidja vAsib enne kui hoiataja naljal om mitu atra, vihal ei ole Uttegi hiline alles haigutab, aga varajane pUhib juba perset kUll labidas maksab varblane kardab metsa ja konn kardab jcehauda ait on elaja ja jumal inimese ncid kerpu kedrajal, tAid tulijal pilkne leiab pilkjaid nA:rjal nagel persen, kaitstcistku pA:d pA:l pilkajal on pind perses vesu kasvab kandu mUOdA sau pitkemb minust, ennast toidab teras, mis potsib, on param kui se:, mis kcliseb ega tu:perAst talli ar ei laotcda, ku hopcn' ar lcpes vanatUdruku pcli kolmekopikane pcli eks tugam hunt vcta parema pala se: nU:d seisab, kes enne jo:kseb kivi ei jahvata Ute po:lega kivil pole hAnda taga ega sA:pakandja tA:, mis pastlAkandjale vaja om vceraema kAed on kcvad vc:raemA tcrelamine om enamb ku oma emA pesmine pull kaitseb ikki karja sA:lt po:lt, kost karja pull temast Ule om vaga vA:takse, kcver ei tcsta kcrvagi kepp om no:rele hAbis ja vanale abis no:re uhkus ei toeta, rikka rikkus ei avita ri:d kogub scnu, kurikas pesu kahe tUli hakkab kolmanda kUlge ri:dlejal on rihmad kaelas, / tUlitcstja pea paljas, / cige me:s on ikka haljas sukk lai jalg soe, kinnas lai kAsi kUlm ke:letu peab vedama, mis me:letu peale paneb tuhnak om tulc kistutaja, laisk om latsc ikctaja re:dine torm pUhapA: ei nAe torm murrab ikki kange pu: torm pU:ab kalad merest ega mArahobuse kamp haiget te: otsjal olc', pclgjal pchk, lihaseletajal liha otsja ei anna su:ga su:d, takkaotsja annasi persega su:d kArmetu:l on merereha kagutu:l vieb kalad merest edelatu:l paneb ilma nutma lcunatu:l sajab, pchjatu:l kcvib pAiv tu: pal'lo, U: tu: mitu pA:l silmad, O:l kcrvad pA ei ole pA: laps ei ole ve:l pA chtus pA lo:jas, le:m so:jas pA lUkkab O:le, / laisad lAhad tO:le pA lAheb pikemaks, sAie lUhemaks pA pikenes, vari lUhenes pAiline vA:tab pA: peale, sUda kUtab kUlimitu peale kurat om musta tAkuge rahva hAbU pcrgus vi:nu kurat on pcrgus vana, inimene ei ole vana sA:dan sU: iks salatu hA: kurat on valeliku isa kurat pole kunagi ni: hirmus, kui teda mA:litakse laud kogub latsi, kurn rc:vid cgas laud sU: Ui sU:ki, ku esi sU: Ui tUtre arm jA:b ikka enam ema ju:re kui minia arm tUtre ilu on ema rc:m tUtrest sA:b pead selga A:da surm ei kUsi, kas sa no:r ehk vana ei surm kUsi kellegi kA:st luba surm ei lAhe heinakU:ni surmal ei ole sulast se: surm on keigil Uks sarnane surm on ikka su: A:res surm on alati sulaseks ei surm pole mAgede taga surm on meil jala all iga pA ega surm ei koputa ega surm sinna ei tule, kus teda o:detakse ega muidu surm ei tule, ku haigust ei ole surm ei tule kArtsuten, tuleb haigusege surm ei tule i:al mitte Uksi kUll surm ka omal ajal tuleb surm tuleb kutsumata surm on eluga ilus, elu ilma surmata kole ei surm vcta pakutud last surm iks nopp nobeit, kA:p kAbeit, vana esiki viAp perrA surm ei sA:da kellegile scna ette surm kustutab kcik vclad surm lepitab kcik surm ei taha halva, surm tahab hA:d kUll si:s surm sU:d leiab, kui taud tappa tahab vAikene um pott, a lihha ki:t pada scimab katelt, Uhed mustad mclemad tossike sA:b kirikus ja kcrtsis peksa unenAul Uks jalg all ja se:gi lAheb katki kUll ru:h iks tsea lOUd, ent tsiga ei lOvvA iks ru:ht tubli o: tu:lta vastu, paks o: paha ilma vastu ilmA:ndja on Ara surnud muiduandja on mulda lAinud Uleannetu ei karda kellegi e:s hAbi o:tamata vceras on armsam cnnetu tieb kcik chtad, vilets kcik vidikud mcisniku ja talupoja vahe on ni:sama kui tule ja ve: vahe isA kUlmA pohjatu:li, emA helejA pAivApaiste isa suss, ema sass, pojast sA:b po:l kuningat isa Assitab, ema hA:litseb isa on kuri, ema on kuri, aga ve:l kurjem on vennanaene isa on pere leiva tugi isa kogus, poeg pillutab esA oll jo:dik, poig oll jo:dik, pojapoig sai hullcm jo:dik esA kui haone aid, emA kui lihane linn vandja vannus hinnAst, ncidja ncid tcist mcistlik mcistab isegi, rumalale nAidatasse nApuga peksasA:nd koer kardab kaigast si: vana inimese mi:l om nigu kitse pi:r naeste me:l vci kisla le:n sugulane su:rem vaendlane sugulaste ri:d on su:r, kAlime:ste kAra lai lind to:b nokaga ja toidab oma pere, aga me:s to:b ko:rmaga ja ei toida oma peret mis lind vAllAn, taht pu:ri, mis pu:rin, taht vAllA lind lendab noka jArgi, aga inime piab elama mcistuse jArgi lind ei lenda mitte oma pesa ju:rest kaugele lind seni lendab, seni kui ta pesa leiab tsirgul om ka sUA, taplcsc mcnikcrd ni:gu pudsaja tsiugelese linnul linnu mure, inimesel inimese mure lind kirju, inimese elu ve:l kirjum lind ei vci kcrgemale lennata, kui ti:vad kannavad lind armastab oma pesakest ja laps oma kodukest lind ei muretse kunagi homse pA: ette elab ka Ara lind ei situ oma pessA lind laulab kielelasa lind ei laula vi:sita lind laulab ni:, nagu nokk on siatud lind Aratab oma poega lauluga, vaenelaps Aratadaks pi:tsaga lind tahab kcrgemalt lennata, kala otsib sUgavamat vett lind ei heida oma sulge kunagi Ara kaugelt tulnud kUlaline on ku:lus kadak pole eige pu:, jalgahe pole eige ihu ja kAina me:s pole eige me:s kadakapcesas pcleb praginaga vanker Utelnu: "mul om suvel raske", regi: "mul om talvel raske", hobune Utelnu jAlle: "mul om aga Utti:si raske" nenda vanker jo:kseb, kui sa takka lUkkad vanker scimab talve vankert kA:netakse enam juhist kui aisast metsal ei ole taba e:s mets lehte, kaerad maha mets vaese mehe kasukas mcts um vaese mehe ait ega mets tUhi ole mets klA:sib ise ennast mets ei kasva ju nagu kanepiaid mitte metsapcesas on kaval rAndajal ei ole pA:varju te:kAijAl om UtesA ti:d te:kAija pangu ikka leivatUkk taskusse te:me:s nA:b monda lAmmi ahi ei ti:A midAgi, mis kUlm vAllAn tegi mcskja isonep, jahvataja janonep pesukUna kasvatab, leivakUna kahandab pesukUna korjab pesu ja pulmalaud inimesi ti: ve:se mctsc, ti: to:sc ka mctsast vAllA Uhe mehe te: vi:b risti teisest Ule te: veab mehed kokku te: on hubamb minnes kut tulles te: on ke:lmata igaUhele ega te: pUsti ole te: ei seisa kunagi nA:ri kaudu te: cigem kUlap te: te:d juhatab pehme sA:b pessA pajupc:sas maksab palga jculu e:stpA on Anam kud jculu ise jouluA:t ja hi:vanu:t on Uhel nAdAlApAivAl jculuku: Utles: "ma olen kUll kUlm, aga Uks jalg lonkab"; nA:riku: Utles: "ma olen kcige kUlmem"; kU:nlaku: Utles: "ma oleksin ve:l kUlmem, aga Uks silm jo:kseb vett" joul A:dust paras jculuto:mas tuleb, valge mUts peas kUll aga valge Ara sO:b, mis must kokku paneb ega mA:ilma tUOd joua lobetada ilma sil'm om krA:diklA:s' ilma au on silma au ilma kell on hele ilma koppel on su:r ja seal se:s on iga karva vasikaid ilma vitsa pessAve valuste tUtarlapse vA:rtus: 16 A:stane kuld, 20 A:stane hcbe, 25 A:stane vask lAnstu:l lAheb mehega magama ega oinas muidu ei kiputa, kui utelammas saba ei liputa virulane viljapunni, harjakas aganepunni vesikA:re tu:l to:b vihma ega tu:l rA:matut pAhA ei to: tu:l to:b scnumid tu:l tu: ui majja pO:ripA: tu:l te:b pesa tu:l sU: lumme tu:l on teise inimese abi tu:l on seltsime:s tu:l ju:sk chvakse jala all tu:l jo:kseb kUlalise jala alt tu:l ju:sk alt rahva kctu tu:l kanapoja kosutab, vihaleht lapse no:re tu:l vingub, vihma tuleb lindu lUkkab tu:l, me:st me:l tu:l' to:s's', vihm viput', tu:lcst' kcik' hAdA ega tu:l korraga kahelt po:lt puhu kUll tu:l sugi, mctsaladcv lahutas ega talv tA: jA: tali tahab tallukaida, vilu villast ri:eta talvel kulli kU:ne, suvel soe hamba talv sU: ArA suve sitagi talv tule lcunest ja suvi pchjast ei talve Uhega tule ega kahega lAhA talv tuleb tantsides, suvi tuleb suikudes tali tule, tapp latse, suvi and latsele su:d tilluke teravake, hulluke usinake eks si: peri, kes pera ei tea; eks si: korja, kes kommet ei tea kUll se: sO:b, kes lcunat magab nurganaist visatasse ku:ma kivigagi nukka, kui kedagi mu:d vi:a pcle heateo palk on kuri malk hunt oma po:le, koer oma po:le hunt karjas, koer harjas ega hunt sis osa ei sA:, ku ta uju pelgAs hunt vi:b ikki vaga tallekse susi ei scida karjakellaga susi sO:se ks hobcsc liha susi sO:b sugulase viha hunt sUOb selle Amma Ara, keda minia ki:dab hunt vi:b karjast ikka kcige parema lamba sU: Ui susi ar umma poiga susi uvvelt sU: ja kavvehe kargas hunt sO:b ja salgab hunt sO:b eluaja oma naha peale hunt sO:b, karu kaitseb susi pelgAs pAssAotsasu:rut pinni inAb ku verstatulbapittut mi:st hunt lAhAb minema, karu tuleb asemele hunt se:ni karja kAUp, kui oma naha mU:p susi hoid iks soe po:le, kunas susi peni po:le hundil on Uhe mehe jcud, aga Uheksa mehe aru, karul on Uheksa mehe jcud, aga Uhe mehe aru soel om edeots tamminc, perAots savinc hundil hundi isu soel cks uma' laulu' susi ka pinni pelgA Ai', a haukmist ka taha ai' eks hunt ole hurjutamise ammu ku:lnud hunt ei pelga, kui lammas pe:retab soel esi ti:, rebAsel esi ti: susi soe vi:si undas susi kulles cks soe undamist susi olc ci rcipc man nAlAne ei ole sis inamb susi kavven, kui hagemise helU ku:lda ole ei sis sutt i:h, ku' kahr kate pojaga takah om susi om lambaga ni: kavva scber, ku ta lamba ArA sO:se hunt koera ono hunt su:r ho:lcmi:s, vanami:s peremi:s susi hunt, lammas prA:t susi sillc sO:mAtAgi susi om su:rch su:h ja lajah lA:nch, pikk hand perseh susi om suvel su:s, talvel tare takan ega hunt ni: hull ole, kui ta hall on hunt ei ole ni: su:r, kui hurjutatakse ei ole susi kavven mAletata hunt on lo:dud murdjase kUll susi oskab karja kaitseda hunt vctab ikka loetud lamba susi soe po:lt scnna ei Utle ega susi soe hanna pA:le ei situ soe olgu sO:nU, lamba olgu alale susi sO:gu se: hobene, kes ei kanna katte me:sta hunt Utelnu vanaste: "ma kardan pclvekcrgust poisikest enam kui mcrsjatUdrukut" hunt olla vanast Uelnud: "hobuse jalg pcle mu:d kui takuko:nal, hobuse hambad on tulised tangid, hArja sarved tulised orad" susi otsip pu:dut, ent inemine lu:dut hunt ja karu ei ole inimesel ni: vcerad ku teine inimene susi unetas, pini mAletas hunt ei lange hundi kcrvast ega hunt enne karjast kao, kui ta vi:mse talle Ara vi:nud on susi olgu sO:det, kari olgu hoijct hunt tahab hurjutamist, raha lugemist, saks palumist susi luije pA:lt tapetas kUlh no sis susi sU: lOUd, ku' lambaliha sUvvA taht hunt heidab kUll karva, aga mitte vi:si ei susi omast karjast murra ega hunt pesa Umbert ei murra hunt murrab ikka, kuni ta otsa leiab hunt loetud lammast ei murra hunt hunti ei murra hunt, karu pannasse tantsima, inimeselo:mast ei sA: si:s jagu hunt, tursk ja tagamcisa me:s ne: on pcrgus kcige e:s vellatse veha ja paklase palanu ei parana uis sO:b, muld mAendab, sO:b madu, ei mAletse, imeb tcuku, ei ilutse ajahammas hakkab kcigele peale selle koera hammas, kes korra on hammustanud, on tuntud kAbi ei kuku kAnnust kaugele lupakas naerab hilbakast tscgand pett kc: ristirahva arh tubane lind kardab kUlma naisterahva viha ja vesikA:re tu:l Ai jAta enne jArge, kut vesi lahti vihal ei cle velje, ei scemul scsart viha vctab vilja mA:st, kadedus kalad merest viha vctap kala vi:st, vain vctap linnu taiva alt vihastajale antakse vitsa otstarve pUhendab abincu tellija sA:b saiakaku, pArast sada kuratid neid on vAhe, kes andeks annavad, Uks Uheksa hulgast tu: sant om iks rikas, kiA kellAgA kerkut piti kAi tu: um sA:jah ametimi:s, kelle vatsk valgemb, kelle kott kcrgemb ega se: pole rikas, kel palju on, vaid se: on rikas, kes omaga rahul on sellel on sU:di, kes kannab; sellel ei ole sU:di, kes annab sel olgu pikk kott jahu, kes elAvA kuoletab mOnda nA:b, kes koera ea ve:l elab kUll se: nAeb, kes pea kohtas on si:, kes kurja Utles, si: vahest kurja nAge vitsato:jale andas kcige enne vitsu ega sie ise ni: hia ole, kes teist naerab sellel on ikki sU:a, kellel vcetaks, aga sellel on ikki p se tUhi, kissi vctab advokati tint ei kirjuta muidu, kui pead hcbalget sisse viskama vana pu: ju:red on ikke kcbad kik lu: ja kondi vanal progisese vanal on vara parem, kirstukA:s on kindlam vana peni UrAtAmine om enamb kui kutska puremine vana elo ku lill, mis ratta rU:peh: hummogu lAtt ratas, lU: maha vanal inimesel pA: nagu pu:jumalal otsas vanal jo:kseb su: vett, lapsel verd vanal kohus ko:lda, hallil tarvis hauda minna vana ncu on Anam kui no:re jcud vana samm kahandab jcudu, no:re samm kasvatab jcudu vana jA:ra sarv on ikka kcva vanema ho:l on enam kui no:rema tO: vana' pAivA' vaivapAivA', murepAivA' musta pAivA' tcsc latscl tcpra kctt teise kU:r on ikke silma e:s, aga oma kU:ru ei nAe kiski teise vigasi nA:b igaUks, aga omal ei nA: te:se su: ja se:napragu teise hAda on pu: kUljes teise hobu lausuma, oma hunti sUema te:se asi ikka pu:ga aetakse teise valu on kivi kUlges tO:tegija tO: Ai lcpe ja mArahobuse sO:mine Ai lcpe ka tO:tegija leib on magus tO:tegije uni om magus vaese tohter on jumal, aga rikka jumal on tohter vaese leib ve: peal vaesel scrmed vastavad, cnnetumal citsad, kehval kestavad vaesel veidU varra, tu:gi rikka mihe persen vaese vara veri sA:da, vesi minna vaese kana rchk aia vaese elu om kui tuli to:res pu:s vaesel visa elu vaese mehe clu ja rikka mehe talu om ku:lus vaese mehe vcileib on naine vaese inimese "tere" on tUlinorimine vaese inimese uhkus on nagu kamsuliga magama heita: vcta pA: pA:le jalad paljad, vcta jalge pA:le pA: paljas vaese va on rikka uni ei vaese cigust tcsteta laua pA:le, vaid visatas laua alla vaese rikkus on tAmA ausus vaesel rahulik uni, rikas ei sA: magada arsti kAsi, jumala abi arsti ri:stad on rie pA:l silmAkiri, sita igA jAgajal pu:duvad nApud pchja karu kasukas ei karda kUlma karu kAppad ja pcdra mokkad, savermu saba ja lattika naba Ueldasse kcige magusamad lihatoidud clema peremehe "lAheme" on enam kui peremehe "minge" peremehe silm on ho:stele enam kui kUlimit kaeru talupoja clut ja saksa vaesus on ku:lsad peremehe jalg rammutab pcldu peremehe haigus nagu sulase tervis pcllumihe sammu, pcllumihe rammu peremehe nUri kirves lcikab enam kui kolme sulase teravad kirved talomehe aidsaibas om inAmb kui sulase sada ru:blit vi:si tcttu vi:danessa, kAte tcttu kAidanessa, au tcttu hobu aetakse petja perse paljas, / cigel ikka haljas petja ke:l vAljapo:l hammid, aia keskelt lAbi petise ke:l on kihvtiga mA:ritud juonud pilajutt ehk siasitt sie on Ukskcik jo:bnu jutt ehk lapse laul sandil vago pikk, ader ahtakene sandi vald on su:r sandi laul ja saksa lubadus pcle ilmaski tAielikud sandi ki:t ja sandi lait on vAga tAhtsad sandi kott ei sA: kunagi tAis tati igA, vasiga surm ju:ksed on tigedal tUmad, kadedal karmid cela cnn ei citse vchlul silmA' vc:rildc, katcl silmA' katsildc venna valu on vere valu, oma valu on valjem valu saksa sA:ja, peni peie sakste vana on matsi u:s saksa scber, oma sugu vaenlane saksa katel ke:b salaja saksa katel ke:b kaua sAksA haigus vaesc tervUs saksa uni on sandi sO:mA:eg saksa uni, koera leib; koera uni, saksa leib saksa sial ikke su:remad kartulad saksa siga on hullemb kui talupoja siga saksa viha ja mi:lituli on Uks ega saksa viha ei kau saksa rahva tuisk on mA:rahva usk varga perse on ikka paljas varga leib on esiotsa magus, pArast viha, vi:maks te:b su:rt valu varga su: om scmerid tAis kUlAnA:se', kUlmA' ke:le' kUla asjad, kUlmad asjad kUlA ki:l kullc', uma mi:l mcista' rumala aknad on alati tuhmid lolli jutt vci sia sitt on Uks ja se:samma rumala karjatse kanikas sU:akse ikka Ara lolli nisu citseb naescmehe pill nao soendct supp naisemehe trallitamine on nagu lehma mOirgamine koduvAimehe leib on kcige valusam leib uma muru muta Ar ve:gu vAlApo:lc vArjit oma koera hammustamine on valusam kui vcera koera ega oma koera hais viha pole ega oma latse sitt ei haisa Uhe leib, teise nAlg ega teise kirbud teist ei sO: Uhe surm, teise leib Uhe cnnetus tuleb tcisele cnneks tcise ke:l on enam kui tcise tO:tegu ingli ti:va sihes olla ju koa musti sulgusi mcned laisa tO: nagu kana haudub mAdamuna peal laisal jalad lihva lahva, tuimal ju:ksed tustakus laisal jala' laonu ega laisa nahk ei nurisa laisa O: om vAega kallis laisal on su:r cigus laisal uni makus, kitsil kopek kallis laisa linna ei leita kuskil laisa tO:pA on ikka homme pcllupe:nra kUndijad ja lapse kaela murdijad tead Uhesu:rust pattu pcrsa sUld on vana sia vaks tukiving ja ro:bisuits on Amma suretajad tukisuits ja tunglaving om vanapoisi hinge elAtAjA tule kcht on su:r varsast om ikka varsa kahju metsavahi rA:m on alati re: pA:l kUsija su: sA:b kcige ilusama helde perse om iks like vO:ra silm on ikka lai vc:ra leib lAtt risti kA:last alla vcera leib on valus sU:a vc:ra leib kirg kikkani, vA:k valgeni vc:ra pcld lA: Ai' kunagi' hukka vc:ra vatsk um scmcrine vcera andi ei kAsta pclata vcera mehe pu:savalu on aiateivas rebase saba paistab vAlja kUlalise au, peremehe vili andja kAsi lUhkene, vctjal pikk andja kAsi ei alane andja kAsi vAsib, aga vctja kAsi ei vAsi kidsil kindso kUlmetAse, ahncl su: ammulc kidsi kirst ei pcuate tallitaja saba alati mcisavanema jalas varguse vastavctja om ni:sama hA: ku varaski cnne ratas kAib O:d ja pA:d, Uks nutab, teine naerab rohunina tArkab, kUnnime:s Arkab hA:l lapsel pAts pAhitses, pahal lapsel paha pA:l mcisaleib on ikke turbutand mcisa au, kassi nAu Uhesugused mcisa auk ei sA: elades tAis mcisa kOis, las lohiseb ega mcisa asjast seisa keski rahul kubja liha lu: on hellamal hoitud kubja kepp ja kiltre malk, sie oli tiumehe palk tahtja pe ei sA: tAis ahnel om pikk kAsi ahne mago om su:remb kui mere kogo ahne kcht ei sA: i:al tAis ahne su: on lai kui reheuks ja kurk kui rehArav vanapoisi armastus on nagu kassi kri:mustus ametimihe pcld ei lA: kunagi hukka, tAl alasi kasvas antvArgi ri:sta om re: pA:l sarapu: sUda sattikse rutaka tUe rumala, hillukse tUe ilusa pere mini koera raudkApp, vAike laps koera mesikApp pere persel sorre scgel ho:nenurk vctab leiba, pcllunurk annab leiba maja rahu tuleb maja perenaisest pere leivad piened leivad, talu leivad targad leivad, nied tahvad su:rta sctkujaida peremehe asi ep ole mitte naljane scnni nahk orrchn hirn issanda lo:mA:ed olgu tAielik peremehe silm te:b lo:mad rammusaks peremehe silm te:b enam kui kahe sulase kAed perremehe raha ei rchu pereht peremehe cigus kAib e:s hArra and ja amme palk ja surnu pArandus sO:b teist vara nagu ro:ste rauda ega karjatse kasu karpi ei panna karjase pcli kuri pcli ega uhke vcim kaua vci kestata kana onn on kaunikene ega koera jalad muidu ei kulu, kui saba ei kergita koeral karusem cnn kut ta ise koera palk on malk koera ase on laua all peni hAnd om perse po:le ei nAlja perast kedagi ole ve:l aia taha visatud jahimehe leib om kannu otsah no:re nahk venib, vana nahk rebeneb poisi himu on pista peutAis clga pclema, tUdrukul nagu kAisest tUkkija odrapA: ehk tuli to:res pu:s poesi ki:l vai uisa ki:l poissmehe vcrgud egAs lA:s lastc leib om vallus sUvvA latse and om armas, latse scna om valus se:ni latse pA:ke sille, kuni ema silma valla lapse nahk ja koera nahk latsc kAsi ja sUA um kerge tAUtA lapse kUlm ja koera nAlg on Uks latsc ko:lja lOUdas lAve alt latsc ku:lja nA:rd lautsil kah ega lapse su: ei valeta lapse hAda ja koera hAda ola Uks ja se:sama lapsel on uni magusam kui sai lapse ase, koera ase lapse mAngiasi on pu:pulk ja sitajulk ega lapse pArast adra ajale jAe latse ikku panda ai lavva pA:le targa vale on parem kui rumala cigus targal om su: sOAmeh, rumalal sOA su:h targalc tulc tark hAdA kah sulase kali on kaus sulasc piA sulga tAUs, peremehe piA vclga tAUs sulase palk kopkas ku:s ja vanad pUksid sulase su: ja mA:niste:, orja su: ja hArja perse kuninga me:l ning jAnese jala olgu selle, ke vanambit taht orjada mure mAgi ei mAdane, kahju kallas ei kahane vo:na nahk taht su:remb olla ku imAlamba nahk mA: mU:jA hAOs ArA, mA: ostja lAtt rikkas tUtrugu au um ku rc:sa pi:mA pA:l puru ega inne tUtreku via avalikus ei tule, ku tUtrek mehele lAtt minemA tUdruku su:l peab sclm peal olema tUtarlapse ilu ja eha punetis kunniks ne:d kestavad tUtrukka uhkus, kasuge valgus ja kanasitt pcllu pA:l kestavad And Uhe paljo tUdruku scna on kui kerp pi:ma se:s mehe rusikas on magusam kui me:lusikas ega mehe kUbarat lUkata, aga tUdruku pArg lUkatakse maha mehe kont maksab raha ega mehe pA: ometi kapstapA: ei ole mehe vAgi on tarkuses mehe lo:mast on nAha, mis ta on Uhe me:sterahva taline sitalkAimine on palju enam kui naisterahva suvine tO: mehe ilu ja koti jAmedus, se: on Uks me:sterahva me:l on Uks kergitus kergeid clgi, naise me:l aga ahjutAis to:reid halge mehe poeg nA:b mcnda mihe poig, rUA poig, hobese poig ni: piAve kik kannateme mihe sugulane um ku tcprarasvaga ru:g mihe sana olgu kaljukindel meistril nApud clised inimese au on kui koera saba otsas tUkk valgeid karvu inimese nAgu ununeb, aga teud ei unune inimese nahk on ikka napp eks se: inimese elo ole lUhike ja sitane ku lapse sArk inimese tahtmine ega pcrgu ei sA: i:al tAis mOldri matt ja kcrtsi mc:t olgu maksetud mOldri sead ning junkru hobused on ikka lihavad julge pcld citseb alati narri asi ei lAhe mitte kaugele hullul hullu scnad vctja kAsi piab pikem olema kadeda kasu ei kasva kadedal ei kasuvat kA:rad kadeda koda ei suitse, cela au ei citse kadeda kari ei kasva kadedal ei kasva kapsad hArja kasv ja tUdruku hAbi on nU:dsel ajal kadunud ju:da kAen omma hArja uhjaharo opetaja poja' ja mOldre tsia' omma Utesugutse risti:sa rihmad kcvad papi kUlimit ja kotisopp ei sA: i:al tAis ega hobuse liha laua peale ei panda kasulatse leib om kassin enam kUndaja kUbara kui ametimehe hobene reha luisk pc:sas cige cnn citseb cige hclma ei hakka Ukski vihma vili ja pcua sckal vihma latse nA:rava, kuiva latse ika rikka kuld matab katab kcik rikka teretamine ku:ldakse kolme versta pA:le, aga vaesel ei ku:lda kolme sammu pA:legi rikka sUda on varanduse kUljes rikka sUda on raha kUlges kinni nagu raudnael kibi se:s ku:lus rikka tobi, ei kehva kuolemine rikka haigus ja vaese clu on ku:lsad rikka haigus ja koera lonkamine, se: Oetse Uks olad rikka vclssi usutas, aga vaese cigust ei taha keaki ku:lda rikka mehe haigus ja vaese mehe rikkus on Uks rikka ncu om parem kui vaese jcud rikka kohus laua peal, vaesel laua all rikka surm ja vaese pulmad on ku:lsad rikka hA:d nAgA kcik, vaese hAtA ei nAe kiAki rikka hammad citsad, kehva kU:ned citsad rukkipA: on kcrge, aga ise on kerge jo:diku raha ja koera kusi ei sA: i:algi otsa jo:diku cnn ei kau ta kohegi, susigi and jo:dikule andes ju:jal tare nulgalda, ju:ja latse kUbArAldA jo:diku tassul pole pchja all kaiho kapla sA: ai' katske lcigada tegija kAed leiavad tO:d eks sitturil ole ikka silmad vesised kinkija poja nimi olla nU:d osta kcrtsimi:hi latse ja mOldre tsia oll kcge halvemba lo:ma magaja ihu om ilus, saisja kiha om sirge re: ja ratta surm on ikka te: pA:l iga sepa hA:mrilO:k maksab kopika sepa hobo rauata, sepa naene noata sepa ri:stad on re: pA:l lo:ja tO: olgu laitmata ko:lipoisi number ikka kolm ko:lmeistri ri:stad on re: pA:l ko:lmeistre latse ehk kcrtsi tsia ro:bisuits ja tukiving on saksa surm lobiseja su: sA:b lopsi, seisja su: sA:b saia vAime uks ja pcrgu uks clema kcru cndsa cnn lAheb e:s, kadeda kari tuleb taga or'a tU: oline, palgalisel paklane orja ohelc:g pikk, kAskjA kAsi kAbe orja ike, hArja ike orja pcli raske pcli orja vaiva ja hArjA nu:ma ei tohi Ule O: hindA kAeh mitte pidAdA ega Uhe orja pArast adra aja peale ei jAe poigc leib lAtt risti kA:last alla, mehe leib piuta suve sitt om talve tagavara pu:lpUhA tU: harines hillatses pUhapA:ne tO: ei cnnista pUhapA: tO: varastab kurat omale ega kro:nu leib ei lcppe pA:ne tO: on kergem kui O:sine tO: elAjA puhkus om halc'cb ku inemise palvus ko:lu kAsi kUnnUs kcigilc surma vclg tahab maksmist sA:da surma sirp on terav surma jAljed on lUhikesed surma ja elu te: li:gub ikka ega ko:lu kott tUhjAs ei jA: ega surnu perse enam pe:reta surnu pAra ja naise vara ei kesta kaua tuimal om pA: tudsaunu, laisal pA: ladsaunu isa pussik sA:b pojale, ema helmed tUtterile isa arm kestab hauani, ema arm igavest isa scna enam kui ema vits nou pArast aetakse pUksidki jalga ega valitseja kojal ole ni: pikki kcrvu, et ku:leb vaese virisemist lojuse pchu pu:dus on nAlja ema rahva rA:mat on lai rahva rA:mat on kcige targem rahva su: on lai rahva hA:l on jumala hA:l kasukanikas kasvatab, rammukanikas te:b paksuks, jcukanikas annab jcudu vaesclatsc vaiva piA Ai' kiAki paljost metsa perse on emane te:mehe lukk om sclm libahundi scprus koeraga ehk rikka scprus vaesega tcrkuja jAgu sU:akse Ara, magaja jAgu panna peaotsi, kUlaskAija jAgu jA:ta jArele kcrtsi vi:mist ja pulma tO:mest ei sA: otsa sue silmAd UksipAidi sukku lA:vA soe puja', immA immise latsc' soe kcne: "kUndleku:h om ilm kui kuld, ti: kui laud, kAstA Ai kArsAkid, lAhetAtA Ai lUllAkid" soe sU:d, karjuse viga soe ja surma jago piAt olema hundi hambad on alati lamba villades peidus viha minek, kahetsuse tulek vihasel silmad vesised, pahasel pale punane, kurjal mustad silmakulmud vihasa pcld jA: Ai kasimalda', jummal hoia', ko haigc olct paks kUlv on pcllu ilu, harv kUlv salve ilu paks se:me kautab, harv se:me kasvatab tihedad oksad hc:ruvad Uksteist paks nahk tahab kibet ho:pi sakkele ei sA: su:la panna ega vedelale le:mi panna sakkcpudcr laota ai latsi, vettel kUlh sake sA:t santma, vetel veda vi:rde paks maksab raha paks ikka parem kui paljas vesi paksu piAt painutama, pe:nikest perAn vedAmA kur'al putusc' kcikiga tele otsa' kokko pikAst jA:se' pi:rciva', armirciva' jA:se' abarast vana matta vasikas tappa, u:s vctta lehm sA:da vanal on kolm peigmiest: tuone tuomas, mulla madis, kalmu kA:rle tulad kcsja vanadele vana nAgus ehte tcttu, no:r ilu tcttu vanatUdruk on tA:di pUksivarn vanatUdrik raudhammas vanatUdruk kullatilk, vanapoiss on podisolk vanatUdruk tA:tui, vanapoiss on pcrgunui vanatUdruk tUnder kulda, vanapoiss po:l ratast vanatUdruk jumala jalg, vanapoiss pcrgu pchilaud vanatUdruk tA:s, kuldke: kaelas, vanapoiss pcrgus, tuletukk hambus vanatUdrik kui kuijono katai vanatUdruk on kui pu:, mis Ara kujunud vanatUtrik on kui regi: alamAe es Ules sA:, es tA:de nAe vanatUtrik om kui Umbre minei pu: vanatUtrik kui vahakerk, vanapoiss kui vana Agel vanapatt Utles: "puttu ui sa minno kolm pAivA, ma putu ui sinno kolm A:stakka" vanad ncule, no:red jcule vanad rA:givad seda, mis nad on teind, no:red rA:givad, mis nad teha tahavad mustrA:stas on seda ka si:s Utelnud, et "ni:pea kui mAtas lahti, si:s ma olen paradi:sis" laisa naese tO: jA:b tegemata, aga lapsega naese tO: ei jA: tegemata tO: teisele, cpetus omale tU: tA:mbAtsest, jutt hummogost tO: on mede, sA:k sakste ei tO: enne lcpe, kui kaks kAtt rinde peale sA:b tO: maksab kopika, amet kaks tU: ti: ette, sU:k hoia perrA turakut tU: salis latsege naise tO: on jcutse vaene naine to:b vakaga rukkid majasse, rikas naine tUndrega ri:du vaescl um pcld pcllc all, ni:t nisso all vaese valge, rikka rumala rohi olgu valmis, mitte Uksi tarvis neo pudelile puhkja ja nArtsu pA:le lugeje, ne sA:va pcrgun palame silma tO:d pelgase, kAe tO:d tega silmad selged ja su: lahti, si:s on kAtel kerge silmA hirmutasc, kAe rc:mustasc silmA tU: nAgA, kAe tU: Arki tegA silmA sO:vA rohkemb kui kctt silmad nA:d, aga kAed tead silmad on hinge pe:gel silmad olgu ikka e:s ja taga parandetu vana sais vastse ia vAstrik vAina nctkutaja linavAstrik tuleb kure ti:va all kade so:jalt mA:lt si:a linavAstrik minat so:jale mA:le kure ti:val tedre lauluaeg peab olema kaks nAdalad enne ja kaks pA:le jUripA: parrataim kasvab ilma kastamata ja tahumata talupojad toitvad saksad ja sandid metsapu:d pannakse vestes kokku, aga inimesi Ukski ei te: Uhesuguseks Ahvardust pelAtas, lubahust o:detas mari ei kuku enne pu:st, kui ta kUps on lapse jalad kuera jalad jala pclvini muaga, su: kcrvuni vAega kcige parem perenaene on, kellest kcige vAhem rA:gitakse sandcl sau sisen, vaesil vadsa ahun, egA pAiv lAmmi leib mesilane tO:jcud, sitascnn te:jcud hA: lilli pA:le lindas mehilAne ega mehine sinnA ei linda, kon kArgi ei olc lOUdA mesilane korjab Uhe pA:, elab Uheksa pA:, laisk ja pillaja te:nib Uheksa pA:, elab Uhe pA: kask on saksa vask pealejA:nipA:ne kask ja le:ritud tUdruk ei lchna kUll kask kasvatab ja paju painutab vaskuss rA:kin Ukskord: oleks temal silmad pA:s olema, si:s kerigukellad lO:ksid ega pA:v vaskuss oli pidan Utlema, et kui tal silmad oleks, si:s ta paneks Uhe O:ga Uheksa pere uksed kinni vaskuss sO:ks kcik inimesed Ara, kui ta nAgija oleks lill hAitses ao pA:le uba oli Utelnud, et tema ei ho:ligi su:rest vAetamisest, sA:vat sellestki, kui naesterahvas tema kasvamise ajal oma kOrdihAnnaga kord Ule kAib oa hAitsemine om kc: kitsamb aig vi:naputel om pcrgohe minna pass vi:na vits lO:b valusasti kUlap kulm silma hoiab pru:dil on kolmekordne kotiri:e silme e:s parm jA:ja maretapA:vast sA:dik pUmeks vele katusc olc ci kokko kasunu saksa ke:l ja hcberaha kAib kcik mA:ilma lAbi saksad on nagu sead, talupojad nagu koerad saksad kandvad si:di, talupojad linast ri:di saksad, kuradid, jA:ksivad nAlga, kui talupuegi ei oleks kUla saunad kO:takse kordamO:da ega tUdrukupclves hakka ve:l kihvad kasvama abielu paneb rangid kaela abielu paneb pAitsed pAhe tc:nc inemine ka vci avvo rikko', a cnn ei upu' vette, ei pala' tullc hArja su:ruse au ve:b kass sava otsas Ara tamm on talupoja raud tamm kasvab kasukas seljas, pea paljas sisalik on usside arst oma cpctab armuga, vceras cpctab jcrmuga oma kAsi on pereme:s oma nahk ond kcegc kallim kUll oma nahk vastab uma nu:r no:mi' nuka takan, uma ul'l opa' ussc takan omal emal hellad kAed, aga emak: annab hamme, kA:nab kA:la, silitab pA:d, pistab silma oma ema annab vitsaga, vceras virutab malakaga oma nina teab, kas oma perse peab oma olgu tulla minnA, mitte Uten elAdA umadsc kandsu tsuskasc oma vancmb Ute kAega tougas, tc:scga tcmbas tagasi oma kirbu sO:va kcke valusambaste UhehA:ruline Ules otsib, kahehA:ruline Ara kautab, kolmehA:ruline kodu A:b ega Uks kAsi teist Uhtepuhku vci pesta Ute omma hirmulatse, tc:sc armulatse, kolmanda kur'a ole ei kinkki latse Uhed kU:ned siblivad ja kolm nokka nokivad harak ei sUnnu varesega pA:ri haragal om kUll pikk hand, aga ta oma hanna pA:le ei situ harak om alati tsea sAllan, ei nA: keaki; susi Uts kcrd, kik haga pardil parem ve:s kui kuival mA:l hernes on leiva abi ja uba tema tugi mA:sikas ei kasva rabaso:s muld pArib kcik mA: ei anna magades mua annab, mua vctab mA:d kUntakse mitu korda, aga se:met kUlvatakse Uks kord mA: nutab, kui ta jA:b scnnikuta kUlap muld te:b tasa kUll mA: pOUrjAmmi kandab laps kannab seni pokutat, kuni ema elab u:tse usseh, jakobpAiv jalal esimene sA:b ema tcttu, teine teise ce tcttu, kolmas tO: tcttu esimene naine on jumalast, teine on teistest inimestest ja kolmas on kuradist esimene peotAis viska ikka aia taha esimene hella pcli, keskmine kulla pcli, vi:mane aga vilets pcli esimene armastus ei kesta kauem kui pA:r ku:d, si:s magavad kui kaks vana scdurid, seljad vastamisi ega edimene aru vi:mAtsest ette i sA: esimene Ue ollc peiupoesi jagu ega esimine hAda vi:mist kUsi esimene tUtar ema mo:di, teine teise tUtre mo:di edimAtse kana' lA: Ai orrclc, edimAtse puja' jA: Ai perrehe esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulad mullikas vA:tab, kus mulk on kUll nabrahi:r nAllA nAeb kUll konds esi kondsa lvAb, varvas varba aseme toe tugus tuleb toest ja sUsi sUttib sOest ku:sk ku:lutab, lepp laulatab, pajupc:sas paneb pA:ri ku:s kuri kopitama, pettAi pea pehmahOis laisa mehe sOrmed on vedelad, ei joua pidada linalu: ei karda kedagi, istub vi:l no:riku nupu pial putel om ihu tervUs ja sUAme rc:mustus kArbes on kUll kArmas, aga ta tO:d pcle kusagil nAha, Amblikku nAe kusagil li:kumas, ta vcrkusi kcik kohad tAis viksid vi:a vi:si tcttu, kcrgid kena kcnni tcttu, tO: tcttu tUtarlapsed ei pUssi pea pereda, ei kannel lapsi kasvata pUss on virgem kui pUvi naene matta ja teine vctta kosutavad inimest, hobune matta ja teine osta kautavad inimest naist hoia kui pudelit naist scnast, lutsu sabast anna naine teisele, isi mine litsi ju:re naesel om lats rinnan, mi:s reien, tcist last kand sUlen, tcist kand kA:lan naisel hiuze pikA, a mihile vAigu ega naine Uksi leiba sO:, naine te:b ka leiba naine on maja lukk naene mehe abi, me:s naese tugi nA:ne olc ci' pcllust pclgc', mA:sta mA:ha jAttA' nA:ne ei ole kunagi jutukatscmb kui umma mi:st kitteh ja mehe immA laiteh naine on si:s viel naine, kui vci su:s sulab naine on viel naine, kui kusi lume sulatab naine vcib kodu paradi:siks teha ja pcrguks kua teha naine jcuab pcllega rohkem vAlja kanda kui me:s ko:rmaga sisse vedada naeselc iks nco piAt, mis sa mehele ti:t naine peab olema mehest kaljato:ma aea no:rem naine toidab last rinnaga, me:s pihaga naist ki:da A:sta pArast elusmajas piab naine ja hobune ilus olema, sis on elu hA: naisel ja kukel olla Uks mcistus naine ja koer peavad kodu me:st o:tma se: pole cige naine, kes ei jAksa toita kahte last ja me:st naestcl kciki vAhA, musta pesu Uksi paelu naistel on nU:d po:lteist cigust: enne olli po:l ja ncukogude valitsus andis terve kUla om minna tulla, oma kodu ellA ko:lda kUll kUla kUlla te:b, kui pereme:s palga maksab oma isa hirm ja vceraema arm on Uks isa hirm kcigeks eaks tAhtsam on lapsele isa hirm kui ema arm jalad tasuvad, mis pA: vclgu jAtab ega jalad jA:, et jAljed jA:vad hanil om kUll luine vassar, kUll siski Ara tund, mis kivi, mis terA hanid lAhavad, haljas jArel kannatus om mcru, aga vili om magus kannatus on elu parandus minnei sA: ai minnA, ku vctja vcta ai maha langes kitetu, Ules tcusus iketu kohus lavva pA:l, cigus lavva all kohus koera persen hArjA mclemba mcisan oder kAskinud ennast, kui rukkipia juba paistab, kahe kAega pilduda oder Utelnud ennemuiste: "mind ei pia mitte lietuha ega poriauku tehtama, vaid paraja mua sisse" piksepilv must, kurja kulm kortsun nceluss lubanud seitsme A:sta pArast kAtte tasuda, kui ke:gi temale hAda teinud kUll mAtas ko:rib kcige su:rem patt mA: pA:l on se:, kui rikas varastab ja vaene abielu rikub rikka talu te:nijatUdruku U:kse tutt om enam kui vaese talu tUdar hAid ei nAhta pcrandale, santa nAhikse nurka egas karva' ka nahast mA:lc jA: Ai vara taht vahtmist, hUA taht hoitmist kAsi pu:sas, tAi pungas meremehe kAsi on kui sea su:: kus kinni hakkab, sealt tUkk tuleb kAsi lAheb kUpse kallale kAsi aitab kAtt, jalg jalga kAsi jcuab enam kui kohus on hUA kAsi tegeb, parema kaul kandab kU:nU Ui kAsi egakcrd kArni sU:tmA sUld on sUOmAkAtt, puol sUldA on lUOmAkAtt lajad kAed tegemas, lai su: sO:mas kUll kourapurjed kuhale viAd perenaisel on kade kolm su:rt tUed: scnniku lahutamine, se:bi ke:tamine ja kanga ple:kimine perenaisel on soe ninaesine, aga kUlm persealune; saunanaisel on soe persealune, aga kUlm ninaesine perenaine sO:b Uks kcrd pA:vas hommikust chtani perenaene maea kinlus o: pernA:ne sA:sc lchnagaki' sO:nU' vasika nahk vi:akse turu peale ni: kui hArja nahk korge on kodune kUnnis toista kerda kerduessa sUgUsene ago and ao pudru puhku, kAjAne anna ai aigu putru ki:tAgi sUgisesel O:l on Uheksa poega sUgUsine UO soitab UhiksmA hobuse seljas ega kari anna ai pi:ma, lehm and pi:ma kari kaitseb karja hArrad vahetavad pi:bud, toapoisid jo:vad li:gud heinatirt salvab ning parandab tAnasida toimetusi Ara viska homse varna ncid nciub Ute kcrra, kahe Uttepuhku ncid naerab ncida ncid mingu ncgehide, kahe kanepihe kUll ncid ncu lOUd, ku poig puvva vi:As tagumised vAravad olgu ikka vAhemad kui esimesed keris pcleb, kUlma tuleb pulm vA:tab punga pA:le pulmapill ja kokahobuse kell peavad alati hU:dma lo:tus on ikka lo:ja peal ega hArjal sarv te: hAbi, sarve lAbi hArg sA:b abi kanad pu:le, laisad tO:le, usinad und magama kanad pu:le, tibud tO:le hatt tege poja, esi ni:l perse lits oma ametit maha ei jAta Uks lits lUpsab enam kui Uheksa lehma ho:r istub ausa mehe tcllas, aga varas ei mahu kuhugile lits ja rAtsep peavad vanaduses u:t ametit cppima lits ja u:r on Uhesugused: paranda neid eluaja lits te:nip persega ette tett tO: ja tagavara leib om iki hA:d tuhkhauda kUlvetu kes kasus hA: virtsahaud om pcllumehe kullahaud no:rus armu kergitap, vanus kokku vantsutap no:rel nugise, vanal varekse silmad poisid on puha petised: petab U:si pimedal ja vannub pA: valgel no:red vctku vanadest oppust hea lehma vassikad tellitakse ikka enne sUndimist Ara kUlm ajab mehe re: pealt maha, istub ise peale kUlm kande pidi, haigus inimeste pidi kUll kUlm avitas su:ri rcivit kanda kartulil om leib pu:h kartohvel on kallis toit kUll putrajes, kUll patrajes, kUll kalujega keitajes kartul esi Utelnu, et tetAs teda vanan ku:n ja tAuen ku:n kardul o: vaese lea jAtk kass sUOb Uksi oma sA:likse kass sO:b hea Ara kass sO:b kaua hoietu, peni pikka pe:tu kass sO:b kala hAnnast kass sO:b selle kasu Ara, mis kUlas kasvab kass sO:b oma sA:ki alati nurisedes ega kass jckke lAhA kassil iks kassi kU:dse, pinil pini hamba kassil om cgapAiv mA:selits kass om laisa pernA:se abi: pernA:ne lAtt makama, kass eiske lavva kasi kass maksab kingancela ja koer tubakanaela kass kala peale, kits kuse peale maias kes kass roidab, si: oma poja toidab kurk kulutab rohkem kui kAed te:nivad kerk om tettu kerjAkile, palvemaja patatsile kirik su:r, ega ta igakord tAis ei ole kirik keset kUla kirik pole kunagi ni: tAUs, et papp sise ei mahu kirik ki:ld rc:vile, kUlA kaits kakrele kirikupink ja kcrtsi lasin on igaUhe omandus targa vA:tave tu:ma pA:le, rumala ko:re pA:le lu: ja liha lusti tAis, peremehe leiba kcht tAis nann ko:pa, naine tuppa kA:likas kAskinud endale (istutamise ju:res) po:lteist niksu peale lU:a kopik hoiab rubla kopik pcle raha ja lutik pcle liha pA: po:li valitsejal, perse po:li pclgajalle tera tea, salve sA:va, isa aita massab hinna Utesa mehe jcud ja Ute mehe ncu om Uts vares vi:b mA:rjapA: hommikul esimese pesapalgi kohale vareksel on vagu taga ja harakal on hagu taga vares ei ole laululind vares vA:gub ise oma pesa Ules vares paneb pilvest mArki ega vares enne pesa jauks rA:gu korja, kui kohta teada pcle vares sadu vara laulab, hUva ilma hildasella vares olgu varesege, harak haraguge pA:rin varest Oeldakse mA:rjapA:l juba omi lapsi ristivat vares vahib vahetaja vAravas vares vahib valija vAravas kured tulad, kuju mA: kured annavad ku: aega kartulid korjata su:st lAheb tcbi sisse ega ruih hobest ei otsi, hobene otsip ruiht kArnkonn on ki:tand, et mcni on tug mA: peal, mcni meres, aga tema kAib mclemates lehmAl pikk ke:l, Ar lakk perze lehm lUpsab su:st, kana muneb nokast lehm UlnU: "ma lA: scs lAbi mA: su:, ku pernA:ne mullc ni:gi pallo juvva and, et ega kcrd, ku leibA kUdsA, uma kAe tsiajo:gi sisse mcsk" ega lehm tea, et pUhapA:v on kUll pitk aeg vA:gub tAi mehes, kerp koeras tAi Utelnud: "kurika all ku:lan, pajas paisun, aga sA:nalein on hingctja" tAi olla enne Utelnud: "kui seascda, si:s ma tUki tUvve, kui raudscda, si:s ma lase latva" tAi: "seda mc:gascda ma 'p karda, aga kui harjas tuleb, vat se: on mUnu surm" eluko:l on lai; kes selle lAbi te:b, sA:b targaks kcgc kergemb tU: suka harotamine ja tcsc kcnclcmine vastla vanalku:l hakkavad lcuke laulma lcoke to:b lcunaleiva lcoke to:b lcunaso:ja, pA:suke to:b pA:so:ja, O:bik to:b O:so:ja lcoke on Utlend: "enne mina mitte ei loula, kui mAtas pole lahti" lco situb, lco leikab lco lcikab rihmad ja kurg paneb kArnad vi:mane vares kA:bib kcik hunikud laiali kU:nlapA vi:mne jcul kU:nlapA on juba talve kUlje pA:l kUll kU:nlapAiv kUsUb, mes mardil mA:ti naise armastus on kui kana sA:relu: pA:l liha pahem pu:l kannab lakka, aga parem pu:l kannab pi:tsAlUAgid ega vale vaka alla jA: vale vi:b vangitorni, aga cigus to:b jAlle tagasi vale kAib Uhe jalaga, unenAgu karkudega vale kAib pclvest pclve valel on saba taga valel on lUhikesed jalad vale on varguse hakatus vale on varguse ema vale tuleb pAivAvalgele vale viab vargile, vclts vclla kops koera ro:g, maks maia mehe ro:g vcimus on kA:, kui isand ei nA: tUdrukud ei kUsi, olgu ta sunt ehk sant pi:gul on juoksuaig, leppad on pi:mal tUdrukud on kcik head, ei tea, kust ne:d celad naised tulad tUdruku om tO:tegija, poisi om pussu painutajade heinamA: on pcllu pereme:s heinamA: on pcllu ema laugu mehed varastavad mAra se:st varsa ka Ara hi:r olla enne Utelnud inimesele: "mind ennast sa kUll ei sO:, aga mu sitta pead sa kUll sO:ma" hi:r otsib, kuni augu leiab ega hi:r viljasalve Ara ei sure hi:r perenaise su:palad lugeb hulk tead, Uks ku:leb hulk iks Ute Ar murd inimesi tuntakse nende tegudest inimesed tead sinna kohta jce, kus pole ojadki peru lehma pi:m ja Ulekohtune vara killehi:t kitetAs, torrehi:t tcugatas pru:di kA:savara katab kcik naese vead kinni naise kA:savarast pole ilmaskid kassi hAnna pele sA:nd nA:se varandus om kui vesi scglah, kellel piatUst ei ole keskpaik tUhi, tO: raske koi sO:b ihnuse varanduse kalatsAika sA: ai kuiva pA:l ellA', a vares sA: ai vi: pA:l mUOdapAivA mUllUd kAUvAd kUlap veskirott ko:leb ema vana, tUtar no:r, ihu ilu munako:r emA and tUki, Utles: "tUhi!", vc:ras and rA:su, Utles: "rasse!" emal Uks sO:mavahe, lapsel kUmme sO:mavahet ema kctt sA: sellest kah tAis, kui ta ti:d, et laits om sUvvA sA:nu emA lastele ladusa, lapsed emAle ladusamad emA helli lapsele, laps vali vanemalle ega imA last enne ikku ei vcta ema ei sUnni vakka ega varna ema korjab lapse tagand, isa pillab laiali ema lO:b kui lcngakeraga, aga isa lO:b kui raudhA:mrega ema pistab rinna suhu, aga ei pista me:lt pAha ema sureb, isa scgeneb emA hellitAp tUdArt, tUdAr sUtsitap sOAt nelja lapse ema alles neitsike emA ikk iA pA:le, vc:ras rchk rcugu pA:le imA kasvatas hulga latsi Ar', aga hulga latsi oma imAga pUstU hAdAh mUts pA:n, hea scna su:n, si:s sA:d lAbi mA:ilma koduvAimehe mUts olgu ukse kcrval naela otsas mUts on mehe au mUts ei narri me:st, kui me:s mUtsi ei narri ho:letumad ei hoia, laisad ei toida O:l Uheksa poega, pA:l mitu mctet U:l 9 jakko, pAival 8 jakko O:l on Uheksa ilma O: on poissme:ste pA O: on varga vari U: pikk, perrA and O: ep ole kellegi scber O: ko:les, ega kctt ei ko:le O: e:s, surm selja taga O:pik lehtimata metsas, kerged vihud varda otsas O:bik mctsan, uni varnan O:bik ei ela laulust O:bik laulab O:laulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lcoke laulab lcunalaulu kirikU:t laulvet jA:niU:l katetcisku ke:le pA:l O:pik tulat si:s vAlja, kui ta ennast to:mingalehtedesse Ara peita sA:b kUll kU:dse' kU:nUsse' ja hamba hA:rusc', kost vAhAgi vcimalik kohtu nina on nagu seatina, mis annab igapidi ke:rata ncna tsuskat sisse, a vaiv om jo vAllA' tulla' kala nina ja saba ei sO:da mitte, sellepArast et kala ennemuiste olla O:lnud: "jAta mu tatine nina ja sitane saba ikka sO:mata" nina otsa nAed, aga ea otsa ei nAe u:s to:b ka sarjaga vett, aga vana ei vci enam pangegagi tu:a no:rik sA:sc nurmc pA:le, mcrsja mcsumolli otsa eide pclle ja tA:di tasku jAgu piab no:rik ikke sel pA:val ve:l kangast valmis kuduma, kui kangas Ulesse pandi, muidu sA:b ta O:seks sandi ju:re magama no:rikcl piAt olcma jAnese jala' ja kuninga me:l no:rik ja kalender on Uks no:rikku kutsutasse vanamuorist, kui esimene laps sUnnib tUtar rahu istub rasva sehen, kuningas kulla sehen egas hAda igakord ni: su:r ei olegi, kui on valu ega hAdA ei ole hArja su:ru, ega hArg ei ole ilma su:ru hAdA hull, ei mies ega hAda ei tule ussest ja aknast sisse hAda ajab hArja kau hAdA hull ei inise hAdasA:k on aena otsas hAdA lA:vA enne iks ette, kui esi perAle sA:t olku' no hArA' kost omma', vasigc' cks kodo tulcva' hAdAoro hcrila' cgatpite virilA' kUll ilma ro:sk cpetab pi:tsk annab po:le kA:ra laisale pi:ts on laisa hobuse kaeravo:der ru:sk ti:b ru:na julgesse katk jAtab ika kalsad jArgi, aga tuli ei jAta mitte varnagi seina pi:p om ligem kui naisekene: om naine kord, kui kcrval ist(ut), a pi:p om kcigest su:n ja puhun pi:p viriseb, vihma tuleb pi:p te:b pikad mctted pi:pu pandas pcue, aga naene peab peran jo:ksma peni igA pi:rakul, kassi igA karaskil kUll luts loeb, latikas lA:lab lutsu kue tcnisepA: Ummer rott kAib senni kaua pekki nAppamas, kunni lcksu jA:b parem kAsi seletab, vasak kAsi valetab valitsus kare, rahvas tore rikastel on raha kui raba ja nagu ratsahobuse sitta Ulembil oma' valusa' tAhe', vaesil tinne' tAhe' rikkad vilistavad, vaesed laulavad rikastel on mA:de ri:du, kehvadel une kArinat hobuse su:lised antakse hArgade ette rukkivihk vi:b pru:kostileba, linakolge lcunaune rukkimA:rja to:b marju, pArt pAhklid peale ka nairis riakind ennemuiste: "mind kuiva mua kui tuha sisse kUlitama" vi: i vits hauda, kutsu ui kulatsk tagasi vits kasutas hA: latse vits om viha rohi ega vits sU:di pcle, ku kAsi lO:b vits te:b hA: lapse, selge leib su:re mehe ega asi aia otsan ei ole, asi om aedan asi ki:dab ise:nnast asi olgu, tarbis Ar' tulgu pill ei toida pereta, kannel ei kata kedagi pill hU:ab, pidu lcpeb; talu hU:ab, toit lcpeb emmisel on kUmme poega kcegest sA:vad sead, kubjal Uksaenus sellestki sA: kubjast emis ol'l UtelnU: "ku mul uma naha laiune lapp mA:d pallas om, sis ma toida enda ja uma' pcrsa' ArA" imis ti:d cks uma elo, orik uma olcmise kUlep immis cks pahru ar lOkatas saun on vaese mehe tohter saun ise annab sarika mc:du ega v pole voipUtt, et tarvitajes vAheneb lambad on laial vAljal, hunt metsas pc:sas ko:r on ikka targem kui muna hAbU lAks hArjAgA metsA, tenu lAks torrega jArele hAbi nU:d Ara kadunu, kartus minnu kauge'ele kcrtsunaisel on kcige su:rem kannatus kord aitab korda kord ikka korra vennAke ussil on ussi hambad madu om kuri konna nuhklema madu poetab naha, aga ei poeta paha ussi ja pUssi ja koduvAimehe kohta piab ilmas kcige rohkem kartma pada ei ole lAhikeses ni: hele, kui ta kaugelt ku:lda om tigu lAhAb kUll tasa, aga vA:ta, kui rasvane ta ise on pAsmer mc:dab naelu, mcistlik scnu lest on kAina me:ste kchupaik naese ilu ja heina kasu on Uks keige ilusamad mA:sikad nopitse keige varem veli on vclgu vctta, aga veri on maksa vclg te:b vcera orjaks vclg ja jumala scna ei lAhe kumbki hukka vclg, mis enne jUripA: tehtud, se: maksab lojus, mis pArast jUripA: tehtud, maksab pcld ilmako:l on kcige targemb jclmakuel ond valus ko:l on kiriku jalg ja kirik mA:ilma sammas pcll on naise puhtus, tanu on naise ehe kAlimehed sO:vad, kAlimehed jo:vad, kAlimehed seltsis kUlas kAivad vi:mase pcrsa nisa on sabaots sia jAlg sigitab, kana jAlg kautab cde so:ja saunaleili, vend on vilu pchjatu:li cde cunaoksakene, vend on vestuvarrekene ega Amm ei vci enne Ara sureda, ku minia kAest ei ole paska lakku sA:nu Amm ennem pulmi naeratab, kuid pArast pulmi pe:retab Amm tuleb visata chtu hargiga ahju peale ja hommiku ro:biga maha tcmmata minial on hobuse kannatus ja koera alandus minial om mitu viga, Ammal ei hAda kedagi mini Amma apte:k minni me:leline, meheimA armuline mini peab Amma altjala kAima ku:es kUlinAdal on rohunAdal jumala pAralt hing ja koerte pAralt lu: kondi hing ku:lub jumalale, pea keisrile, perse mcisnikule ega hing hA'AtA lAhA ei ole heng kodapo:litses vAlja ajada hing sA:b sisse, kui kont on olemas ega si:s hing hukka ei lAhe, kui ihu harida sA:b si:di pA:l sibisAse, sckla kctun kcsisasc oma tehtUd jaht ond kcegc su:rcm vikat varna, sirp kAtte vikat heina, tuli seina vikat vctab lehmalt pi:ma, sirbi jArel sc:ratab vikat ots kcik haina vAllA, kui ni:tja vikati hainale cigede manu juhatas sirp sise ja kU:ned kUlgi sirp rukkisse, konks kartohvlisse tsirp tsiristAs, vikat viristAs se: vi:s, mis no:relt cpib, se: vanalt peab pojad on isa re:s su:st nUss suvinc lehm, indA takast talvinc pAike ple:gib pangilaua, ku: kulbivarre pAiv paistus egAUtele senni ikka pAe paistab, kui vihma sadama hakkab ega pudrukausist kunagi pAike tcuse kUll pAiv pAlkAs, lumi luikas pru:di mure po:l muret, tanu to:b tasase mure varblased pUhivad oma nokka selle oksa vastu, kus peal nad seisavad sUlg jA:s sO:tjAle, puru purctajalc linn on iga pA u:s kotus ei ehitA inemist, inemine ehitAs kotust koduvAi koht olla sama mis persetpidi sipelgapesas varregc sA:pa' omma seto uhkus vc:rasema annab sU:a ja haugutab, kAssib sU:a ja kAritab vc:rasemA vcime kurja, kasuemA kaine, kal'g vc:rasema pu:akse kUll hA:nd ilma mahtu tuju tcuseb topsi tcttu mAra om aus hobene: ta lAtt ArA ja jAtt otteki sita talli tossama; ru:n lAtt ArA ja ei jAtA sitta kah tugi toetab aeda patt ummistab inimese Ara supp tahab su:rust pA:d ei ole mitte pA:lakute, vaid perakute pA: lA:ve pikepes, sammu sakepes tAdi tuleb, tAi seljas, onu tuleb, oinas seljas re:de ristmine veab redelile, karuse kastmine kaelakOide tUtar tUhja, kaupa kallis tUtar vi:b tuha ka koldest Ara tUtar vi:b majast, aga poeg to:b majasse tUtt to:b tUndri rukkid, poeg to:b po:le vaka odre tUtar to:b pidu peresse tUtar kAib ema kingas tUtAr majah, tigo kotoh tUdAr sUOb emA suolarAimid tUtar ike tU:inime, et ep cle iluperAne tUtar pclvekcrgune, vakk vaksakcrgune tUtar vctab ema ilu, poeg paneb puna palge tUtar maksab memme vA:, poeg ei maksa po:ltki vA: tUtar mehel tUkkinessa, ema ennast pakkunessa tUtrel jA:se iks ema vi:surAti kanda tUtar tUhi tihti haige, ema ei oigagi kcrda mitte tUttar tUhja aidalukku, vAimes vAravalukku tUtar mehele laulatetud on nagu kikk leivast Ara leigatud su:rc' vArA' omma' sisse minnA', vAiko' jo vAllA tulla' laulatamine on ilma vi:s, elamine on ni:, kuida scna sUnnib lustjas paneb salvele pu: peale, aga kastehein vctab maha uks tulla, vArav minna kell ripub kelmi kaelas, tA:der targa vestitaskus u:r on ho:ra sarnane: mclemad kulutavad raha vilk vihmavari, tomp tu:lari naise aru kui vana sArginAru me:lekene mere takah, surmakcnc sAlA takah tAdipojad tAUed mihed, onupojad oiged mihed lo:maki:l on Oelnd, et "kui ma lo:ma pistan esimise korra, si:s tcstab saba, teise korra, si:s lAheb paigast Ara, kolmanda korra, si:s paneb tuhatnelja minema" nelipUhid pe:ti ni: su:reks pUhaks, et sel pA:l ei pidade rohigi kasvama linnud metses laulavad, lapsed ilusa isa cue pA:l linnud ri:dlad ka tA: all, mis asi se:'s inimestelgi on kaugalt tuodud kA:sa on ikka ku:lsamb tctt su: sisse Utelda on kcige valusam seinal on kcrvad pesu tahab suvel su:ri uhtumista, talvel tarku veAnamista ncna ko:k kudajel, perse pikk pidajel targa tarkus lcpcs rumala kAtte ilm cppes inimese, raske ko:rm hobese ilm ei kata kellegile lauda, kui sina esi ei kata ilmal om pikk ru:sk ilm sO: kike Ara ilm cppi, mitte elada ilm on kuri ilm om oppi nink elAdA ilm on pe:nikene ko:l ilm on su:r, tA:alune lai, aga si:ski kitsas inimestele korgcmb meid om ilm, ne sUvemb meid ilm om targemb ku inimene ilm olc ci lauduga kinni lU:d ega ilma jcua ke:gi so:jaks kUtta ilm ei jAta kedagi hO:veldAmAdA ilm cpetab valusalt ilm cpetab ni:, et lihast lAbi ja lu:sse pUgal ilm cpetab hilja ilm te:b, ilm sO:b ilm te:b hinna ilm scelub kcik vAlja ilm jcuab paljo ilm i:n, pelg perAn mA:ilm lAheb vanemaks ja pA:v pA:valt ikka targemaks kUll ilm mehest mehe te:b kUll ilm lutt, ilmasA:g lcikab kUll ilm cpetab kUll ilm cpetab ja vasikanahk no:mib ni:tu ni:da nulgelde ja kolgalde, aga mA:d kUnna pikka vagu metshane te:b pastumaerebe humigu esimese muna vanaku: tu:lc puhkva satto, no:rcku: tu:lc pcuda kcrtsipink on pigine kcrtsitund on lUhikene lesk on katuseta ho:ne lesk naine kui madal aed, kust kcik Ule lAhvad lesk naine on nagu tu:lest aetud aed lesk naine ja kartulid on sA:rnased, sest neie mugulad on mulla all hundid kAivad hulgakesi, karud kahe kolmekesi hunt Utleb: "kassi kannab kaksi ku:da, koera kannab kolmi ku:da, mina neitsi neli ku:da" aeg to:b keik asjad Umber aeg kcik asjad lcpetab aeg to:b asja valge ette aeg vi:b havva po:le aig jcudnes, vari pitknes aeg lA:b vanaduse po:le, ei mitte no:re po:le aeg annab arutust aeg annab head ncu ajal nobedad jalad aeg kcik asjad parandab aeg parandab kcik paised aeg kcik hA:vad parandab aeg aitab unustada ega aeg pole jAnes aeg ei ole A:sta vend aega ei sA: seisma panna aeg ei pO:ra tagasi aeg kcik asjad arutab aeg kasvatab samla hauale aig lAtt iks umma mu:du: kas ri: pA:l ehk ti: pA:l aeg kaub ja kautab kcik aeg kaob, aga cnn ei kao ei aeg me:st o:ta ep ka aeg halvemaks ei lA:, kui ta kallimaks ei lA: kUll aig asja seletap kUll aeg arutab kUllab aeg annab katsta kUllap aig vAlja nAUtap kits ei vci inne rc:mustada, ku katusse otsah om kits ei ela ki:tusest ega lammas laitusest se: kits, kes kargab, se: on ikka lahja ohjad ikka oma kAes tulen aig tundmede ke:lele hamct vaja ei ki:l vi: ki:ovahe ega ke:l ko:rmaks ei ole ke:lel olc ci' luid ki:l olc ci kAssiga kokko kcnclnu ke:l on inimese kcige su:rem vaenlane ki:l mass kats vakka kA:ro ki:l pehmen pA:gan maka kUll ke:l toidab tcnc nA:nc ol nagu vana kasku paikamcnc teine naene on Ummardaja sibulas te:b sihest terveks, kaseoks te:b otsa kergeks kes on hakkanud ko:s pesa tegima, ne:d tehku lcpuni ei vargus umbkotti jA: vargus sA:dab vangirauad vargus ei seisa kotis seda vcib naiseks vctta, kellega vaka so:la seltsis oled A: sO:nud hirmuandjaid on palju, aga armuandjaid vAhe se: on Ule jcu tO:: kana kaela sO:mine ja pA:lt pA: pu: raidumine muid tO:sid, mis teha ei jcua, vcib vAl'la teha anda, aga kodust majatalitust ei sA: vAl'la anda ne:d kAed vctavad, kes panad sie taba talu hAvitAb, kie chta virku ja hommiku laiska seda pAikest ei tcuse, mis lo:ja ei lAhe seda kotti peksetakse, mis tolmab se: pereme:s, kes pchku mU:b, sO:b ise oma koha A: se: rebane jo:seb rutembast, kellel reikest takan ei ole, aga kellel reikene takan om, ei jcua ni: jo:sta se: koer ikka hammustab, kes saba liputab sie kuer ei ole hUA, kes kaigile saba libutab sA: ci tu: pini purra, kel hambid olc ci se: me:s on tattnina, kel esimene laps tUdar se: inimene on rikas, kes palju cppind sel inimesel on hea elada, kes hAbi ega au ei karda ei se: kott tolma, mis mullu veskil oli ega se: kelk ei kulu ei ole kivist kclbugi, mis saksa sA:ni Umber lO:b se: isa, kellel palju tUtrid, nA:b palju vA: si: raud, mes kAsil kAib, ei ruasseta ilman se: lammas ni:detakse, kellel villad on se: siga sellega pA:ris, vana emmis orikaga ei se: siga sigine, kes ei vingu vi:essa se: rAtt ei kOlba kaela, mis jalas olnud sulle lauad, mulle rauad ohtjit kidsu sis, ku' lo:ma omma, nA:ku ui' sis kitskma, ku' jo nupi ja ncgla omma uhaka ja orjavitsa kasuse halva mA: pA:l kah topelt ei kArise sinnA jalga panesiki i', kohe ti:asi maha sadamist Ara tUki sinna, kus sa ei mahu valgc usscn, varas kotun sitt ke:dab kcik lAbi sitt ei lagune ega pori me:st ei pea sitt kcik saksa rutt sitt om leib sitt one sigade pill sitt on pcllumehe jumal sitt on leiva ema sitt sia sai, nutt naise pill sitt um pA:asi, harimine tsia asi sitast pesed puhtast, aga pahast inimesest ei sA: lahti sitt maksab kuo raha sita jUtud je:gu sOnniku ajaks sitt inimene, sitt ri:e pO:ra scna su:s enne kolm kcrd Umbre, kui sa ta vAlja Utled seni ke:rute kopikut nApu vahel, ku ta tulitses lA:p, sis anna Ara kolm asja, kelledest tuleb e:mal hoida, o:: pUss, pill, u:r, ho:r kolme asjale pead te:d andma: heinako:rmale, palgisavale ja vanatUdrukule kolm on iga asjale hea kolm korda kohtu sA:dus kolm korda kolida on ni:samma hA: ku Uks kord pcleda kolm kord sA:b inimest vA:detud: kui ilma sUnnib, kui pru:diks sA:b ehk peiuks ja kui A: sureb kolm me:st sA:vad kcigest ilmast lAbi kolm ku:d on haud lahti nurganaisel ilmas pole kolme asja: kivil ju:rt, linnul pi:ma, ve:l oksa kolm on ko:solek kolm pA:va enne jUripA:va ja kolm pA:va pArast jUripA:va odrakUli kolm pA: enne jakobipA: peab kesa korratud olema, kas hobuse kael vci hArja sarv kolm pA: enne surma kaub tUdruku mehelesA:mise lo:tus enne pArtlipA:va kolm pA:va ja peale pArtlipA:va kolm pA:va, si:s te: ni: kcvast rukkid, kas aja vci hArja sarved maha kolm pA: enne ja kolm pA: pArast jA:nipA: vcib ve:l kapsaid istutada enne ja perAst pArtlepA: kolm pA: oll lepp paju po:lvelle kolmc asja sisse Ara usu kunagi: tUhja hu:nct, mctsa ja makajat litsu perse ligi mA:d, / katsu, kui sa lAbi sA:d pigistA su:d ning piA naeru ning uata, mis te:sed tegAd Ara varsa selga Ara rchu scpru sA:d, kui sinul nendele anda on, vaenlasi, kui neilt midagi tahta tahad si:s lAhed kaule kA:nt tegema, kui laps juba uppunud on pussu lA:t laskma, a pe:rus lAtt aigo om rikkas minnA, vaeses jA:t esiki ei sina vci teada, mis minu toa peal on, ei mina tea, mis sinu sUdames on kus sa ikka kcrgemale sA:d sittuda, kui perse ulatab senni cpit, kuni clgi pA:l olet saksa varjogi piat varima piAt ei pane' kiAkke' pA:le, ku sittale lA:t, pandas' piAt pA:le scvvad nikavvani' ku jovvad nu:dso i sa esA lavva takah, nu:dsut sa pcldu pcimcn paned kopka kopka pA:le, su:r varvas seinA pA:le touka sina selle po:lc, mina touka tollc po:lc, kUll mi sA:rcn kokku sA:mi sul Argu olgu himustust, mis teise taga tolbutab ei mitte UtsindA kAele, enge vitsalc ka piAt su:d andma Uhte tundi tuluta Ara i:al kuluta seda ku:ske kummardad, kelle all sa oled unustad sina, kUll tema mAletab ega sa enne meheks sA:, kui vau Ule pcllu ajad ul'l mi:l, su:r sUA loll, kes kchutAie Ara te:nib rumalaste kUsida on kergem kui targaste kosta rumal on, kui vaene uhke on ja rikas valetab lolle ei kUnta ega kUlvata, nad kasvavad ise rummal pA:, pal'lu vaiva rumal uhkus ei kclba mitte koera sava alla rumalus kAib e:s, tarkus taga jArele tarkuse ori on rumalus rumalust peab pekstama rumalus peksab oma pereme:st rumalus kcnnib ega hclma all rumalus tantsib tarkuse pilli jArele ega pimejAl pi:tsa ole ega pime peale tule must puder po:l nAlga ohkcnc ostat asi, vAikene tcsc ant ohkene ostet leib, vAikene vAljast sA:d kali, Ara kA:ri Ule oma jcu pe:nike tahab pikka istet pe:nik pillub perset tA:ri Olu ei talitse, aga Olle Olu talitseb vanaga vahtsene saias tO:ge ei sA: Ukski rikkaks, vaid tarkusega ummast pcllust um pcll ihn, ummast kUlvUst kUpAr pAhn naise rahaga ning ramba nahaga ep sA: ilmaskid jArje pe:le su: lAbi UAldu, sc:na lAbi luadu kohtu uksest minnakse ku:e ja kasukaga sisse, alasti tullakse vAlja paigatuga sA:p tervet kauplemisest sA:b kopika, ki:tlemisest mitte krossi sauga silmA tsilguse, hAUga vi:l inAmb kelmusega ei ole kiAki rikkas sA:nu kavalusega sA:b pU:da kavalust, kurjusega kurjust omaga sA:b inimene omale vaenlasi sceludes sA:b vili selgeks hoitmisega jA:b mcni hA: kopik tagasi kitteh kihunes, laitch lagunes pcud tuleb, pull pcues; vihm tuleb, vits pcues pcud piap vihma jAlled ArA tasuma, aga vihm pcua jAlgi ei jcvva tasuda ega pcud ei parande pcua A:sta nAlja A:sta jo:ginAlg om iks su:remp kui sO:ginAlg lina Aesta ni: kaua, kui mA: hi:vale lAheb abielu to:b ahelad enne mcisale kepp tegi tUOd ja kott korjas raha; nU:d kepp kasvab metsas ja kott seisab nurgas enni olid naised ni: virgad, et mardil sai mauk kaela visatud enne sA:d surnu persest pe:ru ku ihne kAest asja enne sA:d kehva kAest kctutAie sUvva, enne kui rikka kAest kivi pAha lUvva ennemb sA:t kidsi rikka kAest kui helde vaese kAest enne sA:d kivi kUllest kildu ku kidsi kAest asja ennem sA:b kana nokast ku lehma su:st ennemA suab ikka nAljA otsast kui kUllA kUljest tUki e:st ikke ennem sA:b kui tUhja e:st ennem sA:b sandilt kopika kui rikkalt rubla enne sA:b kUlla kUljest kui nAlja otsast vi:s kahru oppat innembi Ar' ku Ute naisc ennem aiasaiba Aitsese ja kirveku:as lehti lu:, ku vanatUdruk sA:b mehele ennemb ncletse hobese liha sU: kui tatitse latse juttu kulle ennem vcta jArg mA:st kui laps le:st enne lcpeb pcrgus tuli kui lA:s tO: ennem kardab pajupc:sas kUlma kui varane rukkioras enne lcpeb rikka rikkus kui vaese vaesus ennem lAheb kA:mel lAbi ncelasilma, kui rikas tA:ri:ki sA:b ennemasti on koiraperssest kusi otsas, kut tO: otsa sA:b kurja koerale anna ennem ku:eholm kui tA:le vasto hakkad ennemb vala vi:n kiviprau vahele, kui seda lapsele annad inneba usu ammusu:d ku alalakka ennem ku:led surnu persest pe:ru kui celalt head scna enne vcib olla valge leib ja must hein kui valge hein ja must leib ennem vcib Ule jA:da kui Ara pu:duda ennem vcib hobu me:st lchkuda kui me:s hobust lchkuda ei vci hobuse peale ko:rmat panna, enne kui vanker taga on enne vcib olla seitse pA: sO:mata kui Uhe pA: jo:mata enne sA:p mustlise kAest emAst ku sugulise kAest asja ennem vcib UheksakUmmend Uheksa sU:dlast kinni panna kui Uhe cige enne vcta pcrgust po:led pA:d, kui sa vAimeheks lAhed enne sA:b madal marja mA:st ku kcrge tAhe tA:st ennem magas ku:se man, ennem kui vanapoisi man ennemalt vA:ta sittuja silma kui rahalugeja silma inneb igA lOheku' ku' au alaku' ennem jA:gu koer ilma, aga kUlalised peavad sA:ma raiumist ei pea mitte seisma jAetama, enne kui pu: langeb enne mu poeg tehku pclvili kiviaeda, kui ta koduvAiks hakkab enne vcine vc:ras om sul ncus ja abis ku suguline kuri ilm paneb ennemini paea tulele kui hea ilm enap surep vi:nasurma kui vi:surma kuradi himu sA:b pcrgus inimeste hingedest koa enne tAis, kui rikka himu raha ahnitsemisest tAis sA:b innep kats kaotat, ku' marga mA:st lOvvat ennem sA:b hundist hobune kui karust kodulo:m innep lAtt varcs valgcst, ku' sikkc kAest midA sA:t hopen vida inemba katesa mi:st kui kats kabchis austa halli ja Ara valeta vanale austa tO:d, si:s tO: austab sind jAlle au on enam kui hA: pcli au on kallis asi au om rohkemb kui pAivAlik leib au inAmb kui asi au om inAmb vA:rt ku sada vAhkA au om vaja hauda minnen au om kui sau, jummal anna' cnnc ei au panda paease ega kaunist katlasse au maksab raha au ajab augu perse au ei sUnni hammustada auv, kel auvo sUnnis aus me:s, aus tegu aus me:l kAib Ule keige munad ve:rad pesas teineteise vastu, miks si:s mitte elus inimesed munad, mis pesast kaugele ve:rad, lAhad sagedaste raisku agarus on po:l vcitu ende tegu, tciste au oma tO:, odav hind oma au, tcse tulu oma au, oma hAbi oma au, oma hais uma pUss, uma rohi, milles pauguta ei tohe oma jala vi:ve, oma jala to:ve oma kArnad sUgelad oma kari, oma kaer omad koerad ei hammusta omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad omad koerad kisuvad, kUla koerad vctvad kondi uma latse umma veri, tcsc latse vesi oma eit eideke, vceras eit eideraisk oma hAda on kcige ligemal oma pi:p, oma tubakas omad vitsad peksavad kcige valusamini oma tuba, oma luba oma karu, oma kaer oma kolle on kulda vA:rt oma mesi kcige magusam, oma kali kcige kangem uma uni mA:teh, vc:ras tU: tetteh uma mi:l kuningas, uma pA: perremi:s oma leib kcige magusam oma leib toidab ja oma rammu toetab kcige rohkem oma sO:k, oma jo:k oma pcld, oma pcrsas oma paise on valusamb ja oma rusik kindlamb oma kodu kullakene, oma maja marjakene oma sArk ja oma vArk oma sArk, oma selg oma leitud, vceras varastud oma om, kui sA:d vctta, vc:ras, kui piAt andma oma nuga, vceras leib oma pesa on ikka oma pesa oma siga, oma rUga uma kitt lAtt Umbre ummi kintsa oma ki:t ikka kcige rutem kAes oma ki:tus haiseb uma kitt hais kui sitt oma ki:tus ei kclba kuhugi kangus murrab kaela jonn on jumalast lo:dud rutul ei ole le:nt ki:rust on tarvis kirpude pU:dAmiseks Uts pand kUll sandikoti kA:la, aga UtsAkeski ei jcvva kA:last Ar vctta vana karu ei cpi tantsima vana pu: ei lase ennast enamb painutada vana lu:d pUhib ikka ve:l toa puhtaks vana varas lA:p kodust kaugemal, vAike vctab kas vci po:le pala ArA Uks vana scber on parem kui kaks u:t vana scber on hea scber vana scber on kui varn seinas vana rebane juba lcksu ei lAhe vanal on sitkem hing kui kassil vanal om vara kcva ega vana koer valet haugu vana koer lA:b malgage karja, no:r koer lA:b ilma malgata; vana inime lA:b malgage tUhU, no:r lA:b ilma malgata vana kont sitkem vanna sclme om rasse vallale pAsta Uits vanami:s om parep kui Utesse hUvAt poiga vanal mehel vahest varsa mcte vana me:s, vareste ro:g, musta linnu leivakakk, hakkide ninA:lune vana me:s on inimese lcpetus vana me:s ja vana naine, valge vasika nahk mU:a vanal inimesel um jo' jalg havvahn, tc:nc um jo kah ve:re pA:l vana inime ei su:da sO:mata elada, no:r elab ikka kondi varal vana inimene lAheb iga pAe surma po:le, no:r aga pulma po:le vana inime ja hull laps on Uhesugused vana inimene ja heinako:rem on Uks vana piab surema, no:r vcib surra vana tatt om lUhvka pallo vcrksamb ku pistU vana saba sallis pallugi vana v ei piA vett vana ncu nurgas on enam kui vana tO: vana ncu on enam kui no:re tO: eks si:s vana hobune hakka hUppama, kui valjad sA:b suhu vana hobune valjaste tcttu, vana inimene ri:ete tcttu ilus vana siga koti nA:ber vana naine laste vari, mAdA pu: tule pidAjA, vana kasuk kA:la vari vana naine no:re mehe narr, no:r naine vana mehe kann vana naene kA:bas, kAtkialune vana naene kAtki pakk ja lapse vang vana naine iks laste rc:m, vana mi:s kui vankriratas, kes aidve:ren vedelep vana naene ja vana ku:b, vana me:s ja vana kasukas ne:d on Uhesugused vana naine ja vaskkatel ne: aitavad ju ikka vanaku: hArg ja no:reku: lehm on head kasvatada mu: pu: muhaku, lepa leht lehaku, tUtarlats olke vaik ega pakutud palukest ei maksa pclata ega pakutud palukene kclba tilgat titt sA:b ikki naist, aga kuldm ei sA: kohekile kartlik koer ei sA: rasvaseks kost'um talsipUhist hot' must, da vastanc, a lihavc:tcst hot' vana, da valgc tO:ta mies to:b tUli perre vaene sant on se:, kes ilma kotita kerjab vilets, kes vcera varsa selgas istub arst om kaugclc ku:lsam Uks silm vaese peas, se:gi rikka perses nAlgind koer ei lAhe enne Ara, kui lake otsas on ei nAlgenud lammas villa kasvata laustud scna lagub ei karu karule li:ga te: karu te:b kaheksa mehe arve habemega musu on nisuleiva sisu pereme:s, kes pchku mU:b, sandikoti kaela vi:b ega prillis siga enam rO:gi vi:natops paremb kui kesvatera tehtud kuritO: sunnib tcist ve:l kurjemad tegema haukuv kuer oues, suits saun ja tatsav perenaine on hUA talu tundemerk haukuja koer ei hammusta purjus pial on neli silma jo:nud me:s ja sUndin vasikas on Uhed sant om santi tallanu', tu:st omma' sandi' sugcnu li:gutet pu: ei haljenda ei painduv pu: naljalt murdu kaskine lUsi teab vihmast heinA:ega kasemalk, se: on patu palk mcrol uibul omma mcro ubina Uks pilk pi:a silmast, Uhiksa tUkki ema silmast pime ei vci pimedale te:d juhatada pime Argu naergu pimedat pUmmel soel om cks cnnc pime kana leiab ka tera pime kana ei leia tera mA:gja lammas sA:b hainu mA:gja lammas ei sA: sUvvA ei mA:da aiga rApakas hobune rikub ro:mad pchjata ri:sta ei sA: ve:ga tAita kurjal herral kulda palju kuri koer cue hoiab kuri koer ja saksa sulane on Uhesugused kuri pini nAUtAs ka hUvvi hambit kuri tsura vctt ar koira kAest ko:riku kuri mi:s kokutab, hA: mi:s annab Ara kuri ineminc magche kcnclas, madalahe kumardas Uks paha paise rikub terve ihu Ara kuri sUda tunneb hirmu kuri laps on vanema vits kuri elo vAhendab ja alandab kAest Ara keik puhas tigedat tUdrukud ega valget varssa ei ole keski nAind kuri scna sA: kostis, paha scna palgas vi:naku: laps on hAsti kraps lagja esi, laisa latse, otsa sA:, sis kitetas laka ett laidctas, ku vi:rde saias, scs kitetAs ega lApalake paha i te: saks ja siga on Uks saks ja hunt on Uhed paks pada palotas pudro varas ei lA: ilmski Utsinda lUlli ega varas varga jArelt ei varasta Uks varas, aga Uheksa tagA:jajat kUla annad, valla vctad kUlA ellA, kUlA ko:lda, suguvcsa tulla minna sitane sikk sA:b kuldsed kitsi, aga kuldne kits ei sA: sitast sikku kolmeA:stane hobene laguneb vi:l ega lolli poissi mcisa vceta Uks rumal mcistab enam kUsida kui Uheksa tarka vastata loll piA annab kerele vatti ul'l pA: anna ai jalolc puhkuist loll pea on kere nuhtlus loll me:s te:b soja maja, tark me:s te:b kUlma maja rumal me:s, kes parama tO: te:b, kui ta mcistab rumal siga koti nA:ber janust ho:st tuleb pitkamisi jo:ta sUnge jculupA tcutab tAis viljapAid, selge jculupA tUhje viljapAid aus me:s kclbab ametise, sitta ei panna ve:pangi ju:re aus nimi on kallim kui kuld aus poeg katab oma vanemate halvad kombed kinni muna annat, hArA haugut kangekaelne lammas on ikki hundi jaos lo:du ega teine jA: teist sulata kUll raudike, vasikanahka leivakott, plekkpi:malAhker so meheks tead vilets, kes vene vesile jAttAb ega mAtAs vi:l mAgi ei ole cpitud ammetit on raske maha jAtta sO:mapUha peab ikka olema kivisUld on kergem mc:ta kui kokku kanda sUld me:st, teine hangu, kolmas uppi, si:s te:b kolme sUlla kcrguse kuhja laisk sO:ma, si:s sArgile, tO:le, si:s kasukas selga; virk sO:ma, si:s kasukas selga, tO:le, si:s sArgile laisk lu:d ei pUhi ilmaski tuba puhtaks laisk ikka langu leiab laisk kuer lAhteb kArnA laisk sulane on hArg sO:ma, aga tAi tO:le laisk inemine om tcse inemise risu laisk susi ei sA: lammast Uks mAdamuna ajab kcik teised hukka Uks mAdamuna rikub terve pudru Ara laisk kana laste vaivada laisk hobune on paks laisk hobcnc ei ti: indAle kunagi li:ga laisk hobu veab su:re ko:rma laisk siga tcngab peale pA: ega mAdanu mait mA:st Ules ei tcuse viga vi:sun ja hAda rAten vimp kangas, nenA ni:es arg karjane jAtab karja lahjaks arg koer haugub ikke A: taga arg koer naha hoiab ega pcrsast kotis osteta rasvamaia rattal on alati heAl taga rammus kuer ja su:r pu:ri:t nAitab maja jcukust Uks tukk ei pcle, kui teine ep ole vastas mitte ega Uks tukk kaua suitse lahke su: te:b palju scpru ega kala mA:le hU:a linapcldu kUntakse si:s, kui vilu pitk on si:s on linal pitka kiudu linamA:d Aestatakse ni: kaua, kuni hobused Ara vAsivad kirp on raskem kui hArg jcgi ei jo:se vastumAge varsal vi:l iga pikk rokka sUvvA' ega vars vana hobuse ko:rmat ei vea naesterahvas peab ikka pidalik olema nA:sterahvas ja vi:n essUtap mehe me:le ja ke:le naisterahvas usus hA:d scna O: peale vceras aus vceras uksest, vara aknast vc:ras pere ehk vc:ras peni, Utskcik kUla koer on ni:kaua hA:, kui tale anda on lAhemAne vc:ras pareb ku kavvclinc umanc vc:ras on pere kurat vc:ras vc:riti e:s, sUda serviti se:s kUlakakk Ai kosuta ega vc:ras laps pole ikka oma laps sUOlas pcrsas kasvab jcudsaste scber on parem kui kcige ligem ligemene scber om paremb kui scsar lahke silm leiab scpru lahke scna aitab rohkemb kui vits rahu ro:ga on scjaski raholine sUdA om kallimp kui kuld rahuline sUda ja rc:mus nAgu kogub omale palju scbru vaga nAgo, kuri tego vaga nAgu, hundi hambad vaga lammas, karu tembud vai Uits teome:s mcisat rikkas tetA jcud varane lind leiab ikka tera varane kuts jA:b hiljaks varane vasikas lAheb pasale varane vasikas lAheb aia taha enne aiga sA:b aiva tarka, hiljatsest sA:b ilmirikkas kAdine pAiv toidab aesta kadisel pA:val kUmme vArralast kadine pAe on pikem ku jculune nAdAl enneaegne vasik jAeb haigeks ega ko:rma ko:rmale veli ei ole vi:eku:sel juba varese mcistus 25 A:stane tUdruk uriseb, 30 A:astane haugub, 35 A:stane pole koera tarvis Uts kiben panep katust palama jalg jala tuetab, kAsi kAtt kovendab ega jalatAis raha ei maksa haik ajab haiku taga Uks tAitsame:s ei anna teisele tarvitada oma nuga, hobust ja naist kUlaline ja nisuleib lAhvad ruttu vanast puretud koer on arg pclenud laps kardab tuld vigane lats om imAle kcige armsap vigane hobune, tUhi rahakott ja vaene inimene ne:d ei ole kuskil vA:rt kannahhaja kalcva nAge anum, mis seni pang vett maha jo:kseb, kui naisterahvas kuseb, jA:vat ikkagi ve:l pidama sO:detud hobune ja mA:ritud vanker tahavad hAste hoida salasitt lAeb haisema sala asi lAhab haisma salajutt lAheb haisema ega kidse ei kisenda cpetud me:s, cpetud varas oppind mies oluve juob, oppimata oksendab ki:detud pea lAheb lAbi metsa, aga laidetud jalad lAhad Ule lageda Uks jutt kaub, teine tcuseb, nenda kui lojus mAletseb Uks kohus tcuseb, teine vaub osav mies oskab kirbulgi naha maha ottada osav mies kisub kivestki leivAd vAljA Uks sugu laulab ikka Uht lugu mAeritud ratas jo:kseb ikka libedasti vcitud ratas ve:reb vagusi mA:ritud ratas ei karju ilmaski leigatud laps hoiab nua e:st pandud paik on tunda varastetud pala jA:b kurku kinni varastud kinganael ne:lab cigusega sA:dud raudkangi Ara ja kaub pArast ise ka harinu laisk iks paranes ArA, lu:du laisk ei enAmb topka tahtub toise, toine tahtub kolmane, kolmas ottab mihe libe te: paneb jala libisema ega kuldkAng ei vci minna, kui nArtskUper ei vcta kullane kana ei vci koheki minna, kui cline kikas otsma ei lA: jummal se:n'tsAh, tc:nc jummal tc:sch tarch hall habe on mehe au hall pea on vanaduse kro:n jAme pakk tarvitab jAmedad talva jAmme rcivas ei ole alastus, aganane leib nAlg jAmme rcivas jcutsa teta, ikav pitA su:r palk on ikka raske tcsta su:r scber vi:dab pailu aiga su:r koer ei hammusta su:r koer hammustab valusasti, aga veike hammustab ve:l valusamalt su:r kutsik lA: iki enne karja kui tilluk kutsik su:rel koeral su:red pojad su:rel mehel on su:red pUksid su:re inimesele lA:b sUld sukka ja kU:nar kinnast su:r t ja kolmekordne maja linnas on Uhe vA:rtused ega su:r lind vAikeste pu:de ei linda Uits su:r lind om pallu rohkemp kui tosin tillukseid kupaksi su:r kUlA, suid pallo, siski vi:l silmi inAb su:r la tarvitab sUgavad vett su:r lae ikki raske pO:rda su:r la mingu merde, lo:tsik jA:gu ranna ligi su:r tUkk jA:b kurku kinni su:r tUkk ei mahu suhu su:r tUkk ajab su: lchki hea hakkamine on ju po:l tO:d hea tO:line sA:b igalt po:lt tO:d ja leiba hea perse leiab isegi istme, paha ei leia pakkudeski hUA perse om pesmAldA ka pehmekene hA: poiss ei lA: kaugel naist vctma ega hA: tUdruk ei vi:a kaugel mehele Uks hea scber on Anam kui Uheksa sugulast hea scber tuleb ilma kutsumata hA: kUlAline lOid eski pengi hea pereme:s ei aja paha ilmaga oma koeragi toast vAlja hea koer, ta on ikka maja lukk hea lepib vAhesega, aga paha ei lepi paljugagi ilus idu valmistab lcikusepidu heal sulasel alati hea peremi:s hA: pA: toit sada kAtt hea kchutAis on orja keige paras palk hea me:s sO:b herne po:leks, paha ei sA: pAtsistki hea me:s ehitab naise, kuri me:s kulutab naise hea me:s tcotab, heris peab hA:d mi:st kutsutas, herits tulcp esiki hA: me:s, kui pada ke:s hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski hea nA:ber on enam kui cde ja vend hUA nA:bur kAUb UhUksA kerda pAivAs hA: hArg jo:p heiakast, kuri ei jo: kulbistki hea tahe su:tAis on enam kui vesine kchutAis hA: poig tasu esA vaiva Ar, imA vaiva iAlki hUA uni tule ei kAtte, halv alati hea isa kasvatab paha lapse, aga paha isa kasvatab hea lapse hea lind laulab head laulu ja paha lind laulab paha laulu hea pcrsas sO:b kcik Ara hea sUdametunnistus on pehme peapadi hA: laits hAnnAn, hatt augun hea laps hAsti, paha laps pilla palla hea laps oksendab, paha laps pasandab hA: lats tunnus hAllU, kaunis karja heal lapsel himu aeoti heal lapsel mitu nime hea laps on vanama abi hA: laps pannakse hAlli, kuri laps pannakse kurru hA: laits vctt po:le tO:d, kuri laits puha tO: Ara head last nAhakse nurka, paha ei nAhta pcrandalle hiad last nAhasse igal po:l, paha ei pane ke:gi tAhele hea laps mcistab isegi, paha laps ei mcista paludeski hea laps mcistab scrme nAitust, paha lapsele ei aita peksminegi hea laps kasvab vitsata hea laps kasvab hirmuta, paha mitte pekseteski hUA lats ikc ci vitsalda ka hea laps, kes hAsti tansib, parem laps, kes paegal seisab kUll hea lugu laseb ennast kaks kord laulda hA: tUtrik maja au, halv tigo hA: tUdruk on maja vcti Uks hea ehk kaks kaunist hA: hobcnc hi: haisuh, kuri naine kusc haisuh hA: hobene ei pcle kunagi kA:ru hUA scna sU: vaese vaiva hA: scna su:n, su:r ti: lag'a hA: scna om paremb kui sada rubla raha hA: scna on parem kui leivakcrvane enAmb iks hA: scna kui paha karaski pala ega hA: scna raha massa ci hea scna mahub ega hA: scna lu:d ei riku hea scna vcidab vc:ra vAe ahne koer ei sA: ilmaski tAis vanapoiss sA:b ikka naese vanapoiss ja po:l ratast on Uhes hinnas Uks ametime:s sA:b igas paikas leiba ametimi:s ei jA: kunagi nAlgA maja olc ci korvikcscs kutta maja ei hakata mitte harja pealt tegema, vaid mA: pealt mehine pere ja hArine kari vctavad jumala kAest vAgisi emane pere ja lehmine kari ei sA:da kasu kirgessel sainapiluh om paremb elo ku kodapo:litsel tc:se tare nulgah salapini sasi hanna haukmada tAkk on alati tug, mAra on ajuti tug, ru:n pole ilmaski tug ega saksa sant nAlgA ei jA: kAimakoer juhtub vahest kAndige, vahest kondige hulkuja koer on alati kehva toiduga kcnjal ei ole krA:mi Uten kcndja iks kaits nAge, sA:gu suvve vci sAlga sU:ta sUda on ki:kse param sA:d on alles po:l heina ei karjatsel cle katust kA:sas talu annab, teine ke:lab kcrge pu: pU:ab palju tu:lt kcrge kiviaed on pcllu hoidija, aga tubli naene on maja kaitsja Uks halg hakatab teist sarveta hArg, habemeta me:s ja iluta naene on kcik Uhesugused viletsakesed kenal mehel kerge kAsi, valgel mehel vali rusikas, must me:s, tark me:l kena nAgu ei aja kellegile katelt tulele kuhjas te: vihmane sui; lohus te: kuib sui kana kA:gutab pArast, naine enne teine kana on ikke tigedamb kui teine kana kahjuta ei laula kanna tapile ei sO:deta, tUtrikke cnne ei o:deta koer, keda kutsutakse, aus me:s astub ise pini, kiA pett, perse, kiA petta lask ketis koer ei haugu kaua kUll koer koera tunneb koer sO:b oma okse Ara ja pestud emis lAheb mudasse pUherdama koer sO:b paljugi, elab vAhemaga ka koer si:n, koer seal Uks koer teise vader ega koer koera ei salli koer ei hAbene kuskel haukuda ko:lc ci koir kodo, pini pu:tkahe ei koer koera unusta ega Uks koer kolme pere cue peal haukuda jcua koir, kea lihaga ravitas, teisele ei sA: kontige kutsikale ei ole hambid vaja kutsikas ikke enam uristab kui haugub nAllane koer jo:seb ko:rikse jArgi, aga sO:nu heidab pikali nAllAne susi murrab sutt kah nAlAne tsiga tsung cdagu kah Uts A:stak sU: ar tc:sc A:sta sita ori on A:sta ehk ajavitsakski vuos vana vanetab, kaks lapse kasvatab A:sta ja laps, se: naise taks igaUks leiab oma igaUks peab oma kchtu orjama igaUks kratsigu ise oma kArnad poiss on kui tammetUvi, tUdruk ni: kui lepalado poiss ja pi:ga magavad ka kahe parre peal no:r naerab, tuleb kAtte, vana naerab, jumal nuhtleb nu:r pu: paindus, vana pu: murrus egas no:r vana vA: usu no:rel kerge jalg no:rel koeral terav hammas no:r koer Arritab, vana salvab pini poig mcist ilma opmataki hauku ni: hammusta no:r inimene on vanast seitse korda taga no:r inimene peab kcigega harjuma nagu konn mArjaga eks no:r ise hUppab ikka Ule, vana pugegu alt lAbi no:r tUtruk piab Uhe hanesule pArast Ule kolme aja ronima nu:r hobcnc kAip ennembA ilma kA:ruta kui vana no:re hobusele ja lapsele anna sU:a ja peksta poissmi:s pu:lhArgA: sA:lt sU:, kost sA: vas'k ei nUssA, vars ei kUnnA, lats ei ti: tU:d kUlm kebad hea odra A:sta, soe kebad hea rukkiA:sta kUlm mai ja mArg ju:ni tAidab keldrid ja aidad laeni kUlm ahi ei kUpseta leiba kUlm ja vilu kade to:b viljarikka sUgise kamel ei lAhA i:al ncelasilmast lAbi isane kass ja vanapoiss mu:davad sagele oma me:lt vabadik peres on kui tAi kassukas talb veab talba laps kAtkis, leib kappis Uts lats om ko:rckirn laps tUdrukul hAbi, naisel au Uks laps peab naisel olema, kaks tUkki vcivad olla ja rohkem ei tohi olla Uks laps sUndida issa, teine emma ja kolmas suguvcssa laps, kel scna su:s, jalg all kirikus kAik ei vi:da aega, vaeste and ei vaeseks te: kirikukAijal ei kulu ri:e Ara kirikume:s on kohtu kAsi ke:lepeksja te:b tule sinna, kus pcle asetki veike sAde paneb su:re metsa pclema veitUn perren virga jala, pallon perren pakso kcrva veike koer on kaua kutsikas pisike pada ke:dab parema le:me veike kivi lUkkab ennem ko:rma Umber kui su:r ega vAike kivi ko:rmat Umber lUkka pisike laps vaeotab pclve peal, su:r sUdame peal ega vAike laps kohe ei jo:se vAike auk laseb lA: pchja tark pea mctleb, jo:bnud pea Utleb Uks tark te:b rohkem kui sada rumalat aru mi:st, kelle antas, vaene mi:s, kelt vcetas tark ncu tO: ju:res te:b vA: po:leks ega kidsiseja pu: ni:pea ei lange Uks pea on hea, kaks ve:l parem Uks pea, Uks mure ega Uks keha vci kahte pead kanda ega krants karvatsembas ei sA:, kui ta om olgu kcver kA:r heinamA:l ja cige vagu pcllu pA:l kcver te: vi:b kcrvale lUhikese karvaga hobu ja pika karvaga lehm, ne: on lo:mad musu on m i luisk musu ilma habemetta on nagu supp ilma suolata muik muie rahva ies, kena kerikutiel, kodo kulpi kusad, so:lavakka soravad Uks talleke mA:b, keik tahavad ilma emata tall sA:b ikka teiste kAest puksida kavva pe:tu ti:ndre om kui kavva pe:tu peni, kes perremehele iks kUlge ajab pikem jalg astub pikemad sammud pikk pidu A:b pilli lchki ega aeglane ilmaski aieta ju:skjal rebAsel om alati sitik su:n jo:ksja koer sA:b ikka puhu selga, teise sohe kcva pier on pere naer, salasitt on nie ja vanne kcva jutt jA:b kcrvu, salajutt lA:b sauna Uts igA, UtesA pclve jo:ksja ri:st ei pea vett nahkjas me:s ja pajukarva clut on kcige kangemad, neid Ai tea millaskid uskuda tUhine me:s ei sA: naisel pi:ma lahti ega tUhi perse ei pe:reta tUhi task ei ole tUlis, vaesus varga vaivamises tUhi pung om kcige rasehemb Uteh kanda tUhi kcht on kcige parem leivakcrvane tUhi kcht on kcige parem kokk tUhi kOht on vaese mehe leivakOrvane tUhi kctt ei jAtA putru lavva pA:le tUhi kcht ei lase hAbeneda tUhi kcht te:b leivale saia magu ega tUhi kcht lchki ei lAhe tUhi kcht ei seisa pUsti tUhi kcht ajab tO:d tegema tUhi kott ei seisa pUsti tUhi tUnn kumiseb kerge pea annab jalgadele tO:d leisik li:va ja nael karvu sO:b iga inimene A:stas Ara kahar pea, koera mcte lahti lastud scnal ei ole hAnda neiukene tuikene, naisekene kullikene tUtarlast nAhakse nagu roisku silma pA:l tUtarlaps Ai tohi ni:gi kaua seista, kui tui tera mA:st vctab tUdrukul on palju vaenlasi: pA:l parmu ja palave, O:si sA:se ja poisi mcrsjatUtrek piAt pclvekoru poiskest hAbenemA Uts tUtrek sA:se UtsA mehe siAh ArA ellA, a Uts poiss ei sA: UtsA tUtreku siAh ArA ellA tUtarlaps tO:ta on nagu te:kAija ilma vO:ta tUtarlast vA:datakse ju no:res pclves tUtArlats pidAgu su:, kAe ja perse tUtarlaps peab po:le su:d kinni pidama, kui ta rA:gib tUtarlaps ja mAratsAlg tUdruk, kes mehe pUkste jalge vahele lappi ei oska panna, se: ei tohi UleUldse mehele minna, sest mis me:s ni:suguse lolli naisega tegema hakkab kohuline sU:A, naps vi:na ja pi:p tubakka ei ole velg, vade kobik raha on kohe velg kchna vaska om ikki vaklan eks mies ikke naise sA:, aga ega tUdrik ki:ta voi, et mehele sA:b elAb mies ajalasa Uks pastlame:s peab Uheksa sA:pame:st toitma mi:s kAeh, ne mi:l'ge pA:h Uks mies on ige Uks mies, kaks miest voitlad ka kuradiga vastamisi me:s ikka, kes rA:gib, aga tite, kes Ules rA:gib tuleb me:s meretagune, ei touse turvA:lune me:s sA:b mehega kogu, aga mAtas Ai sA: mAttaga kogu me:s sA:b mehega kokku, mAgi ei sA: mAega kokku sUAmemi:s vcit jcvvumehe ArA metsa lAheb naeseta mehike kui ohjata hobone me:s mctteta nagu hArg kUtketa pUksata me:s, sarvita hArg mUtsita me:s mcistuseta, tanuta naene tahtmiseta ilma pi:buta mi:s om ku ilma hannata pini me:s pi:buta kui naine tanuta pi:buta me:s vci so:lata supp pcle midagi me:letu me:s ja meheta naine ei sA: ilmaski cige jArjele me:s mcistuseda om kui hobene pAidseteda me:s silmas, vclg me:les me:s, kes sA:b, lits, kes laseb me:s, kes petab, narr, kes petta laseb me:s, kes maksab, loll, kes lubab mi:s ei olegi mi:s, kes mehe scna ei pea mi:s, kes nime kannab, lits, kes nime annab me:s, kes muigab, lits, kes naerab Uks me:s, Uheksa me:lt isane tahtvat seni emast, kuni su:dab labakinnast jce peal oma jArel vedada isane tahab ni: kaua emast, kuni su:dab jalga rattarummu peale tcsta su: sArel, su: sAUnjAmelgi su:tAis leiba peremehe kAest oleja hobusel Anam ku sulase kAest o:der kaeru inemine lAtt ilma tU:ta hukka kui liha ilma so:lata kadakane inimene on keige rAbedam inimene, keda rA:gitakse; hobune, kellega scidetakse vi:eriedene ku: on ikka paha ku: vAsind inimene magab ka pu:halu pA:l sO:b su:, katsub kaks, kolmandal olgu kogu e:s Uits su: kistutap, Uits chutap leiva su:tAis kchu tAiteks, rahakopik tarbe tasuda julgele soele sA: ruttu ots ho:letu on hullem kui laisk: laisk te:b natuke, aga te:b valmis, ho:letu jAtab puhas po:lele ho:letu mi:s hobesida, laisk naene lamba'ida narr on se:, kes rohkem lubab, kui ta jcuab Uks narr naerab teist narr, kes narvast naise vctab, loll, kes linnast lehma ostab majas mago sA:t santma maias, kes sO:b liha leivAgA mArg jahime:s ja kuiv kalame:s on mclemad cnnetumad kade katel ei ke:da ilmaski rasva ask inime vctab teise tO:teo, leivajAtku ja keik, mis ta nAeb, Ara kade silm kahitseb tcist, kui tcise kAsi hAste kAib u:s lu:d pUhib puhta toa u:s sA:bas hea jalga tcmmata, aga paha jalast Ara tcmmata u:s ratas jo:seb tihkelt vahtselt iks scgel varnan Uheksa A:stane hunt, kUmneA:stane kult ja kahekUmne vi:e A:stane vanatUdruk tUndsak hopcn tU:tekij, matal nA:ne majapitaij madal ulu ajab tule ki:rest katuksele avalik vaenlane on parem kui sala scber hobene scit ennemba sca kui saeate:d hobune on kuri komistama hobost kergem johnida kui laiska tUOle jahtida hobune tahab pidamist Uks adra kUnnab, Uheksa sirpi leikab kA:rn ei pista kA:rna silma kArnAne sikakcnc sA: UtsAst aiast Ule, a kullanc kitsckcnc sA: ai Utestki Uks kArnane lammas ajab terve karja kArna cige scber kA:lub rohkem kui kuld cigc mi:s lA: Ai kirvclda kerikohegi cige mure on su:r vara cige me:s ciendab vcla oige inimene tuob lapse ilmale cige scna cigel ajal om kallip kui kuld Uks ho:g jA:niba aegset vihma maksab rohkem kui lehola po:lt nurk enam hAda rikkal rindus kui vaesel vatsas rikas hArra, vaene vald; vaene hArra, rikas vald rikas hArra, rikas vald; vaene hArra, vaene vald rikkal mOldril on ikka kaks lu:da: vana lu:d, millega veskilised pUhivad, ja u:s, millega ta ise veskilisi pUhib rikas sA:b pea vaeseks, vaene pea rikkaks puhas sUdA om rohkemp kui kott kulda to:rest pu:d raiuda, mAdand langeb isegi to:res lu:k cigub jAlle ve:ral kivil ei ole sammalt ve:r ko:rm ei ole raske verr upin olc ci alati makus tasane pea toidab, hilluke pere elatab ki:pjAlle kA:pjalle iks sA:, ilmaistjAlle ei sA: midagi kott kA:lan kundscni, vatsk sisen varbini ega sea selga sadul ei sUnni sO:nU pini kcva haukma, ju:bunu mi:s kcva kcnclama sO:nu pini ja sO:mAtA inemene omma kur'a sO:nu tsirk jcud kavvedahe linnada sO:nd hobune jo:kseb ikka enam sO:nud siga hea sO:ta juodik mies ond sama raskc nao li:v vanadc jalgclc ju:ja ar maka pA:st, durak kunagi lammas on, kes ennast ni:ta laseb ega lammas hunti murra hUA um vo:nakcnc sUvvA, a scra' halva sittu terrAv hammas nakas kciki pA:le terav kirves lO:b valusa hA:va terav nuga on leiva sArve terav nuga lcikab su:rema tUki vakk vanalamba ubc ning kilimet kuasta ju:riku ond lapschoidaja palk pasanc vask aja karja ki:ni kUll kelm kelmi tunneb herits ei usu enda, hA: me:s tcist kelm ki:dab kelmi, cige ciget ei ki:da ei kelm kelmi pu:tu laiv ei voi henda tu:le vasta sA:da magaja rebane ei pU:a Uhtegi kana magaja koeral su:r pea, jo:ksja koeral lai selg unekott ei sA: i:al tAis enAmb esa Uts lU:k kui emA Utesse lU:ki jalaho:p surmaho:p kUll lO:ja me:s pu:d sA:b paha pu: kasvab oksasse sant su:tAis on u:s paha koer tunneb teise paha halvale mehele halbu scnu halv inemine om ko' halv pini: Uteh kAeh hoia' leib, tc:sch kAeh kivi paha scdur, kes ei taha kindraliks sA:da Uks sitt laps lAheb, teine hA: laps tuleb; pcrsas tuleb, teine lAheb, mold Uks ikka paha ratas karjub ikka kcige rohkem Uks paha lammas situb keik hulga Ara paha siga koti nA:ber kA:dub regi katsumadu kitsas ti: vi: taivahe, lag'a ti: pcrgohe must tsiga mA:ri ci' mustcmbas tunnc ci vi:napA: viletsust, ollcpA: ohtu kuhi vctab heinu, kuhi annab heinu ilus ubin uisk sehen ilos mi:s vereimeja, valge mi:s veralaja ilusal linnul on ikka palju nimesid ilus nAgu annab persele palju au ilus nAgu on vi... nuhtlus illus nAgu um pu:l pu... abi ilusal tUdrukul on peigmehi iga scrme jAuks ilus hobene tege oksjo:ni ilus hobune on mehe uhkus sUli sUlit vastu, raud rauda vastu tAna samm, homme teine kidur pu: ikka langeb kUll siga sA:rna leiab Uts tsiga sU: Utsa hobese kUnnU kUlbU ArA siga seadjale, lammas lcpetajale ega siga sitta jAtta sA: tsiga tsika nA:rt, a mclcmpa omma Ute Umbre tarc ju:skja sUnnU Ui tsiga ristirahva sekka, pcrss pUha paika ega siga aiamulku ei uneta Utte tsika tapctas, tcse murdva pA:le Uks siga, Uheksa viga siasugune poiss sA:b ikki naise, aga kullahunikune tUdruk ei sA: me:st kcva tcbine ncuvab kcvat toitu merimies pus'suta on kui lits v ta kiskuja kukk ei ole rasvane sAitseA:stane sA:dUslik karjus, katsa A:stane kaunis karjus, Utsa A:stane UlihA: karjus, kUmneA:stane kUnnipoiss seitsmeA:stast last peab ve:l hoidma tule ja ve: e:st istu la ige tu:le sA:b lA: Ai ori egakcrd mcttit pite ori, kes A:sta, koer, kes kaks Uts poig mitte poig, tcinc poig pu:l poiga, kolmas poig ho:leme:s massap igakcrd rohkemp kui tO:me:s ho:likas ja usin inimene korjab ja laisk selili mA:s pO:rab pAkad vastu tA:st hiline kukk leiab kuldse kana hiline me:s sA:b kuldse naese, kuldne tUdruk ei sA: ise kohegile varblane ja kasvaja karjapoiss tahtuvad kovast sU:A orjal ora persen, tcine peremel peon, kolmas kolden ku:man vanalscnal on kuldsisu se:s vanalscnal valge jala vanascna mctte vcti vanascna om alati tark vanascna ei ole varrest vctta ega vanascna vett jo:se vanascna ei valeta vanascna elab ikki, ega vanascna ei mAdane kcva mi:s murdub Akki kivi iks sA:p kiviga kokko puttuma tAht paistab ikka selge ilmaga sA:bas kundsal, vill varbil vaga siga koti nA:ber vaga siga koti lchkja vaga siga otsib sUgavad ju:red Ules tasane tsiga tsung enamb mA:d kui rOhUtelleja cline kukk sA:b kuldse kana, aga kuldne kana ei sA: clist kukke clgine kukk kAib kanast Ule clgine mies sA:b kuldase naise tUkk leiba taskus on parem kui sulg kUbara peAl Uks kand, Uheksat jagu vcrsjat Uks tunnikene tukkumist / to:b eluks ajaks kukkumist kadine pA, sUgisene nAdal Uks pA:v kaebab teist takka Uks pA:v sO:mata ja Uks O: magamata ei se: te: tervele inimesele ve:l midagi igapA:st vc:rast ei vc:ta ausast vastu jcudus inimene ajab vahest jcudu Uks osa jumalale, kaks kalurile osa inimesi on seaseltsi, teine osa on koerali:ki Uks kurat ni: hA: kut teine luomal luoma miel sUgisene elajas ning kadine inimene ole Uhte lA:di tru: nA:ber kallis vara, kuri nA:ber kibe elu kuiv suvi, scs panc' ad'Alc salvchirs pA:le, hAmm suvi, salvchirs vcta' mA:lc kuiv A:sta on ahtra lehma e:st, mArg A:sta jAtab Usna ilma Uks tilk paneb tuobi Ule juoksu tilk vihma tA:st Anam kui ti:mer meres pettusscna inamp kui tuhat rubla kargaja tu:l to:b kurja ilma kargaja laits lO: iks pA: saina ArA Uleannetu poiss ja pahur siga ne:d tead alati pahandust palissamata rAtt ja rissAmAttA laps o: Uks tAnamata karu lUkatakse auku tagasi scnaku:lmata laps on vanematele kirstunaelaks Uts Ulekohtu teng vi:b UtessA oma ArA kutsumata kUlaline on kui ke:tmata vorst kutsumata kUlaline, pesemata pada kutsumata kUlaline, lugemata lusikas tallitsemAta hobu ei seisA tallin mctsa lA:b ohjata hobene ja isatA poig ega reba hobune rammu ei pea Uks isa toidab Uheksa last, aga Uheksa last ei jcua Uht isa toita kur'atekij jA:s turakumbas, a rahvas sA:va targcmbA unustaja pcle ilmaski hea tunnisme:s sO:tind pcld tahab teravat Aket mcistlik helde elatab mA:ilma mcistlik me:s ei pane mUtsu enne cdagut pA:st ArA tcutisme:s ajab sandi ukse e:st Ara salakivi salvab adra li:gjulgel on kuri ots nelja A:stane laps kasvab po:le ve:l ve:rand otsib ve:randit Uks lind Uksi ei jcua ti:vu kanda Uks lind ei ehita ilmaski pesa Uks lind lennab keik mA:ilma lAbi, Uks ke:l, Uhed suled seni on lindu lahjukane, kui on pere pienikAne Uks lind pillab pesa, kaks koguvad lind ei tea, kus ta lastas; kala ei tea, kus ta pU:das; neiu ei tea, kus ta vi:as tAUs koht pe:resteleb, tUhi koht rcUstAjeleb tAus kctt ei usu tUhja kcttu tAis kcht kcige pehmem pA:padi tAis kott on parem tAita kui tUhi tAis kott ja kcht on rasked kanda, aga tUhjad ve:l raskemad taba ei hoia varast soe su: sO:b, kUlm perse tasub soe ja kuiv ju:li kUlm ja selge jA:nuar; vilu ja vihmane ju:li soe ja sajune jA:nuar bA:ba ju: ci ni: ju:bunus kui puizi ikja inemine om inAmp kui nUsvA lehm valge kukk om tondil vader, must om murdje, kirju kiskja, punane pu:lvend valge hobu ja no:r tUdruk on rasked puhtad hoida natuke valetada, natuke varastada Anam kut po:le adra pu:mA: lesk me:s nagu pOitud sukk lesk me:s ja soendud supp on Uhesuguses vA:rtuses lesk me:s ja lcigatud koer on Uks targa mehe Uks scna on rohkem vA:rt kui albi mehe pA: jutt scna Utle, tc:nc jAtA' scna lO:b, teine lcpetab Uks scna kOidab, Uheksa ei pA:sta Uks scna Aratab tcist scna cigel ajal kcneldu massab paljo lUlU pu: on kivele kiskuja, rea pu: vade onneliguld vahelt menijA kakenu kasuk sA:b ikki naise, kuldhAnd ei sA: koegi minnA katkeja kangas, karjus laps ja jo:dik me:s nende e:st peab paluma, et nende kU:si Ai satu vAga lihav elajas lAheb kArnaseks kahekUmneA:stasel pole ve:l ciget oidu pA:s kahekUmneA:stane tUdruk ja kolmeA:stane mAratsAlg on kcige ilusamad kahekuine kannab kaela, kolmekuine ko:gab, vi:ekuine mcistab vitsa kui vana naine ja no:r mi:s, sis ku sitt kulla sihest paistus vanatUdrukul on hA: vara su:d anda vanaltUdrukul on nagu kUlmale mU:rile vana vares on visa hingega vanal varesel ja seitsmeA:stasel lapsel olla Uks mcistus vana mcrd om enamb kui vastne pUss ei vana vits enam kclba vA:diks pakutud asi on halv Uts tU: jA:s peramAtses, mitu tU:d po:likus tO:ta naisel o: tUhi sUle tA:du lo:m, vitsit to:b nA:ne sA: paremb nA:dsikust ku ilmaistjast tellitud naene on raipe nahk tellit naine ja pandud paik on Uhed tellit naine ja lainat leib ne: olla Uhed tellitud naene, hAnnata kukk, lupsija king ning Uhe pA:ga sA:g ne:d ei kclba kuhugile jo:nud naine tsikkule lisa jo:nud naine kut Uks va Age oleks olavad Ai kaseoks lO: kellegid konti katti mette kuri naine suretab mitu me:st A: kuri naine ku:ks ajaks, hea naine eluksajaks kuri naene on kcvem ku kurat kurja tU:d te:si, hUvvA avvu kannasi paha ke:l tcstab tUli paha ke:l on paha vi:s pru:t om kerge lOUda, aga raske pita, scber om raske lOUda, aga kerge pita Uits parm a'a terve karja karguteme leivarA:su otsi ni: kaua, kui ahjuots mArg kiripea kits ja kimbel mAra ne: on poissmehe ainuke vara pUtt rAimi on Anam kui setverk vilja sial sO:ta lirvake, kui linna lAed, kullake, kui koju tuled rumal tego pea tehtod, pArast omal paha must U: kata ai musta tU:d armastusete abielu om hAdAelu tamme raiutakse no:reku:ga, maja vci tulipu:d vanasku:s Uksik sUsi kustub ikka Ara kU:nAr karust, peotAUs pal'last, ncnda pead vihta kOUtme hoiet asi aigo i sO:mA:ega on scjaski sO:lAs naine tO:gAs naine, tegija toruja naine ega korts sA:pas ei karju, aga rakk varbas valutab kOrts kondsan, vill varban kindel kaup ke:lab tUli rammus kass on hobuste cnn ku:sk kukub maha, ladva ots murtakse scrmitu naene linute rchutud rind rO:gib lihane ke:l lcikab luise kaela kArme naene o: enAm kui taluase kArbes lendab ni:kaua Ummer tule, kui ti:vad pcletab tragi naine on tige, hUA ja mahe on tUO ju:res tossukane nA:nc sA: vctjalc, napukubo kosijallc naest ei vci vctta uisapAia, naist tuleb vctta tO: otsast naisctt pole naljA:si, mehelminek ve:lgi hullem naesctmine ei ole mitte hobuse ostmine nali tetA' nA:ne vctta, katsu tema kuradiga elada naise vctmine ja kAia ostmine olla kaks kcige tAbaramat asja mA:ilmas nA:ne vcetas nalja perast me:s tO:ta nagu naene vO:ta naine ilma rindujeta on nindagu vuode ilma patjujeta latsilda nA:ne um nigu ossalda pu: metsa lAheb meheta naine, so:sse ohjata hobune naene ilma meheta kui kana ilma peata naine pclleta kui lehm sabata Argu naene naergu naest, teutagu tUdruk teist naist Ara valitse silmadega, vaid kcrvadega nA:ne nA:rul vcetas, pisaril pe:tAs naine no:relt, makk so:jalt vc:raskakk on kUrpA: erko tAna vagu, homme vagu, nAdala lcpul on pcld po:leni ju Ara kUnnetud sUgisest O:d ja kadist pA: ei saea mitte aher lehm vi:taks ikki kcige enne lA:dal kirikann laua au, ilus naine mehe au, aga ho:las naine on mehe parem kAsi ja varahoidja terane kana leiab terakesi kingitud asja ei tohi kinki varastatud asi ei pea kaua vastu libe ke:lel om palju scpru libeke:lne on sUdame varas lipe ki:l om lcimih ja kudehih libe ke:l maksab ikka kaeravaka su:r kari rohu sO:b, hulk inimesi tO: te:b su:r kardul kardule raisk, vAike kardul mA: raisk, keskmine kige paremb head marja tuntakse juba haisust hUA mehine istu ui nArbUnU hAiermAle hea naene on mehe au hea naene on mehe tugi, kuri naene mehe surmarohi hea naine vcib halvast mehest asja sA:da, aga hea me:s halvast naisest naljalt mitte hea naene paneb kUmme peniko:rmat to:li alla, aga paha naene vctab hia naene leinab ni: kaua me:st taga, kui supipada piale tulelt mahavctmise ke:b hea perenaene annab oma koerale paremine sU:a kui halv perenaene oma perele hA: pernane ki:t rattapulgast ka pudru hA: perenaene tege kasukahclmast chtusO:gi hea pernaine vctab leiba ahjust vAlja ja paneb kolm korda vett peale, aga kuri perenaine lO:b pcmmu pihta hea pitk vikati lO:b laia kA:re hUA pi:mAlehem ole ei' kunagi rammuh hea ema kasvatab alati head lapsed hea asi ncuab aega hia asi sA:b ennemast otsa hUAl teol jA:se hUA jAle hA: tUdar, ve:l paremb ema; kuri tUdar, ve:l kurjemb ema hA: lubamine om parep ku halb tAUtmine teine kAsi kannab teist kAsi peseb kAtt Uks kAsi ei pese Uksi peotAis tuhka rikub pajatAie pudru Ara enam on peutAis vilja kui ko:rm haganaid peutAis nAha on enam kui sUletAis ku:lda kAehA:va mAhit kinni, ke:lehA:vu sA: ai kinni mAhki ku:m sUsi ei pUsi pius kena naesel on kerge kAsi nAljane tAi kibedamine hammustab ho:r ei usu ciget, port puhast, varas vaga ho:ral olc ci kostki inAmp hApU vctta hu:r kUlAhn, kUlA hukahn, jo:dik majahn, maja jo:nehn ho:r ei usu ho:ra, varas ei usu varast hu:r ho:ra perrA kohtu mcist kAre silmAd neidisellA kartul on kUll kallis asi, aga lea vasta tUhi asi kass koldes, tuhk silmas, rott salves, hAnd rcngas kass ei vcta cpetust kass kU:neta ja naene nc:lata ei sA: korda sA: ci tu: kass puhvc, kel kU:dsi olc ci konna poeg on ikka konn tAks tAna, tAks ho:me, ju Ukskord ikke su:r pu: langeb pisike palve aitab ennem kui su:r su:rustamine pisist hA:va pead sa ho:lega hoidma, su:r hoiab ennast eseged kopikas ka raha kopikas peab taskus olema, muidu koerad kusad peale li:na varcs olc ci kunagi nAlAne ega varcs valgcmbas ei lA: haige koht satub ikka Uits lehm kast vitsa, tcne ve:re, kolmas katt joba pchja kinni pikk naine on nagu roikast kO:k Uts tAi kaskah ti: ci' su:rt hAtA Uts tAi ei jcua merd rasvatsch tetA tUhjast asjast tuleb palju pAra tUhi pi:p ei pcleta valeke:l ajab mA:ilma pclema kchn kass ja laisk koer, ne:d on maja teutused kaerakile kchutAis pidanud aga ni: kaua vastu, et vA:ta kord Ule katuse, kui juba kcht tUhi kUla kchutAis Ule haguse aia kUla kchutAis Ule ukse lUpsja lehm peret peab, aher peret Ara ajab hulk koeri tead vi:maks karule nApistust hulk te:b hulga tO: vA:ga te:nitud kopikas on armas kopikas u:el naisel on su:r voli teine hAda te:b teise hAda Uks hAda sO:b teise Ara hAda kUlv kannab hAda vilja nAputAis tctt on parem kui sUletAis valet rott surcb viljasalvc kua A: rikas naine kui resu silmas rikas no:rik kuri kui kikas rikas pernA:ne ni' vaenc Utski mcista ai, mida ki:tA tutuke om makum ku pipike vitsa vA:na vi:de mo:di, palki ei painuta po:lde mo:di asja sA: ai iAs, perst sA: iAs asja tulc ao pA:le vaja, anku ui asja ilma kAtte saun ilma vihata ja supp ilma so:lata pole kumbki midagi vA:rt kulund hi:rt pcle ke:gi nAind, aga kulund hi:reaukusi on kUll terav kirves leiab kivi muru murrad, tcist murchtad, kantsu kaksed, tcist kahitsed kord annab korrale so:ja magaja kass ei pU:a hi:ri uneta O:d ei vAhenda tO:d ussi hakka ikka pA: po:lt rchkuma halb naine kannab rohkem pcllega aidast vAlja kui me:s kurguga kcrtsist halb asi heas kAes sA:dab vahest palju rohkem kasu kui hea asi sandis kAes ahtuke scnnikuhang, vahe heinavikat on teomehe tervis kArm asi po:l vcitu ilus naine on silma paradi:s, hinge pcrgu, rahakoti puhastustuli pclle paikad Ara, mis sa pcllul te:d Uks pA:suke ei te: suve higine kAsi on helde, kuiv kAsi kitsi uma kasvatcd vits um kckkc halusamb seda kohta ei leia, kus magades sU:a sA:b ja ri:et kanda suine tund on enam kui taline nAdal Uks vaks, Uks saks hilja om saksa rutt, lUhikese padakonna jAlle hillane vares jA:b sA:gist ilma hiline vares iks nAlgA nAge ro:g ei ole ial palavam kui si:s, kui tulelt lauale tcstetakse terav nina sA:b pia lUhendatus kcva kAsi vci pehmele kAele ka abis olla, kui kcva ei ole rummal ja pehme pole uhke ega saisva asi sUvvA kUsU Ui nisatajal nA:sel om kats kcttu tund kannatada, iga elada varsaga mAra ja lapsega naene on Uks mArahobu ja kaeravili on aeote kesised Uks patt vargal, Uheksa tagA:jajal Uts patt Utlejel, Utesse takst tcukajel Uits patt tegijal, Utessa kcnelejal Uts patt otsip teist takan Uts tUtAr lAtt ho:ras, Uts poig hobesargas hulluks mend lehm on hullem kui obetamata hobune keretAis pole metslind, et ta so:jaga halvaks lAheb Uts kirst minneh, UtesA elleh kaisutus piab olema ni: kcva, et vesi vahele ei mahu Ulekohtune kcne ep sA: te: pA:le elades vilk vilgu kohta, tomp tombu kohta, ri:e nahk kui nahk lohakas naine astub Ule lu:a, korralik naine ei astu Ule clekcrregi hirmutadu vares kardab pc:sast tAUs pAhkel om kcva tsAlgAda pehme ki:l pett, hA: hing and kAkki on toas tUliksa, vibu silma pistijaksi orjavits kanna ai' ubinit hA:tegu ei tohi unustada hea tegu kirjutakse li:va sisse, paha tegu pae sisse heategu unustatakse Ara, pahategu pannakse tAhele kits kahe kuhja vahel sureb nAlga vihane kass ei sA: Uttegi rotti ArA murda li:ga ki:re scit aeab vankri krA:vi naesterahvast uskuda on ni:kui so:la kUlvada tAis me:s, tAis mc:t heal lapsel andakse vcidleiba, nutjal ei natukestki hA: lat's tcrgus tcrrakut, kuri ei pelgA pessAkut ega nuorel tule miele, et ise ka vanast sA:b no:rcl tulc pAivA pu:dus, vanal jA:s Ule haigele arsti, tervele vorsti ega kanapoeg sellest haiget sA:, kui kana ta peale astub elAvAle olc ci' vaja hinge sisse panda' si:s on hArjal hAnda tarvis, kui ki:l kallale tuleb vingjale tsiale ei sUnni Uitsigi mold ncdrame:lset inimest ja peru hobust ei vci uskuda rU:stikule seale tulad ikka rangid kaela mcistlikul on Uks scna enam kui narril kUmme lO:ki vana ka on parem puhastada kui u:s teha vana koera enam ei cpeta vana inimest ravitsede vci vana sA:bast parandede vanna ul'le imp jovva ai ar' opada ubinala uibule viska ai kiAki kiviga su:tAis jaotakse po:leks, aga silku mitte po:leks saksa ei sA:, talupuega ei taha, antvArk ei vctta kodovarast jovva ai kiAki ar vahti sitta sinu silmavalu, aga minu vaese varbavalu ni:ske, sue ju:niku: ki:dab ike meie su: vieras pietAgU vi:silAsA, talu jA:gU tavalasa kUlaline om kaits kcrda armas: kui tuleb ja kui lAheb sirget pu:d otsitas iks asjapu:s, hupet neiut naises halli pead austa, kulupead kummarda kindatAus kUlbA', a' pAssAtAus jAtA' ruga ti: kuhja, kats kaku alt kena kael kedrajal, ko:kkael kudujal koera petetakse leivaga ki:ska ei pe:ta kalaks ega narri meheks kcvver pu: jAtetas perrA, sirge raotas mA:ha kea ve: tcrt ei vci ke:gi vitsutada, aga kuivand tcrt on igalUhel vcimalik vitsutada pikA ri:da veAt, lUhko vao kUnnAt elusad suretada ehk ko:ljad kosutada on vcimata tUhi kctt tOrpjal, tAis le:me lcmpjal kerget jalga juhata, rasket kAse miest ning leibA tahtvad kcik nAge inimest elAvAst ilmast, ei kuola kustagi su: kUsijal, su: ke:lijal rihm vcetas, ni:ts mastas pAiv vanemb, pA: pikemb Uhe pA: tuletame, teise minetame kurti tuntakse kcrvadest hajo pinni tulc pelAdA' kutsumata vceras pe:takse ikka halvaks Uks ohuks, teine rohuks, kolmas neljas hingctja amme ehted ja pchu tuluk on Uks Uks sO:gile iluks, kaks tO:le kauniks naise pea ja kana pea lAhAvad Uhte Uts sO:se UtesA ar kas hane selga loputa ehk lollil tarkust cpeta heal tO:l kAib kasu kannul hA: naisc perAst massa ai tilka murda Uks vihkab, tcine ihkab ho:ra uhkus ja amme rikkus ei kesta kaua aega ho:ra nutt ja varga vanne, jo:nud inimese jumalapalumine, neid ep panda tAhele end Uts sU:dlAne, Utesse vastutese ega Uits ei sA: kakelda, ku tcine vastu ei kakle ei teine vci teise kiuste hukka minna Uhe kartule pArast ei vceta ko:pasu:d lahti tUhjale kAele ei anna keA midagi Uks te:b kcigile, kcik tead Uhele Uks te:b, aga Uheksa sA:b Uks te:b, aga Uheksa ku:lvad Uks te:b, tOine lammutab Uks tegeb, toise pA: kannatab Uts ti:b, Utessa sU:b Uks tieb, Uhiksa kannab Uks te:b, Uheksa vastab ega hulgast hukka sA: Uts um adraga, sAitse luitsaga Uts Utles UtsAle, UtesA UtsAlekUmnele magajale kassile jo:seb vahest ka hi:r suhu ilusa naese ilu on enam kui hullu naese tO: ei jA: Ute pA:slase perAst suvi tulcmata olgu ikka Uks lo:tsiku tU:rime:s, teised se:sistujad Uks rikub Uheksa rahu kA:ja lehmal ei anna jumal sarvi Uks ajab ikka Uheksa hukka lesepcli vaene, vaeselapse elu hale lesja naese elu om ncnda halb nagu ahjukuru atmine lesenaise vakk ei vAhene olgu ilm mA:ne oll, nA:se vctmist ei sA: jAttA ja imA matmist kas kass katsund vci lakkund, on Ukskcik Ukskcik, kas Uks su:r ehk kaks veikest Utskcik, mis hArg ti:b kUnnab vai Aestab olgu katal misuke taht, kUll ta kA:se hendAle iks lOid pA:ba pA: om kui paklaku:tsli ise vokike, ise voki rattake isi pu:, isi pu:ke ise kude, ise lcime vana inimese aru om kui vana kaskunAru vana naise ke:l maksab kolm vakka kaeru talupoja tUtar mingu talupojale naeseks ega Uhe talu perAst sant nAlga ei jA: jo:bnud mehe aru nagu vana kasukanAru kirjav on kerjAjA kott ei cige scjamehe kAsi ei vAsi ega Ute inimese perAst elu hukka ei lA: ei koer nO:ri pu:dusel po:mata jA: naisterahva tO: ja vana hobuse sO:t ei sA: elades otsa naisterahva ilu ja t pikkus se: on tAhtsuseta naesterahva ki:m ja ussi kihvt peab Uks olema hallitcbi habemes, hallitcbi ka keha se:s su:re koera pojad ikka kaua lollid hUvA scbra ncuanne on enAm kui pu:l vcitu egA kana sepitsemisest midagi vAljA ei tule koera tO:, koera palk kuer hinda, hAbU palka ise me:s, ise mehikene ise on tarkus, ise kavalus no:re inimese oid on jalgupidi seljas no:re linnu liha on ikka hea ega tUdruku pArast adra ajale jA: Ute mehe ncu om inAmb ku UtsA nA:se tego inimse elu ripub kui ju:ksekarva otsas lcun Ute perAst lAtt ni:sama vAllA kui UtsA perAst lamma nAgu, hundi tegu lamba nAgu, hundi hamba libeda head scnad sO:vad teda ennast kaleja hArja perse ikka pasane ega cpetaja kaht korda kurdi pArast jutlust ei pea hullu koera pia on ikke verine linnu te: tA: all ja poisi te: neitsi ju:re on jAlgedeta kcrtsi ncu ja sauna soe ei ulata kaugele scna vAgi om su:remb kui scavAgi Uhendus annab jcudu Uhendusel cnnistab, lahutusel laguneb eks Ukskord pu:tu nApud ikka pchja Uts kcrd petAd kUll lu:ga, tcist kcrd ei petA inAmb lihagagi rasscjalaline cks kuna latsc tu: Uks kord eksinud, sada kord tehtud, se: on metmest tUtrukust nAhtud Uhe korra annad, mitu korda kAid jArel Uks kord ei ole kaks kord puhk pudruga, kamps karaskiga Uhekorra piab ikke surema Uits kcrd nAtAs, tcne kcrd tutas puhu oleme rikkad, teise sandid Ukskord ikka lc:g tAis sA:b Utskcrd iks kuri Ar ko:les, halv hauda vi:as Uks pcle Uhtigi Uks on rohkem kui Uheksa vanast on vili Utelnu, et ta tammelA:stust enne lAbi kasvab ku vana pastaldest ja vi:srA:gust vanast mikul Utel, ct: "mullc ki:tke ki:slat", a jUri Utel: "mullc kUdsAge vatska" vanast olle linanc rcivas, ravvanc rahvas, no tsitsine rcivas, paprcnc palch' vanast susi iste ja sitte, nU:d ju:sk ja viskas volkst vanast Utelnu Uts vana emmissiga peremehele, kes tedA tapma hakanu, et "las mu seitse A:stat sigineda, sis Arge enAmp vAist tuppe pistA" Uks kaks cnnetust, vi:s ku:s viletsust Utsi katsi sO:mA, Utekcrrage tUhU raud on kUll tug, aga ajahammas on ve:l tugam rauda ro:stest rikutakse, inimest ka eksitakse kUll pctraliha lueb ja linnumagus laulab tulc ci viletsUs vilisteh vilets, vaene, kes valega pU:ab elada lcpp hea, kcik hea kitsas kinnas, avar tso:g kas pA: puhma vai rist rinda kas nAdal enne mA:rjapA:va ehk nAdal peale mA:rjapA:va on regi lakas halcsta elAvAlt, ikku ui ku:lnult kerjatud leib pcleb kchtus herne kUlvetAs tAvvel ku:l: no:rcl ku:l naglutct, vanal ku:l vaglutct hernet te: si:s, kui ku: kA:ris ja pA:d pA:ris hernekctru ja ubinit vcit tc:sc aiast vctta, tu: olc ci patt muld mA:tas, li:v leotas muld pcllumehe kuld muld om kallimb kui kuld po:mine koera surm, uputamine kassi surm, pUssiga laskmine saksa surm tunne enne esiennest, perAn tcisi ku:la enne jArele, kui kosjad lepapu: hUva pu:: pcleb ise, puhub teist lepaurvad leivaurvad, kaseurvad kesvaurvad, hA:vaurvad kaeraurvad, jAmedad Umargused lepaurvad nAljaurvad Ara vAsib Akiline, vastu peab pikaline kosuta pcldu, si:s annab ta leiba puhku ei punatsile, vahtku ei valgile: illos sA: ikctaja, punane vere puserdaja si:s alles tehakse aed Umber, ku hunt haned Ara sci enne teha, pArast nAha oli ju mitmele paha kanna viha magu ja te: magus nAgu kus oit, seal uputa, kus lomp, seal loputa kUll kasunu latsc kasitas Ara Uhest Uheksat kasvata last kasvata tanguga ja napsuga kasvata hagijast, kasvata kailaisandaks kasvata seitse hundikutsikast vci seitse poega, se: on Ukskeik eks se: koer kAuksatab, kelle pihta kaigas kAib sA: ai' tU: tegemAldA, sA: ai' jummal pallcmalda' olc ci tAti ti: ve:reh kolm ametid o: ilmas, mis inimene ei vci maha jAtta, kus ta neid o: katsund kord pidada: ne:d o: kA:rdimAng, vi:najo:mine ja merescit UheksakUmmend Uheksa surma on mA:ilmas on olemas kolm lolli: kalame:s, jahime:s ja koduvAime:s, sest nad lAhad kodust vAlja ja ei tea, kas midagi sA:vad kol razchhct tU:d um: jumalat pallclda', vclga massa' ni vannu ravida' kolm tugad asja on ilmas: saksa mcek, vene m ja e:sti jonn ega muidu nA:rda ei sA:, kui narri nurmen ei ole seda maea polegi, kus pole nuki nurinat ei ole vAekaupa, kui ep ole me:lekaupa hAda ei ole, hAda tuleb, aga ku hAdal ehen ollas, si:s ei tule ka piata nelipUhid ja ivata jA:nipA:va ei ole ei surma nimetund ei ole halba ilma heata midagi ei ole ilmas, kel lUhem eluiga on kui valel ei olc inAmb halvcmb ku nA:ne ilma meheldA surmast ei ole koledamat ja siberist ei ole pikemat te:d metsas mitmesugusid puid, aga kcik Uhe lo:ja lo:dud palju on lubajaid, aga pisut tAitjaid as'a alostajit om pallogi, lcpctajit olc ci pu:ligi hUA ti: pA:le sA:djit lOvvU veido, halva ti: pA:le sA:d cgaUts kUll kamsa kasijad on, oleks nenda ko:lja koristajad ollad aig om, scs ei tunnc' jumalat, ku aig tulc, sis kumardas kunnalc jalga on olemas kaks head inimest: Uks on surnud, teine ei ole sUndinud abi sA:b ikka, kui arstitakse ei upsi u:s ku:b, vaid tantsib tAis kcht kcige sitem on vAdada cleko:rmad, Age ja jo:nud naist koerale on parem tUkk leiba anda kui scbrale rubla raha parem on naeraja silmi vA:data kui nutja paremb om lAmmind mUvva kui osta parem on, kui igat asja ei ku:le, aga ei ole halb, kui igat asja tead parep om kitsi pidAde ku vana sikka vedAde to: om Utskcik, kas tcmba pulk ollA:di e:st vai vi:navA:di e:st kunst on naine no:rik hoida kunst on alasti inimesele taskusse sittuda kuri um ku:lja pA:le vclssi pe:nem olla siga kui mcni saks hA: um ho:lclda, ho:lcga vi:l paremb hea kerjata, kui kott on kAe hea istu, aga vaene vastata hA: om seista, aga kuri vastata hA: om hArra leiba sUvva, kuri om kanda karbatsit inimeste ko:rem on hA: vedada hA: umma kosjA pclge, a kurjA umma kutsu hUva toist UOlla, paha endasa pajata hA: om, kui hAste lAhab, aga hA: om sis ka, kui hAste ei lAha egA ilmal hamet selga ei sA: aija ega kohe kAes ole, et kArsas on pole nali, kui isa me:l on vali mehele minna pole kunts, aga su:rem kunts on mehega elada ega se: kuns ep ole herraks sUndida kunts Ai ole varasta, aga kunts on hoida igav on elava persest cnne uodata teist sU:distada on kerge, enda Ule kohut mcista raske hauda sata' om kerge, a kuis havvast vAllA sA:t tcist on kerge naerda kergemb parembahe tetA ku perAst kahida kergem on pcldu kUnda kui lapsi kasvatada kergem on haiguse e:st hoida kui haigust arstida kergemb om haina tetA suvcl vikahtiga kui talvel lo:gaga ei ole kcik mesi, mis tilgub, ega kcik tuli, mis vAlgub esandat ei ole vaja ette orjata ega pappi peran pallelda ep ole tarbis nende kanade hAnda Ules tcsta, nemad kandvad ise kUll pUsti kohus koerale hirmu anda, mitte Ara tappa tUtard om halle anda, hirmsa hinele pitA kuri om no:rclt Ar ko:lda', vaiv om vanalt tU:d tetA' raske on vAlja sUlitud suppi jAlle sohu vctta lesk on kuri lepitada, mehenaene me:litada raske on oma kuiva ko:rukese otsast vcera vcileiva otsa minna lA:dalt hobuse ostmine ja metsast jculuku:se otsimine on raske amet me:letUs om sA:gi toda ossa, mille pA:l esi istud kassi su:rune om, karu su:rutses tettas kass om kUll kunstlik lcigata, siski haedas kotti ja lcigatas Ara paremb on tagajArele scita, kui tcine ies tie lahti ajab aig tule, konas hAmm lammas kcrvetadas Ai ole meite oma me:laldas olla terve vci haige varekse pesAst ei maksa hanemuna etsida muna munaga ei maksa vahetada narriga ei maksa vaielda ega rahaga maksa raha vahetada ei jumalaga aita jonnida ei massa inne pi:mA serbamine, kui lehm vi:l Ule mere ar ei ole tu:du vaiv om vanas saia, hA: om vanan elada lolle peab ikka olema, muidu ei panda tarku tAhele aega lAheb, aga asja sA:b kotihki pudovai pUha olgu, teine tulgu, argipA: Argu olgu ei olc' enAmb vana aig, ei sUvvA' enAmb silgipAid olgu ige hobuse voit, ei kuorma voit muidu suitsu ei tcuse, kui so:ja ei ole tuiskab toa taga, sajab sauna taga, sA:d te:le, ei teagi patt tegijal, ve:l su:remb nAgijal kchna pinni ei massa pitA, kchna last ei tasu soeta hA: oleksi, kui oleksi; parem, kui ei olekskist midagi ei sA: ni: pimedas tehtud, mis mitte vi:maks valge ette ei tuleks kUllap pArijaid on, oleks surijaid olemas ega kcik tiha sUnni, mis kAssAsse, kAskida vcib ka: istu persetpidi tulde ega sO:mal kubjast ole sO:ge' ja perA jAtke' pinele e:sti lehm ja e:sti inime Oetse tigedad olema natuke ka hea, palju ve:l parem jodagi joudepapp tegeb, kui ei ole mu:d, ristib surni vasiku natuke hAbi on parem kui su:r au Ara ikka sina scida karuga, hUppa enne hundi selga satat mA:lc, ne sinnA' hindke' kerikutorni otsast satat maha ei sA: midagi vika, perst sU:ten murrat scrme ar lats satas mA:le pandas padi ala, vana satas mA:le, visatas Agil alla langeb udu, tuleb kuiva; tcuseb udu, tuleb vihma kui linn langes, si:s langes ka al hakka rAime hAnnAst sO:mA, sis pA: nAeb, mis persega tehjasse hakka si:s sUOmA, kui mu:d sidAle hakkavad Ara pU:a kurge kirvega hakka enne cppima, kui lAhed cpetama pU:A kala merest, ArA pU:A ostaja kA:st Ara lindu lennust pUina Ara enne aeda hakka tegema, kui kuhi valmis kui lcuke kU:ndlaku:l laulma hakkab, tuleb kUlm kade; tuleb ta pA:stuku:l nAhtavale, si:s sA:b soe kade hakka peast kinni, si:s jcuad sabani Ara teravat nuga palja kAega katsu Ara vana asja kiputa, hakkab haisema hakka esmalt oma nina otsa lcdus tO:, lcntsak sO:k ega laisku ei kUlvetA ega kUntA, nemA kasvava esi laisk koer, hea cnn laiskus unest haegutab, usinus su:d maegutab laiskus ei ole kuskilt pAralt laiskus kAUp pikkamisi e:n, vaisus tulep kergeste perra laiskus kAib nAljAga kAsikA:s laiskus ei anna leiba laiskus on kcige kurja hakatus laiskus on kehvuse vend laiskus on patu nakatus laiskus on elu pikendaja laiskus on kuradi peapadi ega laiskus ennast petta ei lase laiskus ja nAlg on Uhe kUla lapsed laiskus ja ho:letus on vennaksed laiskus ajab laenama, tuimus tuhka tammuma pUhi enne oma ukse:dine puhtaks, si:s mine teistel pUhkima tingi tugaste, maksa ausaste kauple kui ju:t, maksa kui saks pcrsa sO:k om paremb kui vaska jo:k vangiraudi ja sandikeppi Ai vci Ukski Ara vanduda, ne:d vcivad igaUhele kAtte tulla pUhad tulad su:relt ja lAhAvad veikselt pUhad tulad kui saksad, lAhad kui sandid pidulised tA:s, sO:gitegijad pcrgus pUhA aig ei anna pUkse, kallis aig ei anna kaltsu vAgi om cks pA:l, vesi all rasv petab hi:re lcksu tuli ei pcle meres, aga meri pcleb tules tuli ei pcle to:res pu:s kirg mc:nab se: jArele, kene kA:st tema on vAlja pA:stnud tulel on lai kAsi tuli ei ole laste mAnguasi tuli tuld ei kustuta tuli piAb tuas olcma, panc vci peiAl pclcma tuli ja vesi on head sulased, aga pahad peremehed tuli ja vesi on ke:lmata tuli ei taha tuhnakut tegijAt, lats laiska hoitjat tuli, vesi ning sucl piAvAd majas ikka olcma kro:nuvalla tulituki' omma enam kui mcisnikuvalla perisplats ega nApud raha maksa scrmekU:ned sclmivad, varbakU:ned vastavad kala om Uts kallis asi, ossa ei massa ommetegi ei kalal ole kella kaulas kalasupp ja kalaliha tegAd kindlaks mihe kihA madal mA:, su:red lained lina enne jculu ei pala lina annab nahkpUksid jalga linal om UtesA surma linad kakud kannu ve:rest, villa ei sA: kivi otsast lina kUlvetAs no:rcku:ga hommuku, vanaku:ga cdaku, ku ei paista kattc pAivA taivan kcrraga, muidu lAtt lina hukka lina lAheb seistes kullaks, vill lAheb mullaks karask kastjal, leib sU:jAl karask om talu kadu, puder talu kasu kondi Umbert liha hA:, pc:sa Umber rohi hA: liha to:b ligidale, kapsad vi:vad kaugele lihal o: kont ja kalal o: okk, aga tuhvel Uks selge toiduke liha on kartuli abi liha maja tallitus, perenaese parandus osa olla hoidija kAhen ja vci vctite taga liha ei kclba so:lata ja lats ilma vitsata liha lcpes lcegaten, kala lcpes kakaten, a muna Ute sU:t, tcist sA:t lihale:nt li:pa pealt, kalale:nt kA:pa pchjast usinus to:b leiba, laiskus nAlga usinus sA:dab ausat palka, aga laiskus sA:dab malka usinus to:b head usinus austab, laiskus hAbistab usinus om orja au usinus um or'a laul O:sel virk, pA:l laisk usin kurja tegema, arg hirmu kartma virgedel vanematel on vaesed lapsed virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed virgad vanemad, viksid lapsed usinad scrmed uluvad virgad vi:asse mehele, targad tcisele talule Ara lenda kcrgemale, kui ti:vad kannavad kui luiged madalalt lendavad, si:s tuleb madal talv, kui luiged kcrgelt lendavad, si:s tuleb sUgav talv pcgene halva koha e:st, aga mitte halva saksa e:st hAtA lA:t pakko, go:r'a jo i:h kohendcllcs jo:seb jutt, jo:seb tU: nobe ku:lma, hiljak kcnelema ega kerbud li:va se:s kau vannu muidu, mis sA vannud, ArA kurja mAlete ArA noua moisnigult oigust ega hundikarjalt armu kUsU tu: kAest, kiA pallu um kAUnU, mitte tu: kAest, kiA kavva um elAnU kUsi kassilt, kas tal kUisi on Argo kUsigo tareistjat, kUsigo vAljakAUja kAest kUsU asi, kUta tagasi naine, kass ja ahe piavad ikki kodu olema naesetel on nenda palju me:lt kui kana sA:re pA:l liha naise peAvA tanoga Ule lAve minemA naised Utlad, et rohkem pole miest vaja kui si:s, kui nAeb madu ussi ja kui mUristab naine on elus kaks korda armas: si:s, ku ta vcetaks, ja si:s, ku ta maetaks naiste sugu on nagu ussi sugu: ussi tuleb tappa ja naisi tuleb nuhelda naese me:l on mu:tlik kui kadene ilm naesterahva oid nagu vesi mollis naesterahval on pitkad ju:ksed, lUhikesed mctted heldus annab, sitkus ke:lab heldus andas, kOhvUs ke:ltAb kUllA jA:b kUlAsU:k vcerad tead, vcerad vead vieramb veri, kenamb kari kUlA leib iks um kos't, et ta aganene um kUla leib ei massa omma kUla leib on magus kUlasO:k jA:b kUnnisele ega kUlasO:k kchus ei seisa vc:ras raha pcletab tasku vc:ra hA: ei sigine vceras lehmake, oma kelluke vceras mA:, vceras rahvas on ikka vceras vc:ras hobune, oma pi:ts, se:ga vcib hAsti scita vc:ras rand, vc:ras kala vceras vesi, sUgav pchi kihvaha sis, ku' jo kingu otsah olt kui lOvvAt, rc:mustaku ui; ku' kaotat, kahiku ui ArA rc:musta, ku sa vi:l katusse otsah ei ole rc:m ei tule valuta rc:m te:b ke:lepaelad lahti, aga mure sulub ne:d kinni scbcr, kisu' ki:ska sUvvA, ar' purikat putku ui: ku' sU:d, sis silm nA:rd, ku' situt, sis perseh ikk scprus lcpeb sA:l, kus laenamine algab scprus on su:rem kui kcik mu: scbrus on kUll hea, aga enne Ara usu scbra, enne kui temaga po:le pUtti so:la oled Ara sO:nud saksa scbrus sA:dab sandiks rahu vcidab raha rahu kosutab, vaen kaotab rahu on surnuaial kahe kivi vahel vArske kala, hea kala ega vArski leib ei lA: hallehe vArske soe sai olla nagu no:r naine haljast lcigata ai kats kcrd vaga veri ei jA: kaotside vaga veri ei vArise ei vagadus ole meil pAris teo orjus, veo orjus konnadel olat A:stas kaks korda scda: kadel Aketega ja suvel vikatiga; esimene scda ei olat ni: hull kui teine lauritsapA: kUlm tAhendada ka raudjA:d ette kU:nlaku: kUlm to:b so:ja sui vara te:le, no:relt kosja vara on vares murulla, viel varembi vaenelapsi varra om ko:lta, mitte Ules tulla vara linnuke tcuseb, vara ka nokki puhastab vara tO:le, hilja vo:di, / ncnda rikkus tuppa to:di varahitsc kana' jA: Ai orrclc varahitsc vasigc' lA: Ai' mctsa varajatse rUA tUhjAtse, hillatse teratse ennem oli se: ond paras kUli, kui vi:s tera hArja jAl'le se:s ond ennem oli cigus laua peal, nU:d o: cigus laua all varane mUristamine, hiline nAlg varane vasik, hiline tall enneaegsed lapsed ei jA: palju elama kAdkala tahtub lAUke kAde, sUgUskala etsib mA: alust kadine muld on magusam kui sUgisene Adal kadene vihm kosutab, sUgisene vihm kautab kadene vesi tark, sUgisene loll kadine vihm on kullast kallim kadine si:g ja sUgisene pi:m, se: o: peretUtre ro:g kadine lumi olla nagu scnikukorra e:st orasele kadine lumi kaub ki:rest Ara kas siga tunneb, mis hapu, vci lammas, mis lAmi vesi kUllus ajab uhkeks ega kUll kUllale kurja te: vi:s viga vi:bijal, kUmme kcverust kcheldajal vi:s lappi villatumal, sada lappi lambatumal vi:s minutit tA:s, Uhikse ku:d oled vA:s andrusele jahudaks cllelinnaksid, to:mapA:va tehtaks clut hobuse jaoks pea kaerad, naise jaoks pi:ts kU:nlakuise sula vastab vastlaku: Ara vaesel rikka naese vctmine om kui vAsUnU hobesega li:vatsehe mAkke minek ul'lil kc: pi:ragu, targal kc: vatsa edale hea, maiale magus langejale leitakse kUll lUkkajat, aga ei tcusjale tcstjat laisal on aiateivad verstapostid virgal um suvine U: pikemb kui laisal talvine tulispAile sA: tugi ja amussuilc abimi:s, a umalc imAle jA: Ai mu:d ku murch sulasel on suvi pikk, nAitsikul on nAdal pikk ja pAivilisel pA pikk armal iks au hAitses ullil ulli olegi i maiale on kcik magusad, sealihad ja kanamunad jo:dikul om jummal rikas jo:dikol lAtt vi:n magusas tegijal tUO ei lcpe millaski orjal tO:da otsitakse pAivilde elA, sA: A:sta ette mctle igav aeg o:tajal ega vana vcllast ole, et varga vcllas on naise jauks on aiavits kassil mAng, hi:rel hingeminek emAle om laste leib kcrgen vanale hobcsele pi:tsk sclmcga ja kA:ramatt ve:reni, no:rele kA:ramatt kuhjaga ja pi:ts sclmita aitAh e:st ei anta midagi virgalc hobcsclc om ohja tAhtsA, laisalc ru:sk vAsinu hobesele om temA kcrva su:rune kikk leibA enAmb kui karnits kA:ru kundiotsja emmise ja poissmehe jaoss ei ole ti:d ega sA:dust tengaga au kautelle, a sada rublaga ei sA: kAtte kopka i:st asja, rubla i:st tekku kopika e:st asja, rubla e:st lArmi U:rikeses tcistele, eluajasse endele silmapilgul essitU, eloiga kahitu jo:dikul kcik ti:d kitsad rahalla sA: ja husella pA:se, mut lehmAllA ei sA: midA raha e:st sA:b kcik rahaga sA:b kohta osta, / rahaga sA:b kohtus kosta raha i:st sA:t kike osta, essA emmA mitte iga lapse tarvis on leib lo:dud latsil olc ci lihavctc ni: kallis ku uma imA mcnel kctt kuningas, raha jummal paha lastele ja Ulekohtustelle on jumal kaseoksad lo:nud kuivalc tA:rilc kulus vesi pA:le ajaks ori aeda te:b paljuks seda hilissUgisest pA:: ainult kaks hAmarat otsa ja vaks valgemat aega nende vahel hirmul on su:red silmad hirm aitab enam kui arm hirm om armu kubijas hirm om armu imA hirm maksab raha hirm cpetab paluma pelAku ei talve, pelAku talve poiga kartus ei ole kuskilt pAralt hirm armuga omma velitse esA hirm ja ema arm, mclembit om latsele vaja kUll hirm hA:ks te:b hirm te:b jalad alla hirm paneb pUksid pU:li tegema ennem karda rumalad scbra kui tarka vaenlaist kanget AhvArdamist ArA pelga, su:rt lubamist ArA lo:da karda hArga e:st ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt po:lt pelga jumalat, austa kuningat pelAku ui kahru, pelgA scpru si:s on hclpu hobusel, kui mArssi mehe seljAs on tseal om must meronapang kah puhas pe:retamine on tohtri kAsk sO:da testele A:, ise hakka pArast nina nokkima hobust sO:da kui venda ja kOida kui varast sO:da hobust ni: kaua, kui ta sul kAes on, si:s suad hia hinna sO:da kUlalist seni scnadega, kuni sO:k valmineb sO:da hAsti koera, si:s koer haugub kosilasi Ara sO:da si:s koera, kui hunt karjas on Ara sO:da si:s kuera, kui siad nisus sO:da su:d ni: kaua, kui ta sO:b sO:da hunti, hunt vA:tab ikka metsa po:le sU:tku ui kannu, kui haugas om karah olgu ka ikka naljamA:d kangas otsalda' ja lammas kA:lalda', sis vci tUtrik mehele minna haik on hakkaja haigus hani vi:va halla, luiga vi:va lume, kure vi:va kurja ilma ega hane suled vett karda kUpse toit kclbab igaUhele ncuga tO:d tehakse, ei su:re vAega tehtud leib sU:akse, kasunud laps leitakse jummal anna iks kirikuti:d kcndi, ei kohtuti:d jummal anna, et eka tU:d tetA mcistat, a hoia kcike tegemAst andes oled vend, aga suades vaenlane andjaid on vAhA, aga tahtjaid palju mcttid vcib otsa e:st lugeda mctlemata ostad, hAdAga mU:d sigigu silmapesijad ja kadugu tutini:tijad kannatus vcidab kcik kannatus on rcemu vcti kannatus on mehe tugi kannatus on kcige parem rohi kannatus on kallis varandus kannatus te:b kcik raskuse kergeks tassanc peremi:s, ni tassanc hopcn paigat rcivas om lAmmi chtat vastu on vc:ras ausam ciguse vastu ei sA: Ukski vastavetta on raske uju surma vastu ei ole rohtu vasta tu:lt jovva ai kiAki' puhku' rumalusclc olc ci ru:ht, haigusclc um kUl' rohi varatse asja vastu ei sA: Ukski pargit nahk sA: cks parembas kAi kUbaraga, austa sUdamega mine kahe to:li peale istuma, istud to:lide vahele mine hundi su:st tagasi vctma mine no:resku:s kosja, aga vanasku:s varrule mine si:s vi:l lA: ehitama, kui uputus kAes mine si:s ve:l ojuma, kui vesi persen om mine si:s ve:l ri:sta tegema, kui sul teda tarvis on mine aja ilmale pUksid jalga hakka ju:diga juttu A:ma ehk vasikaga vcidu jo:ksma mene nU:d jo:bnuga vaidlema ehk vasikaga vcidu jo:ksma mine nU:d ncelaga sctta mine sa rikka kAest cigust sA:ma mine sa kuninga laua taha kuningaga Uhes sO:ma pane ilmast lAbi ku rUAst mine hunti appi, sA:d hammustada mine su:rt sA:ma, jAmedad jAgama, vi:maks pe:nike pihus lAhen ma so:mest ro:tsi, Uks koer olen igas kohas Ara mine ikke saksakambri sitale mine jo:stes ja tule jo:stes, rA:gi ruttu asi Ulesse, si:s sA:d kAhku tagasi mine kanikaga pAtsi otsima, kaota kanikas ka Ara haka lolliga vaidlema vci vasikaga vcedu jo:sma su:rest te:st Ara mine kcrvale, vi:mist scna Ara rA:gi naesele rikka lauda Ara mine mitte sO:ma, pArast sA:d pilgatud minku ui tcistc vi:rde vett otsma: koh vi:r, sA:l vi: kandjake Ara mine teise nina peale sitale vihma kAest Ara mine rA:sta alla Ara kUla kU:rima mine, kui kodu koristamata on Ara mine tuhka mO:da, mine laia lauda mO:da Ara mine enne, kui sind kutsutase Ara mine sO:mata magama, surm vahib pAitsis Ara mine sUgelemata sauna mine nU:d rUvedaga rU:di vahetama Ara mine mitte su:relisega vaidlema ega kohot kAima Ar mingu rikkaga ri:dlemma, targaga tanklemma, kcvaga mA:dlemma Ara mine scelaga vett to:ma Ara mine tigedaga te:d kAima ega vihamehega veskile Ara mine vAgaga vaidlema ega su:rega kohut kAima A: mine pclleta pcllale ja tanuta kUlatAnavale Ara mine Akist hArga tapma Ara mingu Ule vi: vett otsma ette ar mingu, tA:de ar jA:gu, kAU keskelt lAbi Ara rikast vargile mine, mine ikka vaest vargile mine nU:d hundisitaga pcldu rammutama mine vihata sauna ehk rahata linna mine adrata kUndma ehk no:data kala pU:dma sO:mata magama, lO:mata Ulesse mine surnut arstima vci tarka cpetama mine nU:d koera persest julka otsma mine surnu perst so:ja otsma mine nU:d vasikaga vcidu jo:ksma mine no soega mA:d jagama mene Ule silla, kui oled silla ju:re joudand mine otsi sa cnne, kui cnn ei otsi sind mine sutt pakku, karu kate pojaga i:n mine'nd sA:ske su:retUkiga laskma salajutt vai salasitt kas kcik kAivad kosjavi:naga, kellel komps kA:s on mine vai kcige pikembahe pu:he, uma hAdA cks Uteh tule lAhed ku:be otsima, kautad vammusedki Ara ilmakannu lA:t pU:dmA, oma' kana' lendasc ilma lAhAd sa ostma, pane aga heasti tAhAle mine kurjavaimuga vcitlema, si:s vcta A:stane leivakott selga lAhed kahte jAnest pU:dma, ei sA: Uhtegi mine pUve pU:dma, kautad kana lAhed pA: piale, vcta nAdala leib Uhes ku:ste lA:t, perse kisut mine rumalaga vaidlema, vcta nAdalane lebakott selga kui sA:ja lAhed hAUga, si:s kodo tuled auga lAbi sc:ru lA:t, kihA krA:bit lAhed vorsti lcikama, annad sinki ju:re kui kana ei lAha, ega si:s mu: lo:m ka ei lAha lAheb jahime:s metsa, pane pada kummuli; lAheb kalame:s kalale, pane pada tulele kaos pA:, kaos hA: kui poeg lAtt erAle, si:s es olc pattu ei pahandust lihab pA: pardast lAbi, sA:b ho:me natukse ku oda mU:dA lAtt, scs vars lAttki kui lAheb tUtar toasta, si:s lAheb tO: toasta mingo ci' ncgcsihe sitale kAiakse enne jUripA: sArgiga, kAiakse peale jA:ni kasukaga minege ruttu minema, tulge ruttu jAlle tagasi ihnusel pole rahu i:algi ihnusel on alati pu:dus ihnus ja ahnus on mclemad celad ostetud leib muidu hA: kUll, aga vase magu se:s raha pimestab seaduse silma raha murrab rauda raha to:b raha sisse egas raha vci pala olla kotis, ta peab Ara jahtuma egas raha vci Ara jahtuda raha te:nib me:st, aga me:s ei vci raha te:nida raha sigitab vargaid raha lAtt cks rabasu:hho raha ei hoia me:st, kui me:s raha ei hoia ei rahal ole silmi pA:s rahal olc ci' mi:lt pA:h raha pcle inimest sA:nd, inime on raha sA:nd rahal on rattad all raha pungah, mi:lgi pA:h raha on rikka jumal raha on rahva cigus raha rahva hA:l raha om hUA mi:s minemA raha on hinge varas raha ei ole sugulane raha ei ole leib raha on Ummarguine raha raske sA:da Ai raha sUnni sU:a, kui vilja pcle mU:a raha ei sA: pu: otsast lcigata raha on tuli tulema, aga vesi minema raha tuleb, raha lAheb raha jo:kseb raha ju:re raha te:b pimedaks, kurdiks, ke:letuks raha paneb rattad kAima raha peab kAUma Uhest kAest tcise kAtte raha peab taskun oleme, muidu ei lA: siga te: pA:lt kcrva ega raha taskus karju raha pist, raha pAst raha ei haise raha kadund vAhe kadund, tervis kadund palju kadund, au kadund kcik kadund kUll raha rA:matu luge, kUll mesi me:le mcist kUll raha cigust te:b rahA:hnus on kcige kurja ju:r raharikkus hinge hukkus raharikkus on hinge uhkus raharikkus ja ri:sta pikkus se: on no:rte me:ste uhkus tUO, mis cpitud, kAib kergeste ega sest laenatud seltsist ikka seltsi sA: ega laen longates lAhe laen on kerge anda, aga raske tagasi sA:da laen tuleb longates kodu Uhes sA:dud, Uhes sO:dud Uhes kAidud, Uhes po:dud kuos soideti tellas, kuos rippugu ka vellas eks seltsis surmgi ole kergem kUlAt sA: kUlAtAUs, Ule jA: UsAtAUs tasa vagu, kcvera jAlje pargi nahka parajal kohal kohus kurja kartab kohus kestab, Ulekohus kaub kcned jA:vad kcnelemiseks jutt jo:kseb su:st suhu ja kAest kAtte kohtumcistmine olgu jumala pAralt kohtuleib ja apte:girohi on mclemad kallis toit vannutamakohtumehe ja rciva vannutetas kohtu uksed on laiad sisse minna, aga kitsad vAlja tulla oder on rukki poeg sebik sO:b vana leivA ArA sepik tuleb vArskelt Ara sU:a ja tUtarlaps vara mehele panna kaup on kaup ja ju:t on ju:t sUndinud asja ei vci parata terased lapsed surad no:relt kingitud A:dik on magusam kui ostetud mesi magu mU:jal, magu ostjal lcigatud leib ei sUnni enam kokku eks kisa anna ikka ke:du kapsaid jutt tuleb jutust, kcne kcnest, scna scnast ega hais ilmast tcuse e:lA' makct', tA:mbA purc varastedu kanase omma iks terAvA varastud leival pcle ilmaski jAtku vargus kaos varga kotist ni: kui vesi scglast terve mies, kes tagant kOheb tervis om kige kallip varandus tervis on vaese inimese rikkus tervis pole mA:st vctta tervist apte:gist on ju raske tu:a: paljukese sealt sA:b tehtud tO: ei taha enam tegemist ahjunuka atmine, lamba kA:la pUgAmine, latse perse pUhkmine olat kcige halvembad tU:d ilman vili ei tule vi:tsimAtA, kala jala kastamata vili kasus vihmaga, a kA:r kasus kastcga ilma vihmata vili ei kasva vili ei kasva vihmata, lats ei ilma vitsata oras ei ole ve:l salves vAgi tulc vAiteh, alancs armatch sA: ai kangas karcldcn ko:tud sA:b ikka lo:dud kangas kasu to:b ka vahest kahju kasu ja kahi kaksikvennad Ara harjuta siga kamri ega last kcrtsis kAima Ara harine maiust ajama: Uks naene sO:b Ara Uheksa lehma ko:re harinut mu:du om rasse mA:ha jAttA ar' harinct, scs pcrgoh kah hA: anna kik Ara tcisele, jAta ise:nnast ilma anna si:s koerale sU:a, kui koer karja lAhab anna' liha elAjAle, lats vci kuivcb ka' olla' angu ui rahha ar' kc: kotiga anna kUrik kUllA, ise sorgi scrmega Ara anna mitte oma rahakotti teise kAtte hoida anna su: kUlasse, sO: ise lAbi kUlje anna sandile, mis sandi kohus, aga Ara santi Ara tapa anna sandile, mis sandi kord ja kohus, aga Ara hauguta anna sandile, mis sandi cigus on, si:s jumal cnnistab sulle kua anna c:lale su:d ehk paku pahale perset lase pcld puhata, scs annab pcld leibA anna pcllule, si:s annab pcld sinule anna pcllule, mis pcld tahab anna pcrssale, sis pcrssa kUlest lOvvAt anna penile leiba peni pure pA:legi anna koerale leiba, vctab ve:l kAegi tagajArele anna kutsikale vitsu, et ta koeraks ei kasva anna valu vaiale, kUll vai ajab lche laiale anna lapsele armu ja hirmu anna ihule, mida ihu igatseb jo:da me:st, kUll me:s nAitab oma taba narrile anna leib kAtte, ta ei oska sU:a hobcsclc anna iks rokka ni: maska anna kuratile clut, tema sO:b raba anna Uks hiuksekarv kuratile, si:s kisub ta kcik su pea otsast Ara anna kuradile hammas, si:s tahab ta sind ennast Ara anna vi:le mA:d ega kurjale naesele vcimust anna tollc, kiA armctu, pistA tollc, kiA perAtU anna perse kUlasse ja situ ise lAbi kUljeluie anna aitAh kassi ehk koera kAtte, katsu, kas elab sellega kUlalistel anna ve:ga kartulid ja kuparAimi, kae kas ve:l tule anna himole mA:d, si:s himo sA:b sino Ule kuning[aks] Ara anna pOkse tcise jalga, sis oled esi ilma Ara anna pUksa naise jalga Ara anna enne kanikaid Ara, kui pAts kAes ei ole anna pi:tska, sO:dA peost anna pill latse kAtte, laits A:b pilli lchki anna pill hullu kAtte, hull ajab pilli lchki Ara anna pilli teise kAtte, ta ajab ta lchki anna asi teise kAtte, vahi ise lAbi vi:e scrme vAUtA, sis sA:t vA:dse, kintA, sis sA:t kirvc pane selle kapsale rammu, kes kosub anna nAllAtsele penile veidi vai pallu, aga konagi ta tAis ei sA: anna iks orjale, si:s orja and ka hArjale anna suoja kAega anna Uheksale hirmu, kUmmes ku:leb armu hi:dA' ku pal'lo taht, Uksiks, ri:ah nA:ta i' kellA lU:mA anna palju, aga luba pisut anna antust, murra murtust anna aega atra seada anna, oled scber, mine otsima, si:s kAid ilma kUbarata anna, mis lubad, te:, mis tcutad anna vi:mane kAest vAlja, vi:maks jA: ise vesilusikale vaesele annat, hingelavva pA:le panet anna sandile kanikas, anna kott kah annad scbrale su:, si:s Ara anna sUdant annad hullu kAtte pilli, pead selle jArel tantsme ka anna hobune teisele, si:s anna nuga kA:sa hobuse annad, setuka sA:d ku om kari, sis om kaih ka' kui vo:did ei ole, aitab ka muru ei ole kadust, ei ole huonet ei ole hu:lt, ei ole hu:nid on palju marju, si:s palju vilja annab jumal mcistust, si:s annab ta ka koha annab jumal lapse, annab ka lapse leiva kui jumal annab lapse, si:s annab sitverki rukkid rohkem annab jumal tibukest, anna tibul ka terakest annab jumal tibukese, annab ka terAkese annab jumal vc:raid, si:s ta annab ka vc:raste vara anna kurjale scrm, si:s vctab ta terve kAe anna kurjale tilka verd, pArast vctab kuri hinge anna ohjad kurja kAtte, lAheb hobu ho:pis metsa ahne sO:mine te:b kctul valu, kasin ihu magab rahuge Ara vala cli tulde ol' cks mehe i:st, olgu ui kapstalehe i:st sile kass, teravad kU:ned lipe ki:l, helde mi:l libe ke:l, tige me:l usu sina me:ste scna, kUlap si:s cnsaks sA:d usu hArja hAda, et lehmal hA: pcli Ara usu scbra silma e:s, vaid seila taga usu unenAgu, peksa tu:lt ehk taota varju Ara usu hundi juttu, hundil on ne:d hullud jutud, karul kcned kavalad Ara usu enne, kui sa nAed usu vi:l kedAs sa usut no usku ui hinnAstki ega usk leibA kUsi usk ei ole hobesis vahetada usud naist, usud halva Uhesugused jumala pA:vad kcik Uhesugused tembavad Ukstoist ligi sarnane ikka sarnasega ning kArnane kArnasega Uhtaegu sUOma, Uksi kaksi tUOle Utekcrrage sO:ma, Utsi katsi magame scuab sahk sirbi jAlgil, seisab pcld peiu palgel cnn ei kukku tA:st rUppe cnn leidjal, kahju kaotajal cnn vctjal, vilja on vi:jal, kOis kaebajale kaela cnn ho:nes, muna majas cnn ho:las hommikult cnn on petis ega cnn hciska cnn tuleb otsijale, cnnetus o:tajale, tasu tegijale onn tuleb alade sield, kust sedA ei ti:e uotada cnn tuleb kogemata ega cnn sind ei otsi, kui sa ise cnne ei otsi cnn ja cnnetus kAivad ikka kAsikAes cnn ja cnnetus on vennaksed kuld jA:b ikka kullaks, kui ta ka sita sisse on sckutud kuld katt kuninga silmA kullal kUllalt hoidjaid, varandusel vA:tajaid kuld su:s, muld me:les kuld on muld kuld on kUll kallim kui muld, aga mulla se:st ta vcetakse kulda on sUgavas mA: se:s, scnnikud te: A:res kuld kullaga, muld mullaga, cige me:s cnnega kuld paistab isegi sita se:st vAlja kuld kuolitab ja raha rihib kuld pO:rab kuninga me:le ega jumal jorust ei ho:li, ku scna selge om jumal hoiab jo:dikut jumal ho:letut ei hoia, laiska ei toida jumala hoiab omad lapsed jumal karistab kurjad ja nuhtleb nurjatumad jumal valvab vaeselapse cnne jumal aitko li:a asja iest anna jumal hAttA, kUll hAdAle appi sA: jumal andku ikka anda, aga mitte otsi jummal kavva kannates, ka valuseste nuhtles ega jumal inimesele su:remat ko:rmat peale pane, kui ta su:dab kanda jummal and rikkust, ju:das sikkust jumal annab aiga paranduse po:le jumal annab, jumal vctab jumal viskas jo:dikule kahvliga jakku pA:le jumal lo:nu lollikse ja lollil hA: cnnekse ega jumal pcle ki:ret lo:nd, jumal on hi:red lo:nd jumalal pAivi, tegijal tO:d jumalal aega, peremehel leiba jummal' kAsk erAle minnA', vanapatt kAsk Ut'eh ellA' jumal aitab lill citseb jumal juobundu avitab jumal on tugama po:lt jumal on cige kohtumcistja jumal' um su:rcmb kui sitt jumal kcrges, kuningas kaugel jummal om ligidal, hamc vi:l ligembal jumal on Ulal, arm on kaugel jummal tulc ci su:htc sitalc jummal jAtA Ai to:le tasomata, kiA ke:letu i:st kcneles, pUmme i:st kivi kcrvale viskas jumal ei lase pikka pu:d tA:sse kasvada jumal ei jAta Uhtegi asja undlikuks jummal lask kUlh vaio, a ei joht Ar uppuda juodikku jumal juhatab jummal vaest sallis heldet andjat armastab jumal jo:dik om jumalal armas jumal ei vcta pakutud leiba jumal lci rikkale raha, vaesele tervise jo:dikot cnnistas jummal jumal olat pati valla ja kArnkonna vi:mati lo:nud jumal ja kohus seisab Ule kcikide jumal rohkem ei ncua, ku inimene ei jcua kUll jumal ilma parandas, ku inemese patust pO:rase kUll jumal tUhja jcule ka jAtku annab kUll jumal te:b, kui anname teha kUll jumal nA:b ilma nAitmata, ku:leb ilma ku:lutamata kUll jummal nAge, mis ju:das tege kUll jumal nAep, kel cigus om kUll jummal ho:le kand, kallil ajal sUvvA and kUll jummal to:se kcik valge ette kUllap jumal ka abi annab, kui on lapsed lo:dud elama kUll jummal rikast rinnast kinni pida, nikavva kui vaene jArge joud jumal hoidku igaUht ema last saksa viha ja metsakurja e:st jummal hoia' vAikohe perrehe haiguist tulcmast, su:rdc perrehe nAlgA tulcmast jumal hoidku selle e:st, ku orjast otsaline sA:b jumal, hoia selle e:st, kui seale silmad pAhA tehakse jummal hoidku ho:bi i:st, su:rc sAksA lO:gi i:st jumal hoidku jo:diku e:st jummal hoia kohtu i:st ja tohtri i:st jummal hoidku cnne e:st, cnnetus tulep esiki jumal hoidku hAda i:st, risti ja viletsust isegi kUll jumal lasku tulukest kitsas paikas olla jumal lasku alust mA:ta jumal lasku scavAge ikka ku:lda, ei elades nAha jummal pAsta pagehejat ja vAsita takanajajat jumala silm valvab jumala annct massa ai' su:st vAllA aia' jumala mctted ei ole inimese mctted jumala vits ei ole ohvitseri nu:t jumala cnnistus kAUp sitarataste takan jumala kivid jahvatavad pitkalt, aga vAga pe:nikeste jumalal omma tcise ti:haro' ja inemesel omma tcise ti:haro' jumala ilma ja lapse perset ei vci uskuda jumala aeg ep jA: ilmal vastamata jumala jatk on su:remb kui and enamb jumalavillal jakku kui ahnel kcttu ega jumalavili kahju ei te: kA: mulda, si:s sA:d kulda rohukasule on kastet vaja hall Amblik cnneAmblik, must Amblik mureAmblik hall silm hale silm, must silm mure silm, le:t silm tige silm hallid ju:ksed eide ehe, tO: tUtarlapse ehe Akki hA:rad, su: palutad kross otsib krossi, kopik kopikat sugu hcim su:r, lans lai su:r om talvc su:, lagja talvc mago su:r olgu sulase nA:ne, paks palgapo:si nA:ne su:r ul'lus ja Ulearvu su:r tarkus omma' UtehA:' su:red kalad hoidavad sUgAvAsse su:r scprus sUnnitas su:rt vaesust su:r vara, su:r mure su:r kari, vAha villu su:re iks su:rtega, vAikese vAikestega ei su:red sanad suhu mAdAne su:r pu:, su:red lA:stud su:r jalg, su:red sA:pad; su:r kAsi, su:red kindad pal'lu peret, vetel lake su:r pere, su:r kcht su:r uhkus on nAlja ema su:r pada, lahja le:m su:r pea, palju mcistust su:r su: sO:man, lag'a perse sitman su:r lind, su:r pesa su:r raha pArib hinge su:r pesa, su:r pere ArA vahi mihe karvast, katsu miest hambast kae, Ar kahiku; nAe, Ar nApsAku hea hakata, aga paha lcpetada hea jA:b ikka heaks ja paha pahaks hAsti varastatud on enam kui ostetud hA: sU:ja su:st, makus mak'ja me:lest hea on se: cllehull, ve:l param tA:rihull hA: kUsija, parem kostja hUA kuer kuolles, paha elAjes hea on kUll teha, aga kuri vastata hA: hAritA, ho:letu hobcsida: ei sU:tA, ei scita hA: hAedA, kina kedrada, kutehn ncna ncguhn hea, kes hAsti rA:gib, ve:l parem, kes vait seisab hea tO: tarvitab ka head aega hUA tU: sA: kAeh head kakud sU:akse Ara, santidega visatakse ratast hUA au lAtt kavvc, kuri vi:l kavvcmballc head scbrad hAda se:s on kui suled tu:le kAes head scbrad ikka oma nahka nUlivad head kuked ei lAhe kunagi rasva hA:dUs om hA:, cigus om paremb hUA latsc variva vancmbit, halvu latsi variva vancmba head lapsed sA:vad oma kUlase mehele hA:d chku ja vArsket vett ei ole kunagi li:alt hiA sitahAdA on paremb kui vilets n hA:dus vcidab kcik hA: pA: lA:ve ruttu mO:da arm ja hirm kAivad ikka kAsikAes arm ja hirm on mclemad cigel ajal hA:d head ncu otsi asjatundja kAest hA: vaim Argitas, kuri vaim kukutas hea ncu on enam kui kuld hea ncu on kallis hA:l rUAl om O:ke Ummer hA: uni enam kui sant kchutAis hea jutume:s, halb tO:me:s hea kaste on viljale ni:sama kui hea kord vihma hea pcli hakkab perse hA:d ei sA: sA: [=saja] scnaga, kur'alc ei ole kolmcgi vaja sA: ai hA: hA:litsemata, ei sille sU:tmAtA hea clut nAitab oma au Ules head pole palju tqarvis hUa jutt lAtt klcmbatch, a' halv jutt lindas si:baga hUA pu: A:nitseb, paha pu: kuhe praksatab hA: on parem ei hea tule Uhelt po:lelt, kui teine ei te: head vastu hea ki:dab kaunikest hia tied, parema piad hA: hobone, sant me:s hea kasvab kahelta po:lta, ei ta Ulenda Uhelta po:lta head ri:stad on po:l tO:d ega hUva ilma padaje panda mcisavargus ei ole patt mcisamehed mcnesugused: mcni ei taha tangusuppi, mcni ei katsu kapsale:nt mcisavesi te:b tchakaks kui vi:na mu se:s, / si:s olen ma me:s ega vara mi:st ei riku kui pihlakatel palju marju, sA:b palju tUdrukuid mehele ahnus pott ilma pchjata ahnus ajab upakile ahnus aitab alati vctta, aga ei aita Ara kanda ahnus ajab auku rage Ai jA: mette talve pchaks kukk ja kana vaese vara u:s kUps vc:ra ro:g po:lke:nud liha kUlaliste toidus po:lrikkaks on raske sA:da, tAisrikkaks on kerge sA:da piA hobcst, kuni ta taltsa um Ara pea saksa vennaks ega hunti lammaks su: hoia sis kerigu po:lc, ku sa mehe kAtte sA:t pea su: ja pitsita mokka pea su: kinni, seisab selg terve piA kotti, sis ku repAn kotih ei peA' perUsse', ei veA' vehembre' hoia ennast ikka se:spo:l nurgas, pArast visatakse vAljapo:le nurga tUtAr hoia vitsahirmul nagu mArAvarsa pea ennast kolmest kinni: kAed, su: ja perse, si:s sA:d ilmast hAsti lAbi pea kinni, mis sul on kui sA: lco lc:ri, sis sA: kAo kukku pea scna enda vastu, si:s pead ka scna teiste vastu hoia oma nApu puhta vana scber ja vana te: pea kinni pea po:l su:d kinni hoia pego sis kinni, ku tsirk peoh pea aega kalliks hoidke omad mokad lukku, muidu lennab kArbes kurku Ara enne vana kuera Ules po:, kui no:r haukuma hakkab pane ehted kAnnu Umber, si:s on ka kAnd ilus kusi on kuningamehe rohi kusi kuivab, pask paraneb, lapsest sA:b laps jAlle kibe tO:, magus uni ArA vihka tcist: vares lendap Ule, annap tcsclc ti:dA pro:sta' olck om hullcb ku' vargus alostit, scs lcpeta kah kui nA:se rahaga om ahi tett, ar siss ahopaistche mine kui oled sO:nud mammud, si:s sU: kua mammu varred kui okselasu nina e:s, si:s kibe kurgus on sul mehe tAis luid, si:s astu mehe e:st vAlja kui oled sUOnd, sis Ara salga kui sol pcle anepit, ei si:s sA: kanda sanepit olgu endAl sUlg su:n vai vaht kctun, kUlAlisele piab iks sA:ma kui sa magad seitse tundi, / Ara enam himusta; / vAhemaga sA:d ka lAbi, / lastel kulub kaheksa mcistsid alustada, mcistad lcpetada kuera ei ole haugu ise pcld UtesA A:staka sais Ar sUOdUh, sA: sA:ne ku vahtscnc sitAline ku kanal pal'lu poigi, sis pal'lu sabitsemist kas kodul ratta all om vci kui vellel rA:su rUpin, om veli vellekene, aga kui vellel kclke kctun, agane aogun, pilliru:g persen, ei ole vellekest kunnigin talumehel sigar su:s, saksal ime vA:ta, nagu kass sO:ks heinu olgu me:s Uhe jalaga ja Uhe silmaga, naise sA:b ta ikka olgu me:s pu:jalaga, po:le pu:saga, naise sA:b ta ikka mehel pi:p su:s, nAust palju laiem sA:b hull sarved seina jo:ksnud, si:s jAeb targemaks kui hArjal on scrgu, si:s on tal ka sarvi ku mctsal om talvcl rassc, sis sA: rahval ka rassc aestak on perenaese perse paks, si:s vasikal jalad kcverad on habe emal, si:s nurukarvad tUtrel ka kas jcutumal vara on kui jumal on lo:ma lo:nd, si:s ta on ka jAu lo:nd on jumal sind ve: e:st hoind, hoidku ka tule e:st ons jumal mind pisukese cnnega lo:nud, si:s ma pean pisukese cnnega elama ku um leib A:d'ah, kala' tulcva' A:d'a ala kui ole[d] hirmu sA:nud, si:s oled ka armu sA:nud olgu kuhi kulda vai mAgi hcbedat, kui tervist ei ole, ei massa kcik midagi kui su: sUvvA, sis kAe ka lUvvA kui hoitu, sis toitu kui ei cle piad ctsas, anna aga jalgudele valu oleks seal sarved pA:s, ta ajaks ilma Umber oleks seal sada jalga, kUll si:s sA:ks sUlti oleks seal kU:ned, ta lAheks pu: otsa oleks lehmal ka vanaema, vA:taks vasika jArgi oleks tAdil t... ollu, ta oleks onu ollu oleks tAdil rattad, oleks auto oleks uppus A: jamburi jckke oleks lAks orjaku otsast merre oleks ei aita Uhtegi oles mul osa olat, kUll sA:s kUlast kapustid oleks on sitahuniku tugi oleks on hea poiss, aga kAtte teda ei sA: oleks on hea scna, pcleks pcle Uht oleks on paha poiss oleks on ilma pUksata oles om ammuki Ara ko:lu oliks on pahaks oleks on oluva hobuse saba all oleks ei maksa midagi oleks ja aga ja kolmas kitsas oleks ne:d mA: pA:lt Ara kaotada, si:s oleks hA: elu oleks ja pcleks pcle vennad oles ja om ei ole vellekse oliks ja pidiks on kahe otsaga oleks ja peaks on vennad oleks ja peaks on sita postid oleks ja pidi on raudna so:s ratta ro:pas re:raua vahel jalgupidi kinni; kui sA:lt lahti pA:seb, on asjad korras oliks ja pidiks ei ole vennaksed oles ja pidis on kAlimehed oleks ja pidi on kaks kelmi oleks oli olbri lalcimes, pidi oli pe:tri pi:mapUttis sammu sake, pale paksu sake vo:ri, ri:bu redeli ega majaehitamine ei ole kUbara kergitamine kodo leib om kckc magusamp kodo kurja ve:gu ui kUllA kergita kerist vanalku:l, si:s ei sigine kilkisi prusakaid tcsta ronk Ule katuse, si:s arvab ta ennast Ule pilvede seisvat hebol ikka helmed kaelas, kadel ikka krallid kaelas kcrgelt tcstad, kcrge kasvab mustikad to:vad musta O: salaja tehakse, sauna vi:akse salajalt tehakse, avalikult nAhakse mihele, ei leivAkannigale mine mehele, mingu ui rUAkuhjale ArA mine mehekesele, mine mehel Ara kosi pikka: pikk lAheb pingile magama mine mehele, tahtku ui talopojale meheleminek ei ole reheleminek kUta ahju, Argu tuli korstnast vAlja kAigu kUtA ilma, kOrbi li:mi, kassu mA:nestki aidake armetumat, vilets vi:akse mehele sUgisene udu tAhendab so:ja, kadine udu kUlma sUgisene ilm on tume nagu tOkatipudel kartulivao vahel mahakalladud vett ei sA: enAmb Ules ottada heinale on kolm kastet vaja hein vihkab vilja heinal on suvine soe ka talvel sihes hein on leiba ema hein ei ole heinale veli hainaterA lA: Ai mA:lc, rUAterA lAtt mA:lc tAna te:me trilla tralla, homme te:me uiah aiah tAnA vana mattab, homme u:ve vcttab tAna haub, homme saub tAna oled hArra poiss, homme koertepoiss tAna hArg, homme nAlg tAna helmes, homme mullas tAnA kAkki, homme vorsti, tuna kisku, kindla ruoga tAna kuld, homme muld tA:mbe om lammas vi:e jalage, hommen ei ole kolmegegi tAna su:r talu, ho:me pole hArgvasikad tAna pulmad, homme pulgad, Ulehomme lepamalgad tAna naeru, homme nuttu tA:mbA elAt, hommen ko:let tAna mulle, homme sulle tAna rikas, homme vaene tAna tallad sina mulla peal, ehk homme tallab muld sinu peal tAna kuiva kui kulda, homme vihma kui vett tAna lepitus, homme taplus tA:mpA mc:dame scglaga raha, aga hommen ei ole raha, millega scgla vcis osta kunst kunsti pidAjAlle, vana' vi:su' vidAjAlle si:n hea, sA:l hea, ema sUles kcige parem aita teist, kUll si:s sind kah aidatakse aita teist, hAdanda ennast aita koer kaost vAlja, si:s ta nArib so kAtt avida pinni kaost vAlla, pini puistas sullc cks vi: kA:la aita hunt august vAlja sA:b ta A:rele sA:nud, si:s tahab Ara murda aita omasid ja vcta vc:raid avita menejat mcrsjat ja asujat majja abi tuleb jumalast abi aiast, vari vcrgust abi hi:rest, abi hi:re pojast sA: abi vai sA: ai', palk iks sA: komparid ei vi:da scdasi, kargujalga kaugele varga jArel kAib cnn enAmb om ikja takan kui kitja takan metsa taga elab kah rahvast rutul ruga takan sanna perAst lAtt ka ti: moskvahe po:zi pA: takah kcik pA:ba targa' perrA kahtscminc anna ai kellegi kasu perrA om paljogi tarku, ette ei ole Uttegi pArast on igaUks tark hint tule, hant lA:, tare paigal, pA:ri pA:l Age miel tuob kUmme hAdA kcrges on vc:ral laudil leib, ve:l kcrgemale tcstetakse uhkus u:e ku:e se:s, vara pi:bu varre se:s uhkus to:b hukatust uhkus uputab, kangus kaotab ega uhkus kUlma karda uhkus kAib e:li ja vaesus takka jArele uhkus om nAllA vundament uhkus on nAlja e:lkAija eks uhkos ole nuhtlose vaellad uhkus tuleb enne langemist uhkus mass raha uhkus piab valu tundma uhkus vahib teisest silmast, rumalus teisest uhkus ajab ilma hukka uhkus ajab upakile uhkus ja rumalus vennad kUll uhkus kaop enne ku:lmist uhkus e:s, nuhtlus jArel ull hobesella mi:s, laisk latsega nA:ne uhke me:l te:b inimese kcrgiks pulm pcle mu:d kui jutt ja rutt, / pArast pulmi tuleb nutt pulm on no:re inimese surm pulmad tulad mcnclc, pUhAd tulad kcikclc cuel ja toal on ve:l ukselAvi vahel Ara lo:da teise peale kui sikk sarve peale lo:tus on ka hea me:s Ulemaks kui hcbara, kallimaks kui kullako:rmat tuleb tarkust tunnistada tcmba hinge ja te: tO:d to: sa siga, kust sa to:d, jaluli moldis on ta ikki pu:d tuleb lautida ni:, et vArblane lAbi lennab, aga harakas kinni jA:b pu:d ja pe:rud mehe mure, leib ja ri:e naise mure linnumesi ke:le pA:l, ussiviha ke:le all mesi su:s, sapp sUdames kange om hummal, hummalest kangemb om uni ku:la teiste juttu, aga te: oma tahtmise jArele jAta sO:mine maha, si:s sittumine kaob ise:nesest Ara ku:lkcd Utte, ku:lc ka tcist kui ku:led, Ara pane ku:lvas; kui nAed, Ara pane nAgas ku:led esimese lcokese homikul, on ho:lekudu, kes chtul, si:s cnnekudu ega pUksi rUvetamine raha ei maksa, vaid puhastamine ja pesemine kanad no:relku:l, vasikad vanalku:l kutsikas, Ara vcta vana koera kAest leiba Ara koerasitt ei ku:la ja kassisitt ei karda sada scpra ommc inAbA kui sada ru:blit rahha linna sada ho:pi pole ni: valusad kui kUmme mcisa ei sada A:stat paranda, mis scda riknu tunniga sada kopikat kA:luva enAmb ku Uits rubla rAimesada ja pakk tuletikke olla ikka Uhe hinna peal nAlg cppab sandilegi pA:dri selgeks nAlg sU: nAdsa leA, tUhi kctt jUrA kale ko:riku nAlg on kcige su:rem pereme:s nAlg on chakast terAvAmb nAlg ke:dab magust le:nt nAlg ei jAta nuga tuppe kUll nAlg cpetab tO:le nAlg paneb mehe kepsu lU:mA nAlg te:b nciaks ja tUhi aeg te:b arvajaks nAlg rua suolab ega nAlga nckkuta nAlg pand kcige nahka, pcud pand kcige pcske ega nAlg vAratit ei otsi, astub ussest ja aknast sissi nAlg ajab hundi kUlase nAlg ajab lapsed vargile nAlg ajab hi:re oksa, varblase lati vahele ei nAlg nuolejes lAhe nAlg naerab no:re naese, tUhi kcht tUdriku nAlg sunnib karu kAppa imema nAllatse kutsiku om ikki kublan lits on tUdruku li:gnimi ho:rad kAivad uhkeste, pordud kAivad puhtaste, litsid li:ga valgeste ho:ra lastel on enam cnne ja tarkust kui abielo lastel ripa ropa lchub ri:sta, pillab Ara pilla palla hoia kopikat musta pA:va jauks hoia tuluke takkude e:st, si:s pitkendad oma elumaja iga hoia kohtulingi li:gutamise i:st ja kcrtsipingi pe:sUtAmise i:st hoia ennast esimese pleki e:st hoia scbra i:st, vainlase i:st ti:At muidogi hoita hoia laenu e:st: ei tule ke:gi sind taga otsima hoia naist, u:ri ja rahakotti hoia tervis no:ruses ja au vanaduses hoia kopikut, rublad hoiavad endid isegi hoidke laiskusest, laiskus o: kcige kurja ju:r mina hArra, sina hArra, kes pergel kotikandja ma so ke:les, sa mo me:les mina pean ninda olema, kuida mo jArg nAitab "kUll ma kasvaksin nagu rUga ni: pikaks, kui pereme:s minu pcllust ometi sitase vankriga Ule kAiks," oli kaer vanast kaebanud teie rA:gite palju jo:mast, aga ei Ukski rA:gi janust kehva kctun ki:b, vaese kctun variseb vi:naklA:si upub enam inimesi Ara kui merde mchen om mehe ilu, lapju pA:l latse ilu mA: pcues ei ole Uhtegi vA: oman kUlAn kUtse mari, oman majan magus mari oman kUlAn kUtse leib, oman vallan valmis vatsk oma kodu kuhi pA:l umah su:h vaja mc:di olla' jo:ksvas ve:s ei seisa putukad kadel palu vihma, sUgisel sA:b seda ilmagi kadel vOrkud aius, sUgisel kOides kade Uks pA:v, sUgise Uheksa pA:va kadel ei kerki kakk ega kasva laps kAjA cks olc cih kesvAjauhc, suvcl su:rmed kAjA vana hopcn armas, sUgUse vana kasuk kallis kade ruskab tA:s kUlma, sUgise suoja kAdel om nAiU kehvA, sUgUse om nAiU sO:nu kadel on kehvad ajad, sUgisel on su:red soagid mA: rA:gib ise enda e:st kadel kAjA mcista ci mehe midA, sUgUse umma vana nA:seki targa Uhises karsnas siga rasva ei lAhA kohtuga cigust ja tohtriga tervist sA:ma on ikka Uks vaene asi haudas aega puhata hauas on sant saksa su:rune paksoh perreh sUvvAs ar pask ka' enam sA:b heaga kui kurjaga tropis peab ikka tola olema po:nu majas ei kcnelda nO:rist sUgisi su:red saiapAtsid, kadi kesine rokk sUgise ei ole sUand, kaja ei ole kesvi sUgise ikke: sepikud, sepikud ja seda paremad, aga kade: kallis hArra, laena leiba sUgise om karjapoiss targemb kui kAje kuningas sUgise sA: sUvvA mUvvA, kAje kand kessel kA:la sUgise pannakse karjane sigadelauda otsale ja kebade hakatse teda jAlle Ulesse otsima, kus ta pandud o: sUgise ei mahu lAbi, kAjA ei sA: jArgi sUgise riu rAu rc:ska, piu pAu paksu putru, kade kcnni kctt kcveran sUgise Utles li:m saole: "anna ru:mi!", kAje: "o:da jArgi!" sUgUse kcik targa', kAjA ei kiAki sUgisel om su:red sO:mad, kadel ke:d magusad sUgise olla meresi kerge ja vihane, suvel raske ja lahke sUgise sigivad pulmad sUgisi pcimib rAime, kadi lakub rAimekuse Ara eks sUgise nAe, mis suvi on to:nd sUgise sO:ks, ei jcua sU:a, kebade sO:ks, ei ole sU:a sUgUse mastas liha e:st raha, kaja luie e:st vanan ian om valu kana perses rohkemb aru kui lese naise pA:s linnu pA:s ola vAhem mcistust ku mehe p ses enam lauku scas kui Uks lauk eletuvah johus kcike, hUvvA ni: halva ega elus head Oelda; kui hauas oled, si:s Oeldakse tUhja salve sureb rott ka nAlga kchus olgu vci kardulikuored ja kakusiened, kis seda nA:b merde ei jAe mu:d kui kahe teraga mcek ja kolmekandiline ncel, kcik mu:d uhub kaldale mihkliku: se:s antakse huntidele talvemo:n kAtte toise su:s nAgUb ige pala su:rena su:h iks suvi, sUAmeh talv naerja suhu jA:vad hambad ega lind pesan lendama ei cpi helde andja vakast ei lcpe vara unest ei sA: pAtsi ega unest rc:ska ei sA: ega unest putru ke:ta ei sA: mA: puhun om leib UsAgA kannat aita, peoga vAllA iks pu:dus mi:l om mehele minnA', silmi olc ci sitalc minnA' sui hauguvad su:red koerad, sUgisel pcle rakukestki ku:lda suvel kAngitAs konnalgi jala kinni suvel oled su:reline, kUll talvel tagasi annad suvel kuigutan kuru otsas, talvel laulan laua taga suvel ei sU: mu: liha kui hunt ja pereme:s sui kchtu, talve ahju suvel paned kasuga ladu heinde sise hoiule, talvel odad jAlle vAlja vagase ve: se:s on palju mutakaid toise pA:s nAgUb liem ige rasvasena jodagi unissas nAhA tO: on vahtimise kcrvast sitt ette sO:dud leib on kibe metsAs olla nAgijad, vAljAl olla ku:ljad metses piab ikki kcveri puid ka olema, kust sa muidu Ara tunned, meuksed ne:d sirged on kurun iks kostipulga, vana naese vastulise lammas sO:b talvel oherdiaugu lAbi ko:rma heinu Ara talve tO:ta, sui vO:ta talve tambim tA:ri leibA, suve pistAm pi:mA leibA kcrdsih kulus aig rutto paremb um iks kUlA cnnele ku kUlA kaheole ikka tasa ja targu ikka so:jalt suhu ja palavalt parda kus talus puru nurgas, sA:l on laiskus toas Uhe silmadele ilus, teisele hull sctta lA:t, sitta sA:t hAmArikun hArjA su:re, vidikun villa pikA teises peus nutt, teises naer kitsuseh elat ArA, vchluseh ei sA: ArA ella muldas aega aegutada pU:nises lo:ma cnnetus, peremehe cnn kaugemal ikka magusamad marjad Ara sa pU:a pUhalla naist, pUhalla pru:did ilusad hArjad otsivad iki karja seas Uksteist Ules no:reld om nigu kott pA:n no:relt hclbus cppida, vanalt raske vastata no:res eas kerge elu, vanas eas kerjamine vcta no:relt ncgla otsast, vanast perAst vctad si:s vAitsega no:relt uhkuseks, vanalt nuhtluseks kergost ku:lame, kuidas kcrtsos tarrest olla kirikus nAge kihelkond, lA:del terve lihvland sitikavilul lAhad laisad tO:le aoga sepile ja kikkaga veskile agu annap aole kAe jUripA: O:se, teretAvA tcenetcist UO magab maksullagi mihklipA: O:sel kasvab kapsas ve:l villase lcnga katki ega rebane kodu lAhedalt kanu varasta hAdas leiab inimene vi:s ncu hAdaga sO:b vanakurat kArbseidki hAdAge om mitu ncu hAdaga peab kcik Ara sO:ma: sealihad ja kanamunad sepapajas ja veskikojas ajatakse kcige magusamad jutud ku:endamal kUlvinAdalal pandakse so:l no:re rohule sisse, si:s ta hakkab lo:ma toetama, ni:kaua vAsitab so:sseltsis on suttagi, pesakonnas pergalida li:nah om hullcp ku lA:nch kUlap taskus tarvis lAheb tulikus jA:da inimesed ni: pisikeseks ja ncrgaks, et kahe mehega Uhte kanamuna kannavad teise silma nAed pindu, oma silma ei nAe palki tUtruku p i lAhtvad kcik pu:d ja lA:d ja no:rdemeiste tO:d ja vA:d inimese jAlje se:s vcrsub vili isa hirmu se:s on hAbi, aga ema armu se:s julgus hallitada ai raiskaja kAtte kopik ar hundi jAlin on lammaste cnnistus, aga sia jAlin cnnetus ammetilaeka peab igaUks maksma, kes tahab ammetid sA:da silmadesse mahub enamb kui suhu lAhkohe pant, kavvcndcst vctad Uhes killas, Uhes vcllas Uhe vA:di se:s ei vci mitte kahtsugu clut olla ei su:rest torrest vesi vAhene hUal aol ots perreme:s orja, halval aol ori perreme:st tuliho:ne all Ara hunti rA:gi A:sta se:s juhtub mcnda Ute ku: ukcrdasc tedre, tc:sc ku: ukcrdasc karjusc Uts ku: helistase kassiraudo, tcnc ku: helistase adraraudo pA: lchud, A:sta parandad Uhendatud karjas ei ole hunt hirmus kcrges pA:s ei ole tera havi pea se:s on rohkem varandust kui vaese mehe aidas scpruseh ei elA kiAki vanas rahuga sO:daks nu:mhArg Ara, pureldes mitte po:lt munagi me:lege mcteldes mcnda mu:d, sA: kAtte, ei massa midAgi seltsis segasem, hulgas hubasem jumala sarves on ikka rohtu hUAl aol hoietas, kurAl aol kulutedas heal ajal sA:dud, pahal pe:tud hA:l ajal on palju scbru, kehval ajal ei kedagi hA:l ajal kcnele, halval ajal ole vaik igasse kotti ei raputada ega igale palujale ei anda igas karjas on kArnane lammas karksin ei kasva hulle paljalt mA: pA:l, neid kasvab pu: otsan ka peripidi parem, vastuoksa vaesem seisavas ve:s on madu tallinas on kcik hArrad, kassisava karjane Uksi isand segases ve:s on hea kalu pU:da enne joani tehtud heinas on nael mett, pArast joani nael vett jculu ja nA:riO:ssetele pidivad sigur seitse korda, karjane kaheksa korda ja kUnnime:s kUmme korda sO:ma kus pA:tis sa istud, sA:l pead ka scudma kelle pU:nises, selle lind kelle re:s scidad, selle laulu laulad kohtusse on hA: sisse minna, halb vAlja tulla cgas hauda sA: ai midAgi Uteh vctta magaja kassi suhu ei jo:kse hi:r ega scs, ku merd nAet silmAga, massa ai sisse kargamine eksimine on inimlik eksitus ei kAi mO:da kiva, kAnda, vaid mO:da inimesi Ara sO: enne Ara, kui ve:l kAe ei ole Ara sO: enne Ara, kut ta kUpse on sU: scs ka, ku ei ole sO: leiba ja lO: scnniku peale sitta leiba sO:, cigust te: sO: leiba si:s, kui ei ole; hoia si:s, kui om sO: leivAd leibUessa, sO: jahud jahvaessa, pea pinda ja kanna karva sO: si:s, kui leival saia magu on sU: sis, ku sU:k mekis, ti: tU:t, ku tU: tekis Ara putru enne Ara sO:, kui ke:detud pole sO: kala, aga mitte kala pU:djad Ara enne lindu Ara sO:, kui kAtte sA:d Ara sO: kartuhvlid enne Ara, kui nad ve:l ke:detud pole sO: sO:ki, Ara sO: sO:gi hA:d sU: musta putru ja vA:ta valge naise pA:le sU: liha, lU: lina, sUlga pekko ja vala sU: kulda vai mulda, sitmine Uttemu:du sO: ikka kala ja pala, kui pereme:s ei nAe, si:s ve:l kaks pane nahka rc:muga, mis on sA:dud vA:ga A: sO: sUlitud kapsaid sU:' errA, pe:stA' perrA sU: nigu sUlAtAs, ti: nigu tenAtAs sO: ja seasta sO: ja mcista me:lt sU: veidU vai pal'lo, a kctutAUs cks vclah sO: pisut, jo: pisut, osta nuga pu:sa piale sO: kitseliha ja cppi tarkust sO: kUlas ja elbi kodus sO:, seni kui omad silmad lahti on sO:, mis kUps, rA:gi, mis tcsi sU:, ku sUA kuts sO:, kui pakutakse, jo:, kui antakse piakse se: hullukane hugudetav on kui kcik on otsas, si:s on su:l rahu kui mihklis tu:l lcunast, ei ole enne jculu re:te:d o:data, kui aga hommikust vci pchjast, tuleb varsti lund eha kollendab kUlma tuleb; mets sinab sula tuleb; tA:s mustab pchja po:lt ilm lAheb sulale kui kcourb lahki, sis sArje kctt ka lahki kui leib on luku takka, si:s tO: aja takka ku liha um lcpnu, sis lcpku lu: kah kui meri on lame nagut pi:mapUtt, si:s pane Aga sA:repaelad mUtsi sidumiseks tasku kui on majast mend suol, lAhteb leibki on siga juba laudast vAljas, si:s vast minnakse ust kinni panema kui vesi kaust otsas, hakkab kaljA:stja haisema kas tsiga sO:mAtA, ku sitt ncna all kui kade varane, si:s pcllume:s varane ku mesi um lcpnu, sis lcpkc vaha kah on koer lahja, on ka pereme:s ise lahja kui pada ro:stetatud, ega si:s pudergi puhas sA: olla kui rumal pea, peavad jalad tundma kui pA: on lAinud, mis ve:l ju:stest hoida kui me:s hea, pista tal Uks silm Ara; kui paha, kaks silma kui maretapA: kui on, si:s tuhli silm jA:b vesiseks ku rihavars lige, om hein ka lige kui ri:k rikas, si:s rahvas vaene; kui rahvas rikas, si:s ri:k vaene kui laut puhas, si:s pcld ka puhas on kange scnn, si:s ka kanged kohitsejad on pA lUhikene, inimesed ve:l hiljamad kui kitsas karjA:ed, si:s elajad rUvetavad Uksteist Ara nAeriO:sel mets on vangis, annab jumal viljavo:du kui madal tali, tuleb vilu sui kui on lcpnud lcikuse, si:s on lcpnud lcuneleib sA:b esimene uindus mO:da lAinud, kUll si:s inimene valvab kui keskpaik kcva, si:s otsad laulvad kui on lAind rumm, si:s mingu ka kodarad kui pill on lAind, mis sa ve:l torudest nutad eks kui saun kUlm, vihad lO:vad veikselt kui karusepA kuiv on, si:s annab jumal hea sUgise on kA:dripA soe ja pAikesepaiste, si:s otsi kasukat suveks valmis ku maretipA: aeg kuiv on, sis on pull tahke kui om hAste, si:s kcigil hUA; a' ku' halvastc, sis vcta ai kiAki hindA pA:le kui kadel on kerge kajuda, si:s on raske lcigata sUgisel om no:reku: otsa kUlmA, sis vanaku: otsa sA:va lAmmA ajagu ui jumalat mctsa, ku jummal kotoh om kui eli ei ole lambin, sis kustus tuli kui jA:n palav, si:s jcul kUlm vanalt kondid vastavad kui mere peal hAda, si:s mA: peal aitajaid kUll kui andja on, si:s on scpru, hAdA:jal ei Uhtegi kui pisikeses ei ole ustav, si:s pole su:res kah kui esi vaene, ega vesi vaene ei ole vai ruga ruale veli om kas hi:rel ime nAtA, et kassil kaits poiga on pi:masupp, oura pchjast; on lihasupp, kurni pA:lt kui otsas, si:s ho:leta; kui vatsas, si:s vA:ta jA:gup to:b su:re kaku, ol kcva kannika jA:gup annab harva leiba jA:gup viskab heina sisse li:va jA:k tuleb, kakk kaenlus, o:l taga, oinas selgas jA:n chta, mA:rja hommiku jA:n jakkas pajuko:re, pi:tre pitsit perAgi jA:n tuleb vikatiga, mA:rja rihaga jArile jA:n tule, kands kandli all, jakup tule, pAts pA: otsan jA:n jakuga, jakob pAtsiga jA:n vctab lehmal Uhe nisa, jA:k teise, mihkel kolmanda ja mArt neljanda nisa jA:n vctab pi:ma Ara jA:n vctab pUti, jA:gup kaks, laurits lakub pchja las jA:n ki:tAb kadet ja mihkel sUgUst jA:n kahetab heina kasvu ja upitab umbrohust vilja Ule jA:n viskab esimese jahe kivi vette, jA:k teise ja mihkel kolmanda jA:n viskab ku:ma kivi merre, jA:k jahe ja mihkel kUlma Ara aja tUhja tu:lt rusikaga ilmA:egu taga jaht AnAm kui nahk ets on enam kui jAnes jahil kAimine, se: on hakkan haigus jakap kA:nd kapstapAid jakob viskab raudnaela heinasse mida vanem me:s, seda hallim habe mida vanemaks sA:d, seda targemaks jA:d mida vaesemp, sedA heldemp midA vaesemb, sedA uhkemb midA paremb pala, sedA su:remb su:tAis mida kibedam higi suvel, seda magusam leib talvel mida tigedam koer, seda kcveram saba mida laiem kalts, seda priskem poiss mida paksem lumi talvel, seda pitkem vili suvel mida paksemb pala, sedA jAmeb julk meda paksemb, seda paremb mida sitem koer, sedA vedelam lake mida sitem, seda rutem mida viksim, seda litsim mida varem, seda parem mida vAhem jcudu, seda kangem kiusu mida su:rem tuisk, seda parem tu:a mida su:rem kala, seda paksem le:m mida su:rem kelm, seda kuldsem cnn mida su:rem hulk, seda vedelam le:m mida su:rem sa oled, seda alandlikum ole mida kibedam tO:, seda magusam leib mida valjomine sa scuad, seda kovam jalg on meda salajam, seda palavam mida palavam ahi, seda kUpsemad leivad mida kcrgemad lumehanged, seda su:remad viljarcugud mida kcrgemast kukud, seda valusamast vA:gud mida kcrgemast sa kukud, seda enam sa haiget sA:d mida kcrgemale jcuad, seda kaugemale nAed mida kcrgemal sa seisad, seda su:rem ho:p kukkudes miA korgcban saisad, tu: rasc'cbast satad mida kcrgemasse sa tikud, seda sUgavamasse sa kukud mida no:rem, seda koerem mida kUlmem tali, seda su:rem lcikus mida kUlmem talv, seda magusam mahl mida kUlmem jculu, seda palavam jA:n mida selgem vesi, seda segasem pchi midA pere' vAhAmb, toda pada sakemb mida pisem pada, seda parem lihatUkki pU:da mida pisem keha, seda su:rem sUda mida veikem vAgi, seda rohkem viha mida targem rahvas, seda rikkamad, mida rumalamad, seda vaesemad midA lUhem, sedA uhkem mida pikemaks, seda pe:nemaks mida pikem liug, seda pikem lina mida pitkem me:s, seda pitkem me:l mida pitkem pi:ts, seda edusam kUnd mida pitkem pi:ts, seda nobem jo:ks mida pikem pi:ts, seda su:rem sA:k mida kauem kiedad, seda magusam maitseb pikem ke:b, parem sA:b mida kauem, seda kaunim pitka vindub, parem paindub mida tUhjem kcht, seda magusam leib mida armsam laps, seda kibedam vits midA inAmbA vi:na ju:, tu kurembast lAtt enam hobune jo:kseb, rohkem ta pi:tsa sA:b mida rohkem koera peksad, seda parem koer on mida enam sa koera peksad, seda ligemale koer tuleb rutembast sA:t, kaugembast jA:t mida enam kassi silitad, seda kcrgemale ta saba tcstab mida rohkem annad, seda rohkem ncutakse mida rohkem ti:d, seda rohkem tahetasse mida enam makat, seda enam tahat midA Anam sa tahad, sedA Anam sa sA:d mida rohkemine lind sulgi sA:b, seda kcrgemine sA:b ta lennatud midA rohkemb naisi kuos, sidA enAmb tUhje jutte ja lori mida konnem, seda rotem mida rohkem vara, seda enam kAra mida enam kanu pesas, seda enam nad kA:gutavad mida rohkem koeri ko:s, seda vedelam lake midA rohkem koere, sedA rohkem laked seda hclpsep emAkirikul, midA rohkep kabelit om mida enam pAid, seda enam tahtmisi mida rohkemb kassi sO:detas, seda ho:letumb elu om rottel mida enam hceruda sA:b, seda haljamaks lAheb mida rohkemb lU:a, seda tihkembas lAheb mida rohkem halled kadel mA:s, seda rohkem vilja sUgisel salves mida enam tu:lt, seda enam tuld enam paska palume, pask laub laiemale mida enam, seda parem midA lAhemb kaiv, tu:d vAhAmb vaiv mida madalam maja, seda magusam leib mida karusem koer, seda parem cnn mida rikkam me:s, seda kibedam surm mida rikkamaks sa lAhed, seda lahjemaks sa jA:d mida rikkamale tulid, seda pergelimaks lAhti mida rikkam, seda tigedam mida rikkam, seda rcemsam tatisem nina, targem laps mida hapum, seda parem mida vahedam nuga, seda lahedam leikada mida mustemad jalad, seda mustem parand mida mustemad kAed, seda puhtam leib mida rutem hobu e:st Ara lAheb, seda kergem tuleb ko:rem jArele mida kenamad suled, seda tigem sUda mida kenam ko:r, seda viham tu:m mida ilusam, seda ausam mida hirmsam, seda armsam mida higisem nahk, seda magusam leib mida raskem tO:, seda vaiksem uni mida harvem, seda arulisem mida arkemb, seda targemb mida vaiksem tu:l, seda lAhem torm mida uhkem pull, seda sitasem perse mida sUgavam meri, seda enam kalu mida sUgavam tali, seda soem sui mida sUgavam hA:v, seda su:rem valu mida tuplimb me:s, seda rohkem vaendlaisi mida soem tuba, seda raskem uni mida kaugemal sa clgi tule e:st hoiad, seda vAhem vcivad nemad pclema minna mida kaugemal, seda kallim mida vAhem koeri ko:s, seda paksem lake iga tO: ncuab oma aega iga tO: tarvitab jcudu egA tU: lOUd oma palga iga tO: on oma palga vA:rt iga tU: taht kArmust iga tO: kannab oma vilja iga tO: tahab tegemist iga tO: tahab omal ajal tegemist egal marjal oma magu, / egal adral oma vagu igal pUtil oma kA:n igal nurmel ise vili iga vald toidab oma vaesed igAs vallas oma vi:s iga lits ki:dab oma auku igal litsil oma laul, igal lollil oma lo:d iga lehm no:ligu ise oma vassika igal vA:l on oma kasu igal hAdal on oma arst, igal tcbel on oma tohter iga asi tarvitab oma aega igal asjal oma ots igal asjal on kaks otsa igal asjal on kaks kUlge kcik asi tahab oma kasinust sA:da igal asjal oma aeg iga toidul oma kcht iga heategu leiab tasu egAl vorstil um kats otsa iga aeg kUsib oma tO:d tegu: kes talvel te:b, se: suvel e:s leiab, kes suvel te:b, se: talvel e:s leiab igal aeal omad asjad igat scpra ei vci usaldada igalUhel oma armas iga mehele oma igal sial olgu oma mold igalUttel omast kahju iga kukke tuntaks karvast iga pA: ei ole pUhapA:v iga suksutaja ei ole pAitsete pAhepanija cigus egAUhel, kangus kahe vahel ega kahr imes esiki oma jAmme kApA igal pu:l oma cunad igal pu:l oma ju:r iga pu: pcle mastipu: iga pu: kannab oma vcsud igaUks sA:b oma palka, kahe pere koer sA:b malka egaUtte santi pestas oma nuiaga igal lollil oma laul igal lollil oma lcbu iga oma king vautab oma jalga iga konn elagu oma ti:gis iga jalg te:b isi jAlje egAUits kAi oma rada, / sA:dan ke:t oma pada igal su: omast kAest igalUhel oma cnn igalUhel oma cigus igaUhel on oma head ja vead cgaUtel ummi tUrri UsA tAUs igas peres ise leib igal perel ise mo:d igas peres on oma kcht igal isandal esi cnn igas talus ise taba igas talus ise vi:s igal cuel oma chk, igal potil oma lchn cgah taloh uma hAdA, mcnch vi:l kats kolm igal talul oma tA:r kUll sie talu tabasa nAUtAb iga koer haugub oma peremehe cues iga koer haugub kodu po:le igal koeral omas majas luba haukuda iga koer on oma kondi ju:res su:reline igaUks sO:b oma ke:detud suppi igaUks on oma naha se:s aus igaUks on oma cnne sepp iga kaupme:s ki:dab oma kaupa kUll igaUks oma randa ro:gib igaUks teab omad asjad ja krants teab karja asjad ige kuningas tiedAb oma solmed igal mehel oma laul igal mehel isi vi:s igal mehel oma jutt igal mehel ise mctted igal mehel oma mure igal mehel oma me:l igal mehel ise aru iga me:s on oma naise siga: sO:b Ara kcik lobid, mis naine te:b igame:s on ise oma kcige lAhem ligimene iga me:s tunneb oma sOpra igame:s ki:dab oma, vaene kotti iga me:s ki:dab oma kapstaid iga me:s ki:dab ennast, rebane oma saba igame:s omaga, sant vaene kotiga igame:s oma seltsiga igame:s katsku oma parast igame:s olgu omaga rahul egami:s otsku umma arvulist igame:s teab, kus tal king pigistab igal inimesel on oma sUda se:s, ega kass ei ole kellegi sUdant Ara sO:nud egAl inimesel om oma kirivene rUid sAllAn kanda, se:nigu ta hauda lA: iga inimene elab cnne tcttu, ei mitte tO: ega jcu tcttu igaUks piab leiva iest hiad tegema igaUks piab oma leivapalukest kinni pidama igaUks peab oma risti kandma egah kolgah uma ki:l ega nokk ei laksu, ega kana ei kA:guta igaUks karjub oma pead egaUts kohendas tuld oma pA: ala iga setu ki:dab oma potti igaUks oma po:le, siku sarved selja po:le igaUks siatku oma vAljaminekud oma sissetulekute jArele igaUks pUhkigu oma ukse:sist igal naljal olgu pi:r igal scnnil oma sarved igaUks pU:ab oma kasu igaUks otsib oma, ega vc:rast ke:gi vcta egaUts ots umma aigu iga pA sA:b omast vA:st iga pA to:b ise tO:d igal pA:l omad iged, tunnil omad toimetused igal pA:val oma ilm, igal tu:lel oma tuisk igal pA:l oma O: tc:sclc mcist egAUts kA:lesAnd olla kallale mcistab igaUks kutsuda, aga Ara ajada mitte iga lind sA:b oma laulu e:st sU:a iga lind lindab sinnapo:le, kus nokk nAitab egA tsirk arvas indA laulu kcgc ilusamba olat iga lind hoiab oma seltsi igal linnul omad suled igal linnul oma vi:s iga linnul oma lend, iga lapsel oma tO: igal linnul oma laul igal linnul oma nokk iga lind peab oma sulgedega rahul olema iga lind peab oma muna hauduma iga lind sAeb ennast tu:le jArgi ige lind laulab oma muodi iga lind kannab oma suled iga lind kannab seuksi sulgi ja iga me:s seukest ku:be, mis ta vA:rt on igaUks teab ise, mis ta te:b ja sO:b igal oinal on oma mihklipA egaUts taht kavva elAde, kiAgi ei taha vanas saia igal tu:lel oma tuju egAn nukan cma mu:d igA mustlane ki:dab oma hobust igame:s te:b oma taba pArast egaUts oma kUlvi lcikap igaUks tAidab oma haua igalUhel on surm pcues egAlUtel oma sitt sehen ja magu man igaUks on omast kohast tark igaUks on omas majas pereme:s igaUks on enda arvates tark igaUks on oma rahu isand igaUks oma pe pereme:s ja tagumiku talitaja igaUks on oma olemise tegija egAmi:s ti:d uma perA egAUits ti:Ap oma mArA perA egAUks tiAb oma hobosc miele igaUks tuleb oma kitsega turule igaUks elab ise:ndale joududas mUOdA joganegi elAb igaUks ki:dab oma vesikOrti egaUts kitt umma valgct mArrA sU:ma, ju:ma egAmi:s, pappi tapma kedAgi kAsku peab igaUks tAitma ige me:s lO:b hArgAdAsA, vA:ne vasikadasa igaUks ki:gutab oma vAntsikud eks hunti hurjuta iga me:s igaUks hoiab oma nahka igaUks peab oma voki peal ketrama madalast aiast astub igaUks Ule cgaUts ti:n uma aoni narri naerab igaUks igaUks mcistab ju oma palge puhtaks pesta igaUks katsub ise omad kA:psud igaUks teab, mis Uhe ti:vaga lind on igaUks tahab ise oma pereme:s olla egAUits sA:b oma usuga cndsas kUll igaUks lapib ise oma vana kasukast igaUks kAib oma jcudu mO:da ennast nAitamas ja teisi vA:tamas igalUhel kasvavad kU:ned oma po:le ega ojakene otsip merd kcik raha hoidmine ei ole raha kogumine igal leival ise magu igal asjal on oma mcet igal asjal on oma aru iga asi tahab mA:rida kcik toit ei kclba igamehele igal seadusel on kaks otsa, kui Umberd ei sA:, si:s astudakse Ule igas maeas oma vi:s, igas maeas oma hais igal majal oma malk igal sUdamel oma paik, igal cnnel oma ase iga kutsik haugub omale po:le igal A:stal kade, vanal alati sUgise egA vask kergites oma hAndA igal lapsel oma cnn, seitsmes laps on cnnelaps iga laps tuleb oma cnnega igal mA:l ise vi:s igal augul oma topp iga lammas tunneb oma talle iga siga oma suo po:lt igaUks ellai tunneb oma lca aseme iga metsaline pU:ab sA:ki nU:d ei sA: aiavitsa ka metsest ilma rahata nU:d elavad keik vcimusega mA: peal ArA hciska enne, kui clu pAhAn ei ole Ara hciska enne, kui Ule mAe oled sA:nud Ara hciska enne chtut Ara hciska enneaegu Ara hciska kohtu minnes, hciska kohtust tulles no:rus on kUlviaeg no:r no:rega, vana vanaga, iga kukk oma kanaga nuorelt rabad, vanalt magad no:rel rahval sA: hata hAbU, lchmluidsc' hamba no:red neiud ja nisuleib lAhad ruttu vanaks no:remad lapsed vi:a enne magama kui vanemad no:rcb hain hAid'zes inne ku vancb no:r veri, no:r tahtmine juri tege silla, mikul naklas jUri alustas, jakap lcpctas jUri seob, mihkel pA:stab jUri om suveto:ja, mihkli talveto:ja jUri kUsUs vi:l kuhja mAe tA:dc jUri annab to:bi, jA:n vctab to:bi jUri ao lAUtAs, jakob ao kistutas jUri jUrab metsa ko:re vallale jUri Utles: "mu kuhi olgu alale" jUri on hobuse naha nUlgija jUri to:sc jUrret mctsa jUri jakkas, jakob kaksas jUrisid, marisid, kcrvhobusid ja kcveraid puid kcik kohad tAis kA:dri kutsub seitsekUmmend seitse pA:ri kadelindusid si:apo:le kadri karvane, mArt sile kadri olla mardi naine, aga lutsi olla scsar kadri hakkab kusele, aga andres pistab pulga ette kadri istub mardi sUles kadri scel lume se:s sitik satav sita pA:le, puosi satav tUtrigu pA:le kohvi kosutab, tie lahutab lage so: lagund regi, jo:bnud naene nutja laps kUlm on vc:raema kAsi, tUma on oma ema kAsi kUll on kUlm kU:nlaku:, ve:l valjum vastlaku: kUll on kUlm kU:nlapAe, valusam vi:l vaslapAe, tu:letsep vi:l tuhapAe kUlm kUsUs kindit, hall hahku kaputit kUlm paneb otsa nagu peni kUlm kAsi, soe sUda; soe kAsi, kUlm sUda kUlm on laisa kubjas kUlm on hea kUlaline, aga paha pereme:s kUlm paneb kepsu lO:ma kUlm te:b jalgu alla kUlm kisub kU:ned, palav ei te: paha kUlmA jculu ja hA: A:sta omma velitse kUlmad, jculud, so:jad lihavctted; rohelised jculud, valged lihavctted ega kUlma ei kUlveta kUlm tu:l ei tu: sadu kUlm tali, soe suvi kui mihklipA:l sA:b vanatont heinu kuivatada, si:s ei tule lo:matoidu pu:dust kui seitsmennapA me:s sA:b ratsa rissi Ule te:, si:s sA:b heina tehA luob jumal luoma u:est, sA:dik si:s endist ei elAdA kas ma sA:n teise ki:tusega kiriku, kui mul omal u:t ku:be ei ole kui ei sA: teoga, si:s katsu ncuga kui ei sA: su:ri, si:s peab sO:ma pe:ni jcuad sa ilmad taga A:da juvva ai hUvvA tetA', tekO Oi' halva ka kapten, kirikuhArrA ja mA:mc:tja piAvAd ko:litud mehed olema karksi om pchuvald, abja om teravald kartul one pu:l leibA sits on sandi si:d kass ja koer ei sO: Uhel kausil kass ja koer ei lepi i:al kokku nAri ja Ara urise osta hobu ki:detud ja vcta naine laidetud ArA kassi kotin osta ArA osta talu, vaid osta paremb nA:bur Ara enne ho:st osta, kui tall valmis Ara osta, kui ei ole raha osta, mis sa ostad, aga Ara masmada jAta hUA hobuse ostad, paremaga soidad ostat hobese, sA: ho:l; vctat nA:se, sA: mure ostad lehmA, sA:d sarved pA:lekauba pO:ra must sArk pahupidi, aga Ara teiste scnu mu:da ei pole Ukski amet ni: sant, et me:st ei toida ei ole ke:gi tuli ni: palav, et aegamO:da ei jahtuks Utski kala ei ole lu:lda, inemine sU:ldA ega kasu ilma kahjuta ei sA: Utski kUtt jovva ai ummi katusc kolkc kohenda Ukski tark ei ole tA:st tulnud Ukski prohvet ei ole ku:lus omal mA:l Ukski kelk ei jA: tareotsa Ukski kivi ei tcuse ilma tcstmata vi:A Ai ku:ljat kerigu mant tagasi Ukski cnnetus ep ole ni: cnnetu, et seal cnne ju:res ep oleks olc ci Utski ti: tolmulda, kinki elo ohulda Uheski perekonnas ei sA: lAbi ilma musta lambata raha te:nida pole kunst, aga raha hoida on kunst mArga vilja ei jahvata Ukskid veski Ukski kadund tund ei tule sulle tagasi ei kAtkit, ei kAra, ei vibu, ei virinat Ukski ep ole ni: hea, kui ki:detakse, pole Ukski ni: cel, kui laidetakse Uhtegi Uleli:a tunne mind, tunnen sind Ara tunne mind, vaid tunne mu tegusid koer sA:b kirikuski peksa Ahid tehes, Ahid sU:es latsel kArnA, vas'kal vagla, varsal ncl'g lapsed lapsida tegad vanemile vastuksista lapsed kUnnavad isa ema pcldu lapsi on, ru:blid ei ole lapsed on vaese varandus lapsed on abielu palk lapsed on vanemate usu vili lapsed on linnud: sA:vad suled selga, ongi lAinud lapsed on kahejalgsed nciad lapsed ja narrid rA:givad tctt latse sitt hais ka ilma sibulata kirAs Utel kar'ascl, kar'as Utel kc:lc kar'alc kirik, kcrts ja palvemaja, neid on meie rahval vaja kirik, kcrts ja veskikoda, ne:d on kcikidele alati lahti sA:b ikka targemaks, aga mitte rikkamaks Ara asjata valu karju kaeba oma hAda kivile ehk kohtume:stele sUgise selge, kade kange, sui soe, talve kUlm pessa ki:lt, peta muid, sA:da henda edesi rciva tega me:st mehes ri:e ei riku me:st pisikesed lapsed, pisike mure, su:red lapsed, su:red mured vAike leivArO:mukcne inimese rc:mukcne vAiksed vargad ripuvad vcllas, su:red scidavad tcllas vAiksed vargad po:daks Ules, su:red vargad kantaks sUles vAikesed koerad hauguvad ikka rohkem kui su:red pisukesed pajad ajavad ruttu Ule veikesed allikad tead su:red jced veikene pchjus, su:r tagajArg pisike pada ja pann, peretUtar ja tAkk ne:d on maja rO:vlid veike sulane, veike kasukas pisike me:s pi:mahabe, su:r me:s suitsuhabe, vana me:s vaiguhabe pisike me:s, pisike me:l pisukene pajakene, magusam rojakene vAhike mO:t, sage heit vAikene vesi, vAikene lainch niket nAket ikke naiste tO: tao kotti ni: kaua, kui jahutolm vAl'la tuleb tark oled, tarre situd tark on se:, kes tunneb, et ta alles rumal on tark, kes saksa, aga rumal, kes talupoega petab tark, kes muigab, rumal, kes naerab tark, kes ajaga kA:sa lA:b, loll, kes scrad vastu A:b targad scdivad scnadega, rumalad rusikatega targemb, kes teine A:sta elab eks ncu ikka enam te: tO:d, kui inimene ise te:bki umm Ar vctt st_astli:vavo kAest cnnc kUll ncu ncmmed kUnnab, aru mA:d A:stab kasta leiba ni: kaua, kui ahi mArjaks lAheb ke:da putru, kUtsa vatska, jahu olgu alalc ke:dA sitta, kUdsAtA sitta, sitt jA:b ikki sitas Ara ke:da enne so:ja pi:ma, kui lehm poegib Ara ke:da mune Ara, mis kana ve:l ep ole munenud ke:da so:lane ruvvake, kUdsa nAtsk leivake, ei si:s pere pal'lu sO: kapsas on leiva katk kapst me kala, lag'aleht me latk kapsas on hA: asi toiduks kUll, aga tahab ikka hobuse perses kasvada ja sea perses ke:ta kapstit tulc panda sis, ku om kats pAivA taivan kapsad kA:lid kea vette, oad herned kUlma vette ega sUsi sUAnd mu:da kapsasupp oli leiva kU:dime:s kapsasupp ja lo:maliha, se: te:b kergeks mehe keha Ara enne kodu kos'tma tule, kui Uhe kAega sO:d ja Uksinda rA:gid tule meile, to: mulle, ma tulen teile, anna mulle si:s oleme ikka scbramehed hanid tulad, hallas mA: kui pA:sukesed enne jUripA: tulad, lAhad nad enne mihklipA: kui sA:d Ule luvva, sis Ule luvva varre ka kui sA:d Ule koera, si:s sA:d Ule saba ka saksal tuled, sandil elad tuleb vars, tuleb kabi kui tuleb mihklipA, si:s lcpeb oina va tulc pAiv ne kand ho:lc kui odraohak vAlja tuleb, si:s kAgu ei kuku enam ku' lcivokcnc tulc varra vAllA, mA:rtaku:h, sA: vi:l lcivc talv tuleb O:pik lehtis metsa, to:b ta vilja A:sta, tuleb ta rA:gus metsa, to:b nAlja A:sta ku soe Ule mA: tuleb, sis tuleb soe kadi, aga ku soe Ule mere tuleb, sis sA:b kUlm kadi aig tulep, lammas pOetas, hA: tUtrik naises vcetas sA:p albi kAtte valitsus, sis perAn tulcp viletsUs tuleb lcoke kAde vanaku: otsa sehen vAllA lUhike lAmmi kAde, no:reku: sehen kUlm pikAline kAde kui ei jcvva sA:gi ajal, perAst enAmb ei sA: vasikal tuleb, hArjal lAheb vci vi:srajakul mcistus persest peha tuleb tuleb aeg, tuleb ncu tuleb aeg, tuleb aru ku' vesi karmanin olcs kanda, ega scs kaivo vaiagi es olcs peakirbud, ne:d on hullemad kui sepipaea sAdemed iva on lendAvA nogass iva kasvab Uhelta po:lta, ei ta kasva kahelta po:lta jUvAke ots jUvAkest, kcrrrckc kcrrckcst kcva so:l ruvva jakk, nAtsk leib leiva jakk vares kA:ren scnume ku:lutajad, harakas to:b mcisa kAsku ku: seisab kure sitt, kaks ku:d lco sitt hange peal ei tcbi nenda usinaste kUllest Ara lAhe, kui ta kUlge tuleb haigus ei kUsi aega, viletsus ei vA:ta pA:va tcbest ei ole elueale jakku haigus kAib ikka mO:da inimesi, ega ta mO:da kive kAnda vci kAia tobi tottub, mies vanetub haigus on surma kAsk haigus on kerbu su:rune, aga hArja raskune haigus tUhjalt tuleb, aga ko:rmaga lAheb haigus hobustega tuleb, aga hArgadega lAheb cgas tcbi pA:le panc ci, tcbi vctt cks mA:lc tcbi ei hU:a tulles ei tobi karva kaunista kUlap tcbi nA:b igase paika tcbi sO:dab kUll, aga ei kosuta mitte ega haigus kibi kAnnu katsuda pcle ega tcbi ko:leta ai, kui surma ole ei ega tcbi puid paloda ai' sUga sina tAna mind, mina sUga homme sind sUgelised olgu hundi sUgada korgest sU:dat, naba nAUtat poe kUll raudpAhkle sisse, aga jumal nA:b sind sinnagi scda te:b ri:gi vaeseks, mo:d te:b rahva vaeseks scaleib scmerine, vaenukakk kanepine lehmascnnik on jumalascnast vAgam mure vi:b enneaegu hauda mure ei tohi me:st murda, me:s murdku mure maha mure ei avita kedagi Ule mulgu mure peas, muhk otsa e:s kurbtus on kcige su:rem kurnaja mure mA:ilma lo:dud, kus sa ilma sA:d olla mure tuleb muidugi, aga tervist ei sA: ostagi ei lase mure magada, ho:l ei unda uinuda mure te:b ju:ksed halliks mure te:b mustaks, hAda halliks mure vctab une, hale vctab ilu mure sA:dab mulla po:le, arvamine haua po:le vask vaese kuld, tina kehva hcbe lUhike ja jAme augutAitja, pikk ja pe:nike sUdamerc:m lUhike au, su:r hAbi lUhike ju:s, pikk me:l lUhikesed ju:ksed, kerge me:l anna saksale su:d, seni kui nakab perset nAUtAmA tA:r sO:k, tA:r jo:k, tA:r tO: ka tA:r om kUll hA: juvva, a halb teta Ara naera mokki lchki vanna ja vaest Ar' nA:rdku', jo:dikut nA:ra' vanna nA:rku ui, vana regi jA: Ai mAe ala Ara nA:ra poisikeist, poisikesest sA:p me:s Ara naera cnnetumad Ara naera, kUll sa sO:d ise oma sUlitud kapstad Ara naera, kui nA:brimehe maja pcleb kunage tc:sclc nA:roi' ArA naura kedAgi, olgu sUO mustus ehk somera su:rus nA:ra nA:ru aol, ikc iku aol naer on terviseks nA:r ei tAUdA kcttu naer ja nutt on kaksikvennad ega lakkatamine vallamaksu alle ei kAi po:diperse', nA:dikctt pikad nApud kuluvad ruttu pikad nApud on Anam kui po:l adramA:d pikad nApud ei seisa kustkiltki rahul pikad ju:ksed, pikk aru; lUhikesed ju:ksed, lUhike aru pikkus pcle tarkus pikA O: om tO: tetA, pikA pA: karja kAvvA pikk aeg kulutab palju pikk nAlg elAtAb, kogu tUhi kuoletab su:r vihm on kchnem kui pcud pikk nair tAhendAp su:rt leina igavus ajab kAima pitk me:l kisub pinna silmast, kannatus kautab vihavaenu hiljake sO:ma, pussake tegema hillA hArjA vidAve, tassa talu elas tasa scidad, kaugemale jcuad aigamUOde mUllUd kAUvAd aigapidi kAimine om kcege cigemb ti: kArrA ko:rmah vittA, hUvvA olc ci' pi:pugi panna jAta kirves varna otsa, o:ta, kui sa vanaks sA:d ArA lase tuld olgije ega pappi naiste ligi Ara lase juttu vcita tO:d, lase tO: juttu vcita lase aiasiga cue, lahjaks jA:b varsti vi:mane scna jAta Utlemata Ara jAta toda hummcncs, mis tA:mbA tetA vcit Ara lase lammast sinna, kus hundid uluvad lase sant ahjule, sA:lt tahab ta parsile ka sA:da lase sant sauna, sant tahab lavale ka lase koer laua alla, pArast tuleb laua pA:le lase sulast laiskelda, si:s tahab Ara minna; pane sulast tO:d tegema, si:s tahab kui poeg olla jAta vi:mane ho:p lO:mata lase rubla minna, si:s on ru:mi teisel tulla Ara hunti koera perse jAta tO: las ki:ta tUtarlasta lase naine tA:, ta tahab lehma ka sinna vedada las vares vA:gub, kUll ta vakka jA:b lase enne supp valmis ke:ta, si:s sO: lase lutikas prao vahele, katsu, kudas kAtte sA:d las vana koer haugub Uksi, mis kutsik sekka haugub jAta juku ilma hirmute, juhan lO:b esi esa selga lasku ui uma ncna pA:le sitto' Ara lask kOhtu kAte ette kAia Ara pilla kcrgelt, junn sA:b haiget kui jAtab siga sita sO:mist, si:s jAtab me:s vi:na jo:mist lase kits kirikusse, ta lAheb kantslisse kah scna lask su:st ussc, ni: tAlle asend olc ci sO:me, kui sA:me lehtpu:d raiutakse no:relku:l, okaspu:d vanalku:l mine sa aja tUhja juttu taga Ara jo:se uisapAisa Ara varju e:st jo:se jo:se, poiga, jcvva, poiga, sis sA:t no:re naese hAbi on jo:sta, aga kerele on kasulik laur kUsib peremehe kAest: "kas sieme kottis?" laurits to:b esimesi halge laurits tuleb, laud seljas, pArt tuleb, pusa peos laurits vctab pealt, pArt pistab pea pchja laurits ja pArt nAitavad teineteisele hammast laurits laotab lehti, pArtel pO:rab pAid tAie sO:ve laisa naise ArA ela cppimise tarvis ja cpi elamise tarvis ela sa kUkakil vci kApakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus oma pA:varju all ikka parem kui teiste kcrval elA oma aruga, austust peri tUOgA Ara ela ilma ncu jArele elA ehk sure, vade ArA vinnu ela ise ja lase teine ka elada elA ni:, kudas vcit, mitte ni:, kudas tahat elA ncnda, kudas nAis ela kUmme A:stat vAhAmb, aga Ara oiga iga to:b vanust kotis elamine ei sA:da kUnka otsa kUll ellen elajid lvis ja kasven karja eluaea kogutud, silmapilgul pillatud lutsu maksad ja maualused, ki:ssel ja kartulipudru vat sie on kcige parem ro:g ela rc:msast, sured cnsast ku linn elAb, si:s elAb al kah hAbita elab, auta sureb hclakus ei tAida kchtu tUhi to:b tUli majasse tUhi tu:le tundjal, nAlg ao arvajal tUhjad pead ikka pUsti tUhi tU:dAb tUhi targa taga, sitt lausuja kodis tUhjad pUksid ei seisa pUsti ke:d ei sUnni ke:duksesse tUhjAd taijad teidAjAlle, tiedemAtUmAle ei midagi tUhi tUmises, nAlg nArises tUhi uhkus lUhikese scrme pikkus tUhi jutt on kui hundi sitt: must ja karvane tUhi jutt to:b igas peres pojad tUhi jutt to:b tUli tUhi jutt lAheb haisema tUhi jutt om iks tUdrukista, nAru jutt nAetsikista tUhi jutt lagub jA:ni jA:le Ara Ara pA: kUlge persed pane, muidu mA:rid pane seale kuldrcngas ninna, kUll ta mutta aja pane sea selga kuldsadul, si:ski jA:b ta seaks panc' sa rA:ksc' ahju vai panc' kuld ahju, Uts iks ar palas vaikib chtuks tu:lekene, / tuleb ilus ilmakene savimA: on saiamA:, li:vamA: on leivamA: hobust obeda sUOmAgA, naist obeda lUOmAgA A: vana hobusele cpeta kaerasO:mist cpeta hundi poega esiteks murdma ArA obi halba egA ArA ki:dA alpi ArA vanna santi likatama oppe lusigaga laina, kulbiga anna tagasi kergelt sA:dud, kergelt lAhAb kerge on kerjaja kott kerge on kUll maha kukkuda, aga raske on Ulesse tcusta kerge on kUll eksida, aga raske eksitust parandada kerge on haigest jA:da, katsu tervest sA:da kerge Utelda, rasse tetA kerge lubada, raske tAita hclp tO:, hclp leib kergid jalgu ki:detakse, aga laisku laidetakse kergem teist laita kui ise paremine teha kerge me:l ja ed ke:l, ne:d elavad alati Uhe katuse all on sul hAda, si:s kaeba seda enesele vclgu anna, ni vclga massa, kolmas kakkui vjette hi:dA laena ro:g kUlase, ise pane hambad varna laena hAda ajal, maksa ka cigel ajal laina mustlasele pada, pArast tahab kua pA: sisse hiljukeste ilmub hA:, aegamO:da astub kaunis lek mA:ss moake:le, laku perset saksake:le cpi ise:nnast tundma opi midAge, sis mcistat sina midAge cpi elust enesest, / ta on tcsi igavest ArA opi sis enAmb ojumist, kui vesi ahjun om kui siga rukkis cpib kAima, ega ta si:s enamb karjas seisa kUndlepA:v ommc edimAne kAjA prA:sknik armas ema, armsad lapsed armastus lcpeb altari ehen armastus ei pAri A:staid taga armastus kAib kchu kaudu armul ei ole mc:tu armul pole pchja armastusel om katskUmmend pA:ri silmi pA:n arm aitab enam kui hirm armastus on pime armastus ei ole kartul, et sa ta Ara sO:d armastus on hullem kui soetobi; soetobi ajab pA: paljaks, armastus ajab perse paljaks armastus te:b kcik asjad heaks armastus te:b tugaks arm A:b, veri veab arm A:b harud laiali, rc:m tcstab rc:vat Ules armastust ja vaesust ei sA: varjata armastus ei vAsi i:al Ara ennem olgu naertavas kui nutetavas paremp halja mauga kui halla mauga sUvvA parem hobune hArmas kui naine tuhkas enne pane lapsele tikuga tuld suhu kui tilk vi:na parem on laiska petta kui virka vihastada parem naese perse tuhane kui hobuse perse mArg parem on paik kui auk parem hea vc:ras kui sitt sugulane parem on hea vceras kui paha oma parem hia scber kui halb sugulane paremb hA: sulanc ku halv perremi:s parem on hea jutt kui soe sitt paremb hA:d veidi kui halba paljo param auga vanatUdruk kui hAbiga naene parem vill varbas kui korts kingas natuke ilma naeseta ennem kui tunni tubakata paremb haug hannan ku haugas pA:n paremb hA: mehe lits kui halva mehe naene parem heaga hernele:m, kui pahaga pannko:gid parem lahus ja rahus paremb hA: hArA kctun kui tUhAn kclgussc nulgan parem om hA:d sUvvA kui kallist kanda parem hUva ro:ga Ule jAtta kui vatsa restada parem on vitsarA:ag veistel kadel nArida kui heinasUletAis sUgisel parem kUlmAs kuoleda ku suojas surra parem kUlmas kU:nis kui vAgas vAljas paremb jumala karjan kui vc:ra orjan pu:dust kergem kannatada kui tO:d teha paremp kahju kanda kui vcitu anda ennem ole jA:nipAe ilma lehmata, kui jculus ilma naiseta parem vctta naine inetu nAuga kui su:re mauga paremb kA:s kakelde, tcnepu:l tcrelde kui kuhalde ilma olla ennemb sO:gu minu oma mA: peni kui vc:ra mA: soe parem aganane leib kui tUhi kcht me:s on pitkald virgem kui seiso kui rihA sAllUle ja ko:di kummalc, sis sA:va saotsc ilma ku imA i:n u:rikulla, scs tUtar takan tu:rikulla ega li:sa li:sut ei tunne ki:t jA:b korralt inimese kUlge kinni, lait se: kukkugu korralt maha, seda ei taha ke:gi endaga kA:sa vedada ArA chtast aset ki:da Ara otra enne jA:ni ki:da Ara ki:da enne, kui asi kAe on Ara ki:da enne clut, kui ta tAieste seisnud ja selginud on ki:da head ja pclga paha Ara ki:da enne ho:st, kui oled katsunud ki:da kasukat, aga mitte kraet Ara ki:da suvet enne sUgiset Ara ki:da pA: enne chtut Ara ki:da hunti karjakoeraks ega ulakut hA:ks lapseks Ara ki:da hunti aja taha Ara ki:da ise:nnast, lase teised ki:ta Ara ennast li:ga ki:da, si:s sind ke:gi ka ei laida ki:da ise:nnast, si:s sA:d ki:detud ki:da kassi, kass lAheb pahuraks ki:da sa minu haisu, ma ki:dan sinu tossu ki:da lolli, loll jo:kseb nahast vAlja Ara ki:da houst, ki:da pereme:st Ara ki:da silma e:s, Ara scitle selja taga jumalalc kitA', rahvallc petA' kitu lAbi sUvvAs ar ki:dsu kellaki kui sitta ki:dad, sis hakkab haisema kohenda pcllunurka, aga Ara kohenda majanurka kustuta tuld, aga Ara su:renda kustuta tuld enne, kui tuli laiali lAheb tu:luta si:s, ku tu:l kAib; pane tUtAr si:s mehele, ku mi:s vctab vclsus vi: ei kavvcndche vale on jutu ilu vale on jutu jAtk vale ei seisa kottis Uhe kAnnu vcsud on vale ja vargus vale ja vargus on po:lvennad valega valet ciendakse, valet ikka su:rendakse vclelik oli vcrgit naene, salalik oli sA:det naene vale jutt lA:b cige inimese pA:lt maha kui hani pA:lt vesi vclsja ja tapja omma Ute kUla latse luts on lammaste lugeja pA:l te: ja O:sel sO:, / ei si:s mcisakubjas lO: te: ruttu ja kAi ruttu, si:s ei Utle ke:gi, et sa vana oled jAta chtu ciget aega, po:lpA chtu po:lest pA: te: kcik omal ajal Ara neid sulgi padjaks te:, mis tA: all lendavad Ara ti: kirbust elanti Ara sinna tuld te:, kus keige su:rem vesi te: tigedale head ehk kaitse kchna karja tie alguse otsad lahti, kUll jcuvad lcpuni kAstut tU:d ti:, antut leibA sU: te: tO: vi:silasa, sO: toit maulasa tingaline tO: te: Ara, rublaline viska kcrvale te: tO: tubli ja vcta palk cige ti: tU:d ja hoia tU:d, ArA tU:d ArA lcpeta Ara te: hunti hArja su:ruseks ti: hiad tU:d, si:s sA:d hiad palka ti: salajen vai rahva man, silmi i:n iks cige om Ara te: lo:tsikut, kui vesi perse pu:tub ti: aigapiti, sis sA:t ennemp valmis parem mine Uheksa versta Umbrest, kui Uhte ciendema hakkad hakka kuradiga Uhte clut tegema esite jo:b clle, pArast sO:b raba te: jArgi, mis vA:rt tetA; jAtA tegemede, mis tetA ei kclba ti: so:last, si: massab sO:mast te: ruttu, sO: ruttu, maga ruttu vcta vclga, lase laenu ti: ise ja te:ta teisi, kAi ise ja kAse muid te: nalja naljage, aga mitte tuliterave ri:stage ti: ja tehi, kae ja kannata lAhed sUgise re:ga te:le, vcta rattad Uhes, lAhed ratastega, si:s vcta regi Uhes astud sa Uhe sammu minu po:le, ma astun Uheksa sinu po:le ti: tuli tarchcllc, esi kAu kArehelle ti: esi sA: telg, scku esi sA: sclg heasti tied, paremine soad te:d cks veitkesegi, cks inAb ku ilma virka ti:t, vussi lAtt ise te:d, e:st leiad Ara ti: tuld tulc pA:le pole viga, kUlap persest vcetakse, pAhe pannakse ei ole viga, / kui pereme:s siga, / kui sulane siga, / si:s palju viga tUtarlapsed laotavad maja, aga pojad koguvad tUdrigu tU:hobcsc, nA:sc vinne verstatulba tUtarlapsed tUhjad asjad, pojad ne:d on mehed tUtrik nA:rda, hopen vahita madis jA:d te:b, madis jA:d lahutab madis kaes pcllutU:ri:sta Ule, a laisk perremi:s kae ei olgu aed ni: su:r kui ta on, mulk ikka Uks olgu ohuks, kui ep ole rohuks pe:n pikkele ulatub, paks paigale jA:b ni:dutO: pole ki:dutO:, luisutO: pole vi:dutO: jahvata vanaku:ga, kUlvA no:rcku:ga kAstakse ikka ennem surma laulda, mette pArast surma ega palava pA:le Uksi puhuta scni ikki laps, kui teine laps kAe si:s on saba vaja, kui vesi persses kaks ncu ikka tarvis koju Ai tule midagid kAde ei vci tcise hA:va enne mAhki, kui oma ve:l jo:sk naist vcib ni: kaua peksada, kui tulelt vcetud kOrdipada mA:s ve:l ke:b ei tohi sUgAvest kUnda, et haukapask sU: vil'la ArA ei tohi kedagi enne ki:ta, kui kUlimit so:la Uhesko:s on Ara sO:dud enne ei vci naist vctta, kui m naba ju:re ulatab tunnukse ikka, mis ve: ve:retud, ei tunta saia sO:dud ega paksu paguje menna ei kUsita, kui kaua on seda tehtud, kUsita, kes on seda tehend ei tuleta turule menna ega pe:ruta pereje pcrgun ka harinet Ara ega koerale paljalt si:s leibA ei anta, ku tedA hundi pA:le aetes inne ks usu ui imA ohto ja kandja kaihho, ko eis' imAst sA:t tAidest ustakse, et ta sA:da Uhe O:ga isaisaks ussi arvatakse kuradi te:ndriks ja sisalikku tema alamaks ei vi:tsi villu, ei taha takku, oleks ni:tsi, ke:raks kOitsi ega enne rahu ole, kui kaks kAtt rinnal enna pcle aega, kui kaks kAtt rinna peal ei ole ette Oeldud, mis taga peab tulema aega pcle ilmaski, kui aega ei vcta kUll sA: villand vedilAt, Ule hu:lte hudilat sU:akse su:red sO:mad, elatakse piskuga ka sabapidi ei sUnni houst ette panna ei sA: ilma Uska vctta ncgla perrA sA: ai' langa aia', kui nckla li:gutad teha vcib, aga vahele jA:da ei vci ega si:s ei sA: Anam kaju kA:ta, ku tuli tua otses on ega si:s ei sA: Anam koera sO:ta, ku varas juba cues on ega kcik mA:ilma head vci kAtte sA:da ei vci kahte surma surra ega kedagi uiest teha ei sA: ei kahte asja vci Uhtlasi teha ei vci kciki Uhe paela peale panna ei vci laiemalt istuda, kui perse ulatab vci ei maizi mA:le minnA, pAizi pA:d vette tsuzata ei sA: enne linnata, ku si:va kasusc kinkida ei sA: enam, sest kink olla ki:sa kcrtsi koldesse Ara ko:lu ei sA: surra surne kA:sa ega kadoda kadone kA:sa ei sA: Ule lae hUpata ega seda tea uskuda, mis kerjatse kotis on sA: ai eloiga su:d andeh ar eletUs cgas tarkuist kotiga sA: ai tuvva, ku hindAl olc ci katte jalga ei sA: Ute sA:pa sisse panda vaeste palvest ei ho:lita, heade cpetust ei vceta koera ni:kaua naeretakse, kui koer mArg on ega rc:va valgen ei elete, pA: valgen eletes se:ni opis, kui kats kAtt rindo pA:le pandas ki:detakse kullane, aga vA:ta, mullane tU: tetAs, kuis sUnnUs, a sU:, kuis tulchhus ikki tO: ja teu jArgi tuleb ki:ta, mitte pilli ja piu jArgi piat persen, cigused mclemad mcisan tU:d piAt ni: tegemA, ct jumala su:st vctat ar su:pala sis sA:t ar' ellA' jumalat peab kUll kartma, aga mitte ilma uskma pidi lAks pUtiga Umber mUllUle olis mendAvA: ei ole vankuri ega vankuri vedAjA, ei sAkki ega sAgi pandava kuraditosin Oelda olema onnedu nummer nagu riedene pAiv hunt Ueldakse vaeselapse leivakannikas olema matuse Uteldas rc:mupAivA, ristiketse kurbusepAivA sisalik Oeldakse olat ussi vennapoeg te:se ku: Oetse odrad valmis olema kui mA:sikad kige pikembe tunni Uteldes olet sureje haige sAngi man ja kohtutare usse taka kingitud hobuse suhu ei vA:data lA:ditaja lchnatas, sA:tja scimatas ei massa ni: sU:tA, et naba nAUs Ara ki:da ilma enne chtud ju:ksekarva ei maksa lchki ajama hakata ei maksa seda pU:da, kes ise pU:dmisest elab scrmi murku ui': jummal jakk ja ikk sO:ja su:d ega magaja perset ei tohi naerda mu:d ei massa pellAte kui tUdrukut ja marupenni ei pea ennast laiemale laotama, kui inimene on saksa kUbArAtki piat pelgama kepi otsah ega trumpijega Uksi mAngidA teki perra sirutcdas jala handa jcvva ai' persehe ko:lita' ku:lmada koetas, nAgemada pe:tas ega tcist enne kitta ega laita ei tA:, kui vakk tuhka ja kolmandik sOse Uten ArA om sU:d ei tiA, kes cege teliskivigA silmi liAb pUhkmA ega enne targass ei sA:, kui kaits kAtt om rindu pA:l ega pA:st lu:kama jA: ega muidu targas ei sA:, kui ko:liraha ei massa enne ei sA: targas, kui Utesast ahjost leiva Ara sO:t annaks vOerale sU:a, aga pole ko:sta annaks kUll scbrale ko:ki, aga enesel pole leiba mehel lA:s, mi:s ei vcta; naises sA:s, sA:ja ei tetA; kodun kurdas, poiss ei jAtA mcni kala ojub igas ve:s mOni vedelik selgub seistes mcni lAheb metsast mehele, mcni kargab kannu otsast mcni haigus on laiskuse haigus mcni koer haugub suil valmis ja talvel aina Uriseb mcni cpib alist lAbi minnes rohkem kui teine tervest mA:ilmast mcni me:s lA:b villu ostma, tuleb ni:detult tagasi mcni mi:s mass sulaseh sada ru:blit, peremeheh massa ai tingagi mcni vihm kaotab vilja, mcni vihm kosutab vilja mcne vagadus on Uksi, et ta ei tantsi mcnda on nAhtud, vi:mne on nAgemata vahest on kana pea targem kui kukel vAtte om koira lakkel su:rem sU:d kui koiral mcni kcrd sA:p mcdu juvva, sada kcrd sA:p saia sUvva, enamp kcrd sA:p ilma olla vahest tehakse tuli sinna, kus vesi on vahest tehakse hobune sinna, kus mitte pole vaiagi valmis vahest tehakse hArg sinna, kus mitte scrgagi ei ole vahest UOldA naljaga tosi vAlja vahel lUhenad varga nApud tUhi kAes, pe:nike peus tUhikene kAes, tUlikene peus ega manni memmest param ei ole me:s mehe vasta me:s me:s, scna scna me:s ja mc:t, naine ja kaks mehi ei pea mitte loetama, vaid kA:lutama silkusO:nd mehed olla tugad maret annab hAdaleiba, jA:gup su:re kaku maret kuseb ikka maret tuleb ko:gikotiga, jakob to:b kcva kannika maret tuleb mageda leivaga, jA:gup hapu leivaga maret kUlib tuhka heina sisse mA:r'amA: vasta vctt, panc hot midA ku:ljalc Uteh hauda mart chta, katri hommiku mart te:b sillad so:de peale, madalema mA:de peale mart kUsib: "kas o: linad lipsitud, kas o: takud tongatud?" mart on Ule mA: ja kadri Ule karja mart tuleb matriga, kadri kadagaga, andrus ahjuhargiga, lutsi lu:avarrega, to:mas to:ripu:ga mart tuleb, hani kaenlas mArt mA:ndab, kadri kA:ndab, simun tei silda soie pA:le, niklus ne:dab, to:mas tore mi:s scidab Ule mart tinutab, kadri sulatab parlasti piedA parajasti paras on kcikide pereme:s paras on parem kui pikk ja lUhike parajus on kcige parem mc:t mats, nA:rku ui kAkkU, perAst sU:t pudrogi Arr matsi mureh muist, ku' cnne esi ellA sA: madisepA, mihklipA ja mardipA on alati Uhe pA: peal jahupuder kerge ki:tA, lat's kerge kAski kOrt on leiva kU:dime:s jahukOrt om lihvlandi kohvi inAp sA:t cks kidsi uma kAest ku lcha vc:ra kAest enamb sA:p su:r suikja kui kavva magaja rohkem puid, su:rem tuluke rohkem lapsi majas, rohkem issameiesid enam vA: Ahkijal kui vAljapUhkijal enam ru:mi laias ilmas kui kitsas kehas enam kahju sA:b karvjala surmast kui silejala surmast enam pAivi kui makaraid enam tehakse ncuga kui jcuga monda sutt karvalista mo elul on Uks mA:r mu tUdrukul on tUdruk, mu sulasel sulane mctled kUll, et abis terve ilma kokku, aga perAotsan jA:d kcegest ilma suvcl nUssAt, su:htc pant, talvcl nUssAt, latsc takah mihkel on rikas me:s, jUri on vaene me:s mihkel tuleb oinaga mi:trosk olc ci tsortsi mikul om me:hte jummal, pA:s's poissa pu:sli mikul tulc ruaga pi:m olc cih lehmAl ke:le all, pi:m om ke:le pA:l pi:masupp on leiva liumAgi Ara mc:da teist oma mc:dupu:ga mieda kalu huomigu, mitte aga ehtu scnik jA:b scnikuks ikka, Usna Uks, mis laudast ta on scnnik on pcllumehe kuld scnnik on pcllumehe tarkus scnnik massab raha mA: pe:tas pettusega kinni ega pettusega pikale pA:se petUsega maja pe:tAs, vclsiga nA:ne vcetas su:tAitega kcht tAidetakse, scnadega sUda tAidetakse ei palja paiga kasvata sa poisslapsi Uht rApAtelen ei sA: kaugclc kurjaga ei vcida midagi, aga hA:ga kisud vi:mase karva vaenlase pA:st Ara kurjaga kurja Ai arstita vi:naga tuleb, vi:naga lAheb pudruga sA:b Ule aja hUpata, kOrdiga kUlase minna pudruga tuleb, pudruga lAheb silmaga vcib kUll vA:data, kAega ei vci mitte keiki katsuda maja alosta' kcva aoga', ri:stapu: raote pehmega' leAkotiga jA: Ai nAlgA, rahakotiga jA:t nAlgA saksaga kohut kAia vci seaga vcitu jo:sta on Uks kurat puhas ausanaga huiskab kaige enAmb sie, kel au ei oleki oma lapsega vcib keik teha lUe ehk lUkka kU:narnukkaga ei tohtind leivA piale vajotada, sest leib on enne meid cld jalaga kaetas kcvva tittega vcit aho Ar kUttA kindaga lased kAest Ara minna, palja kAega enam kAtte ei sA: malgaga mcedetud, teibaga tasutud peaga ei vci lAbi seina jo:ksta rAtikuga tui, tanuga O:kull luitsaga lubatas, kulbiga vcetas me:s koiduga merele, pA:ga Ohtsele su:le me:s, kAtele laps su:ga scidab sA:remA:le, jalaga ei jaksa kcndigi su:ga ikki su:r mi:s, teuga teste narrike kUllap su:ga jcuab kUll palju teha su:le kui hunt, tO:le kui sant su:le il'lud, tO:le val'lud, kAtele koguni kAreda hobcscga viAd sisse, rUpUga vcit ArA vAllA kanda sAlAga ncstab, rindu vctt ega se:mnega jcvva ai mA:d vcita sA:tusega ei sA: kohtude minnA sUlega vi:, pihuga to: surmaga ei sA: lepingud teha isaga kaob po:l kodu, emaga terve kodu silmiga' kaija', kAega' kumpi' kAsil otsid, jalal leiad kanadega magama, sigadega Ules kanadega magama, kukkedega Ules sigadega magama ja kanadega Ulesse uma kAega vcit anda, a uma kAega ei vci vctta scrme otsast kUlva, scrme otsast leika nuiaga lU:akse hA:vu, scnaga lU:akse lu: katki matiga vcetakse, vakaga sA:dakse mUtsiga antakse ja mUtsita kAiakse kAtte sA:mas ncglaga pctra tapa ai pasunaga sA:b alustud, pilliga lcpetud kA:rna sulega kirjutatakse kohtukirjad parema kA:gA oda vasta, pahema kA:ga anna vAlja aegamO:da asja leiad aegamO:da asjad kAivad aegamO:da sA:b hArg jAnesele jArele aegamO:da asjad paranad aegamO:da lAhvad asjad Oigeks aegamO:da asi parem aegamO:da asi kaunis ul'l tege ke:lega kerigu, kAssiga sA: ei' kAo pessAgi' ke:lega om kerge ki:ovat teta, a kAssiga rassc kAo pessAgi ke:lega tapetas inamb inemisi ku kirvega se: surnu, keda kOster matab, sellega on aega ei sA: sitaga kapstit valgcs tetA auga andas, hAuga sUvvas oma leivaga on raske kerjata he:nAkotiga ei liA keski veskile lo:tsiguga Ule mere Ar ei scida targa kur'aga sA:t iks Ar ella, ent ulli kur'aga ei i:Algi no:reku: se:s scnnikuse vankriga Ule pcllu kAia, se: on ni:sama hA: kui vanaku: se:s scnnikud vidada ulliga oled ni: hAdAh ku takja Ules kaksemisega rikkaga on raske kohut kAia: ta ostab raha e:st cigust jo:dikul juhtub jodagi juodikuga sA:b elAda, aga laisaga ei sA: haput silku kaubeldasse alati, hiad otsib ostja isegi sandi mihega on ni: rist ja raske elada, kut peaks li:vast mAge koutu Ules minema tsiaga lA:t kohtohe, a mi sa ulliga ti:t egA Uhe pAivAgA viel aesta leibA sA: ega Ute scnaga ei sA: kohus Ara mcistetus Uhe cngega ei sA: kahte kala pU:da Ute kAega annat, katcga sA: ai inAp tagasi nulijega ei rehkendedA tAUdUb nummer ka olla halva nA:sega ellA om nigu vingutseh tareh ellA sukavardaga alustab, siberiga lcpetab ei sA: Ute tUtrega kattc vAvvU hernele:mega sA:b heinamA:le, tangule:mega tahatuppa, uppele:mega ukse alla lapsega naiste ega varsaga ho:stega ei pe:ta kohta naestega vaidlemine on kui vasikaga vcidu jo:ksmine viera varaga maja ei ehidA muidc hUAgA lA: Ai kavvc ega kUlA kchutAiega kaugele sA: vc:ra le:mega vci ei hu:li Ar' paluta ncudega aedaks to:r toast vAlja vAekaupa ei tohi kellegi kAest vctta vAgise ei vci teist inimest kUtkese panna; teisel ep ole sarvi, mul ep ole kUtket koer vAgise jAlgi ei aja vAgise vi:di, hea me:lega andsin kUlap kullaga hcbedat sA:b jovva ai jummalaga maelda ega hA:ge inimene hAsti ei ela kaerul pU:takse, pi:tsal scidetakse koduse so:jaga ja chtuse ncuga kaugele ei sA: me:ga pU:takse maiast me:ga pU:takse kArbsid me:ga me:st ei pU:a, korrapoissi kUll Aitsejes hArgki Ule talve piedA kartulepudruga ei sA: kaugemal ku Ule kiviaia ki:sliga sA:b kindad kAtte, kOrdiga sA:b kOie rekke, pudruga po:l sUlda puid koju ki:sliga sA:d Ule aia hUpata pika me:lega pindab kaua tUhja kctuge sA:p Ule ti: minnA, alasti ei sA: ega vclsiga vciumAkke Ules ei ti: kOrdiga ei sA: kaugemale kui Ule aja hUpata, pudruga sA:b ommeti teise perese pi:maga kasvata vasikaid, silgu leivaga mehi vA:ga sA:dud, kalliste pe:takse vA:ga te:nitud leib on magus vA:ga te:nitud leib te:b paled punaseks ega taga tarkusega ei tohi hauda minna nullidega on kcige kergem rehkendada hapurokaga sA:b ahu peale, lA:tsile:mega lA:ve lattu viguriga kuhitas ar' kasski ega kahjuga kA:sa sA: minna magamiscga panc ci majja paha on pahaga, ve:l pahem on ilma pahata valuga tuled ilma, valuga lA:d hauda iluga ei ke:da pada, auga herneid iloga ei ke:da hernid, punaga putro, karvaga kapstid karjumisega sA:b tA:rihauded mc:gaga mc:ga vastu hobese hoiat sckeldega ArA, ent osta sckeldega ei sA: laiduscga elAt latscst sA:ni', kittuscga ei sA:' sanna keresse manu mArguga tettAs inAmb kui jovvuga Ulekohtuga ei sA: Ule olekcrre ncu lAbi sA:b saks koa lAbi n utud ncuga tabetakse kass ja kasvatakse hobu paljuge pe:tAs maea, veituge sA:das lAbi ve:ga vcib jAnu aeada, kiviga ei vci mitte isu aeada vAhAst alga, paljust loppu scnas mcnda scimatakse, laulus mcnda laimatakse keset viljapead seisab kcige parem tera kesknAdal oli pudru ja poiste chtu vahest lOUdA varekse pesAst hanemuna jumal pidagu tulukest peus ja kaitsku kamalus sammal kasvab ikke ve:remata kivile selga "homme, si:s oleme mehed!" Utleb ho:letu homme on ka pA:v homme ve:l e:s, surm ka e:s hommikune tO: kuld, cdakune tO: muld homigune ho:l tAidab enam kui chtune tO: sU:maig, konas sUvvAs, lcuna, konas pe:tAs, ctak tule iks omal ajal hommikune aivas on tervise aivas, chtane aivas on haiguse aivas koit ei ole aitas ega eha lautas koidu:ni on magus hommikutunnil on kuld su:s homikutunnid on kuldatunnid hommikune aeg kuldne aeg vAsimus te:b pehmet aset va kasvats villA, vain viha va tuleb ho:stega, lAheb Ara hArgadega pea on kUll tehtud, pole ni: kergest parandatud pcrgu lAhad pillilO:jad, tantsijad taga jArele julgus tcstab, julgus tapab julgus on po:l mc:tu julgus ja cnnetus on vennad julgeja hAdale, julgeja cnnele julge pealehakkamine on po:l vcitu ema, pea tanu peas, kuni elad laste seas ncnda palju sadab vi:l piAle lcukese lund, kui palju lcuke tullen muast lcis pA:le pudru pu:l tunne puhata, pA:le kapstede ja kartolite kats tunne puhata pA:le tcnisepA: hakkab pAike juba ri:et ple:kima peale pArtlipA:va viska po:l se:met rohkem perAst pakast parana ilma ei sA: pA:le jakkapA:vA inAmb haina muial kuivada kui rihavarrc otsah perAst jakopipAiva vcinu viglavart pite haina kuhja pandmisel vesi maha jo:sta haina ei ole siss inAmp ku:mas lAnnU peast vA:detakse peigu, jalast neidu lauritsapA:vast hakka mets Anam pclema, si:s vcib tuld metsa teha pArast mA:repAed regi ko:rmaks ja pArast mihklipAed vanker ko:rmaks pArast mA:rjapA: ei lchu kUlm enam kanamuna Ara pA:le mihklepA:vA es tohi mitte enAm karja julgeste metsa laske, si:s ol'li palovasigal metsA cigus pArast vihma paistab pAike pA:le rukkimA:rjapA: hakkada kArblased ennast po:ma pArast ri:du ei ole tarvis rusikad nAidata mis kingitud asi, selle vA:rtust Ara kUsi tu:leristipA:va jArele O:ldakse: Uheksal nAdalil rohi hUppab, kaheksal nAdalil kargab, seitsmendal nAdalil seisab paigal ja ku:endal nAdalil kukkuvad kcik kohad tAis talve jArel tuleb kade kUlma jArgi tuleb sagest soe kobikka pidA pU:dAmA, vaika kaks menis ema pilli jArele tantsib pere selle pilli jArgi 'i jcvva kiAgi tantsi, mis Utteluku mAng sirbi jArel kAib atter pArast pO:ripA: jAeda pAike kolm pA: pesasse hullu pilli jArgi ei kAsta tantsida pA:ba persehe pereht ti:A Ai pcua A:stade jArele naeratab mA:, vihma A:stade jArele nutab ega iga pilli jArele sA: tantsida peale Aikest tuleb ilus ilm cnne ei sA: cngitsa hea ilma jArele tuleb paha ilm ja paha ilma jArele tuleb hea ilm koju aga po:le koitvad silmad ega kuo ilmaski hiljaks jA: tA:de viskat, e:n lOvvAt lcoke laulab pA:le jA:ni leinalaulu perast pA:valo:ja tehakse pergelille alla kaes, Ules nAge muldse naeru jArele tuleb nutt pA:le jculu jA: ei riku enamp orast taga jculu talvet kUll, taga jculu pA:vad pikad mis leiba laps nutab, seda ta sA:b perrA jAet sA:p penile, kaua hoit sA:p kassile ho:letus ncud kcge su:rembat ohvrid ho:letus on laisa ema ho:letus on cnnetuse ema ho:letus on cnnetuse te:juht ho:letus lO:b iki oma pereme:st huoletus ja laiskus on cessed ho:letus ja cnnetus kAivad seltsis ho:letus ja cnnetus on seltsimehed ei huoledus kielA hukka sA:mast ho:letus e:s, cnnetus taga UtsA nAdAli perAst kaose U:tcbe virn virnaga, varn varnaga Ara cmble kotti si:diga pA: nimi pAstab, karva nimi kaotab narri pcldu Uks kord, pcld narrib sind Uheksa korda narri kchtu Uks kord, kcht narrib sind Uheksa kord narri me:st, Ara narri mehe mUtsi Ara narri toitu, toit tasub teinekord seda tagasi Ara narri koera, koer salvab hullc om jalaga seAdA, tarku olc ci tarbe korralgi mag'aus rahakoti lag'aus maius ajab merihArjA verku helm mArg, koht tAUs merimihel mekud mArjAd, kalamihel kappud mArjAd ei mArjale mA:le pole vett tarvis mArg pu: ei pOle ilmaski heaste jA:gupipA: udu ku:lutab head kartulisA:ki, jA:gupipA: kAgu aga pikka sUgist hA: mehe kcrvas naine lihuneb, kurja kcrvas kuivab nokkimine no:rte asi, pilkamine pere pe:nikene kutsikat narrid peab eluaeg me:les kadedus on kuradi ema kadedus kA:bib ise:nnast ja ihnus imeb ise oma rammu kadedus kakub ise oma kana u:ed rattad kAivad esimest korda ikka raskeste u:ed ajad, u:ed asjad u:si rukkid ei vci u:e leivaga lcigata u:s ku:, u:ed ilmad vastne sadul, vana hobene u:s elu, u:s cnn u:t peab vctma, vana peab jAtma u:dishimu te:b ruttu vanaks no:rku: kosutab, vana kautab no:rku: hukkab sUgisel vilja Ara nu:rku: kasvatas kalcstc, vanaku: mA:tAs pehmehe Uheksa ametit, kUmnes nAlg sisaliku Uheksa ncelamist kokku on sama mUrgised kui ussi Uks ncelamine UtessA sU:ki anna ai tu:d hobcscllc tagasi, mia Ute sO:giga vclgu jA:s Uheksa last mahuvad Uhe ema pcue, aga Uks ema ei mahu Uheksa lapse cue Uheksa vcib Uhte avitada, mitte Uks Uheksat Uheksa tuisku pArast madiksepA:va, si:s on soe suvi Uheksa U:d pA:va enne mA:rjad koera kassi hang, Uheksa U:d pA:va pArast mA:rjad hobuse hArja hang Uheksa tcutust, kUmnes annab Utese talvc om Ute talvc sisen Uheksa hunti, Uhed jAljed Uheksa igatsad, aga Uks ostab Uheksa kord mctle, Uks kord Utle Uheksa korda mctelda, Uks kord teha Uheksa korda raiu ja Uheksa korda mceda, si:s on tO: tubli Uheksa korda mc:da, Uks kord lcika UtesA kcrd kae', Uts kcrd ti:' UtesA vu:re kae', Uts vu:r lcika' ega kcik kased Uhepitkused ei kasva kcik herned ei ke: Uhekorraga pehmeks kik ei lA: karja, mcni lA: ka nurja kcik ei ole Uhtesugust lo:mu ei kcik kanad sA: crrele kcik A:stad ei ole vennaksed kcik ei jcua haljale oksale ega kaiki vareksid ajateiba otsast maha ei lassa ega kcik varesed ajateivast katki ei rchu ei ole kcik tUtarlapsed meheliseks lo:dud ega kcik hArjad lase endid sarvist siduda kcik ei mahu marjamA:le, muist peab jA:ma karjamA:le kcik ei mahu Uhe mUtsi alla ei maga kcik, kel silmad kinni ega kcik linnukoerad ole, mcni on ikka karjakoer ega' kcik olc' imAdse pA:vA', mcni om esAne kah kcik tunnid ei ole tulusad kcik pA:vad ei ole vennaksed kcik tu:led ei to: tormi kcik pilved ei anna vett ega kcik ei ole laululinnud, kel hi:lgavad suled keik ei ole ilus, mis hi:lgab ei ole kcik cige, mis sant laulab iga ilus pcle hA: ega kcik valge ei ole puhas, kcik must pogane kcigist munest sA: ai kanasit ega vanadus vcta, haigus vctab ega kirves ei raiu, aga pu:sepp ega muna kana ei cpeta nAgu ei teuta me:st, vaid tegu ei laidete last, vaid latse kasvatajat ei aita lubamine, vaid tegemine egas kcik scnik ko:rmas ei lAhe, mcni tUkk kukub maha kah ega pulma tegija ei vAsi, pulma kAija vAsib me:s ei pea mitte sUOmist o:tama, vaid sUOmine peab me:st o:tama ega me:st kutsuta pulma, kukkur kutsutakse ega inimene hAda ei otsi, hAda otsib inimest tO:d ei hAbene tegija, hAbeneb tO: nAgija ei se: ole me:s, kes ammeti sA:b, vaid se:, kes ammetist kinni peab perro hobcst tapa ai tU:, tapp ru:sk ega nurm toida ai, pcld toit rc:vas ei ilutse inemist, inemine ilutses rc:vast ega pi:mal Uksi sU:d ole, jo:jal kah tu: ei olc pernA:ne, kes kcnclcs, a tu:, kes kapstit ki:t ega se: hobune kaeru sA:, kes alati kaeru te:b ei kanna sa leAkotti, leAkott kand sinnu susigi sU: Ui AngAtUt kueranaulgi ei kasva Akki enne ei sA: mede mA:lt saksa otsa ega kao Ara, ennegu pajoda Ara kaove igakord pole sU:d sOel, vahel ka sepal iga sattelku:e se:st ei leita mitte saksa, iga sA:pakandjal ei ole saksa jalgu iga mA:sikas pcle karu perses iga punane mari ei ole mitte mA:sikas iga pUksikandja ei ole ve:l me:s igaUks pcle oma cnne sepp mette iga lind pcle pA:suke iga kana, kes kA:gutab, ei mune keik mA: ei kanna igasugu vilja Uhes kohas ei tehta Uksi leiba ega jo:da tA:ri, seda tehakse mujal ka ega vana hobu Uksinda kaeru ei sO: ega rA:matus Uksi tarkust ei ole eks on oleksi po:lvenda, lAks uakaunaga so:me, senna ta ka jAi tUhi nAio tU:st, tcne temA teost, ku tA kihAle kina, nAole nAkUs, ihole illos Ule raha pcle Ukski asi egA loppu ei tule, kui loppu ise pA:le ei tie midagi ei ole salaja tehtud, mis ku:, pA: all pole nAhtud ausat me:st ei hammusta ke:gi sA: ei keaki rcibet rc:mu pA:le ja aganakotti au pA:le ilma tO:ta ei sA: sU:a ilmA:igu putu ui' kiAki Ukski ep seisa sO:mata, Ukski ep seisa jo:mata ega ke:gi ilmasambaks jA: ke:gi ei scida enne vAravast lAbi, kui vArav lahti on ega ke:gi karjakransita karja lAhA ega ke:gi eneselle auku ei kA: kiegi ei cle sUndind laisk, vaid isehakkand Aga Ukskid pcle ju ingel mette ega ke:gi si:t ilmast rohkemb ligi sA: vctta kui ku:s kirstulauda nellA:astast varsa, katekUmneA:stast last ja marujo:dikut ei sA: kiAki inAmp arsti ei vci Ukski oma mUnti Umber vArvida Ukski ei vci kahte isandat te:nida oma sU:d ei tunne ke:gi Ukski ei ke:da ilu pArast le:nt ega te: au pArast tA:ri ilmAst pAse ei kiAki vAllA ke:gi ei ela tu:lest kuiva pu:d ei te: ke:gi Anam to:reks ei hunti kiagi ilmA:sjanda ei hurjota siugu usku ui kiAki pu:hu ei sA: ke:gi kcikide tahtmist ega ke:gi kerve pead kchuta cigust ei vA:ra ke:gi cgas kiAki kattc kcttu sU: Ui ega ke:gi sO:malaua peale ei situ ei Ukski sUnni targaks ega ke:gi pudru kallal Uksi ei ri:dle ei ole kenekille rauda rinda luodud cgas kellegi kattc hamcht hauda sAlgA panda ai nigula habe on purikas Ara vana sUlga Anam suhu vcta Uts peotAUs jahu vcta vakast, kats panc tagasi paremb vcta no:r ja vaene ku vana ja rikas seda vcta Ules, mis kolm korda Umber scrme ulatab vcta sant sA:ni kUll, Ara aga ohji peost Ara anna vcta malk ja maksa palk vcta vana scna, aga Ara sO: vana osa naist vcta argipA:l: siga pestakse mcnikord pUhapA:kski puhtaks veta naine scniguloudast ja rehest rabamast vcta naene nA:britalust, teda tunned kAsist jalust vcta naine talutoasta, talu teilgede tagasta vcta naine nAhtavast ja kA:sa karjas kAitavast pikalt te:lt naist Ara vcta, ti:net hobust vc:ra kAtte Ara anna, tihti vc:raspeol Ara kAi si:s sA:d elus hAsti lAbi tantsusA:list Ara kunagi naist vcta vcta naine rannamA:lt, si:s sA:d silku odavalt vcta naine he:nakA:relt, aga mitte kirikute:lt vcta matt ja sA:da sant ja maksa sandi laulu palk Ara vcta lutsu sabast vcta sie naisest, kie lu:vavarre mA:st Ules tcstab vcta si:tpu:lt lo:tsikust vci sA:ltpu:lt lo:tsikust, vesi om ikki vesi, si: om Uits oma puha vcta naine neidudest, osta hobu sAlgudest: vana naine leivaraisk, vana hobu heinaraisk vcta vAhilt villu pista pitsi ja pea pi:ri vcta pits ja pea aru vcta naine ja te: u:ed pastlad, mclemad on Uhekorraga vanad vcta rikas naine ehk sandi iest hobune vcta Uts, om sOa kinni, vcta kats, om kcttki tAis pidult Ara vcta naist inne vcta mc:t hindA pA:lt, sis kae' tcise enne vcta emast mudel, kui sa nAitad tUtrel pudelt vc:rast Ara vcta, oma Ara jAta Ara vcta vc:ra vara vcta sA:lt, kus on, pane sinna, kus tarvis vcta vett su:hvc, scs pUsUs su: kinni vcta aega e:st, Ara tagant vcta vcta, kust vctta on vctad naise, nagu regi perAn; sA:d latse, nagu kivi ri: pA:l naist vctad Utle kcigile, hobcst ostad tekku ei hellUgi aiga lA:b, hA: sA:b kui sO:gi man lus'k ArA vcetes, sis vcta kulp vAsUnU hobese pA:lt pA:r kindid ar vctta, om ka kergep kohki olc ci leib ko:rclda kuskil ei ole elu hAdAtA saiad ei saja kuskil tA:st pchjatu:l taivalu:d pchjatu:l tu: pcuda, lcunatu:l tu: vihma pchjatu:l ja lcuna pA: se: on rebase me:lest hia pchitu:l ja lcuna pAike on laisa poisi me:lepArast hAda cpetajaks, va vedajaks ja pu:dus paigale panijaks hAda puin, hAda main kUll hAda kUpsetab meheks hAdA lcpeb havvan kUll hAda ncu annab hAda li:nan, hAda lA:nen, hAda kavalate veliste se:n hAda on kcige parem ko:lmeister hAda ei clegi ni: su:r kui hAbi hAda on su:rem kui kAsk hAda tuleb ho:stega, lAheb Ara hArgadega hAda ei anna hAbeneda, tUhi kcht kcrgistada kUll hAda sandi lugema cpetab hAda cpetab lugema, hAda cpetab laulma hAda cpetab rohkem valetama kui palvetama oht cpetab, nAlg nAitab hAda tege pelgliku julges hAda ko:litab mehe targaks hAda ko:litab mcnekorra alpi hAda ajab paluma, hea pcli ho:plema hAda ajab, viletsus vAeb kUll hAda cpetab hAdA kA: hulganide nigu varesse pardin naisterahvas on inime ainult vArske lume peal ainult kukk ja kOster laulavad targa peaga ainult se: ei eksi, kes midagi ei te: Uhe kA:ga vcis ainult lapsega naine leibA murda ainult ne:d sA:vad mehele, kes on osavad ning sclmivad ku:seokka sclme olgu ikka Uks pudru ke:tja, teised pudru sO:jad ega Uksi lauldes vci elada oeh! tAna, oeh! homme, millal oeh! otsa sA:b tcrclc' vai taplc', hUvvA scnna cks ots lAtt olgu hunt ehk karu, igalUhel oma aru ih ah ilusa pA:le, kes kaeb kakenu pA:le hArjad peavad Uhes ikkes vedama lahtised silmad ja kinnine su: ei te: kellelegi kahju ei kuer muidu vanaks sA:, kui kaiki pAivi ei nA: ei ilma tUeta sua keski elada ilma kirveta ei ole mitte pu:sepp ega ilma ncelata rAtsep leivAtA ei sA: lAbi, aga saia piab ka sA:ma ega sO:k ilma meheta suhu jo:kse sA: ai sann tulclda, tUhijutt teolda hirmuta kasunud, armuta vcsunud ilma jumala tahtmata ei sUnni midagi ilma kassita ja ilma naeseta ei cle maja kUndleldA kerikoh patto olc ci', a hUvvA ka' sA: ai' asjata ei sA: asju ajada vA:ta sA:dud, aga armuta lAheb ega ilma vA:ta valged sArki ei sua ega vA:ta leib kurku kuku ilma emata armuta, ilma rinnata rc:muta helmitA enen kahi, polleta kaige pere kahi pclleta ei tohtida Ule pcranda menna, aga tanuta vcida teise peresse kUll menna ilma kivita veske ei jahvata ei kaguta suve ega talve sA: ega hobusid valjateta sA: ega ajata asja sA: katsmata pole kounis, maitsmata pole magus katsmata kaunis, maitsmata magus karita kasvab, harita elab ega hobest ohjeta johata ei sA: o:leku: mAdaku: ol paneb vi:mase kuhjapea peale ol tuleb, tapab soku, laurits lamba ehk kitse pA:ris pcrsad paremini sO:vad paber kannab palju pArt perib pA:sukesed pArtel paneb humalatele vi:mase viha pArtel se:ned kUlvab pArtliraju ja kadrisula ei jA:nud Uhelgi A:stal tulemata, jculu ja kU:nlasula o:ta aga iga A:sta asjata sea su: sekki mO:da pe:ter helistab, mats kolistab helmed kaelas, kclkad kchus pi:p ja pUss pole lapse mAng pi:bunAlg on hullem kui jo:majAnu hobune sa hundiliha, ei so kintsu ke:deta, ei so kUlge kUpseta hobuse sitt ei tAida merd ega naiste tO: te: kedagi rikkaks hobese pi:m on parep ku lehmal istuta kapsast, et lammas kahe tallega vahele magama sUnnib kUnna si:s, kui ku:st ri:vatakse, kaob ohakas ja umbrohi pi:tre pist lAmmA ora lumc sisse pi:tri pcud pA:b viljA kinni pi:ragu petvA arh, a vatsa jAtvA vaescst aja kUll juttu, aga lase kAed kAia tulbati: naglaleib Ara ki:tle kinda se:s, tule seisa me:ste e:s Ara ki:tle enne, kui Ule aia sA:d kitku ui li:na minneh, kita li:nast vAllA tullch Ara ki:tle ega ho:ple enne, kui sa Ule oja sA:nud ho:belda on kergem kui maksta ei ki:tlemine maksa midagi, kui tegemine pu:dulik ki:deldes koeraliha sU:akse ki:da koerale liha sU:a peks peremehe viljamcet peks ei paranda inimest peks on pattuse liha so:l peksmise ho:bid lAhad keha kUlge, aga scnade peks lAheb kehast lAbi vihaga peksad viha kUlvad, heaga peksad head kUlvad peksa naist ehk pcleta pi:pu, aga ketrus ei toida kedagit sis pessA' last, ko riste om pingi pA:l; ko piuta om pingi pA:l, sis inAp pesku ui' peksa tu:lt ehk anna varjule valu Ara peksa hArga, hArg lAheb pekstes hullumaks kass pia puja tege, a sckc sUnnUse ncu aitab me:st, nc:! hobust Ara arva asja hinda, vA:ta enne andja rinda vanaku: suits on enam kui no:reku: tulimuld suits om vaese inemise silmarohi suits minu sugulane, vesi minu vennanaine suits ja soe sA:vad lAbi kes koer kisub, selle karvadega suitsetakse karune me:s, sile cnn cigus mA:mehel, cigus meremehel cigus on enam kui rikkus cigus kestab, celus laguneb, kcrkus kukub Akitselt ciged ja Ulekohtused keivad kcik te:d mO:da ciglane me:l ja puhtad kAed om paremb kui kuld ja vara cige me:l, cige ke:l jA:nipA: vihm paneb viljale jAtku peale no:rku: vihm kosutab rohkem kui vanaku: oma ega vihm tA: jA: vihm annab tulu manu vihm om savimA: sitt ega vihm ep lO: konti katki ega vihmavesi katuselle jA: ei vihmavesi pUsi kaua kuiva mA: pA:l sadaes suved tulad, talved leugu vA:ristAies vihmased nelipUhid, rasvased jculud scnadest rikas, tU:dest tUhi rikkas ei sA: ilma vA:ta rikas rahvas, rohke and kui sitta pu:dus, sis nakka katusit Umbre katma rikkus rikka oma, vaene peksku vaesust kallalt ei rikkus anna rahu rikkus maja ri:d, vaesus maja tUli rikkus tuleb hArgadega, vaesus hobustega asub majase rikkus tuleb ringutades, vaesus tuleb haigutades toa nurka asuma se: rikkus ru:gitakse kurjaste otsides, sA:des ning pidades puhas su:, puhas kAsi kAib mA:ilma lAbi puhas leib ajab kchu lchki harimine armas, kasimine kallis kjcsu siAlt kU:degA, kus sa pcle enne kjcsn mte ritk ri:de ru:g sA:da su: sO:ma jArel, kA:d tO: jArel ega reieriamutimad ole ikke kirikukriamutimad jA:nipA: ennelcunane vihmariputis kosutab rohkem kud pArastlcunane su:r padin rukkid rokka, odrad tuhka rUgA tuhka, tcug mutta rukis on maja pereme:s rukis tuleb kUlvata kolm pA: enne pArtlipA: vci kolm pA: pArast pArtlipA: rOA tetAs enne pArtuspAiva ja peran kolm pAiva ja sis lubanu lepp kah hennAst adraluitsa vitsas kA:nda rukkid ei leika orasest rukis kasvatab oma poja Ulesse, aga ohr tapab oma poja Ara rukkitUi o: odra scnnik rukkitU: kasvatab odra poja liha to:res lihutab, kala to:res kautab ro:ste sU:b rauda, kurvastus sUdant ku hummokonc ago veretAs, sis nAUtAs kUlme; ku cdakonc ago veretAs, sis nAUtAs lAmmint tatt on tasku vAgi nA:ris tetAs iks ti: ve:re pA:le A: hU:dag enne hopp! kut sa Ule sA:d Ara hU:a enne, kut sa Ule mere sA:d kukub kAgu kolm pA: enne jUripA:, si:s on hea vilja A:sta, aga kukub kAgu kolm pA: pArast jUripA:, si:s on nAlja A:sta kui kukulind ku:semetsas hU:ab, si:s tuleb vilu kade; kui kasemetsas, si:s soe kade Ara pu:tu potis, potil on pudad kcrvad Ara pu:du mAdamuna, se: haiseb Ara pu:du herilasepesasse ArA pu:du vc:rast putru, kui omad tangu hulgas pcle Ara enne sulga nopi, kui lind kAes on vitsaho:bi' kisuva latse hinge pcrgust vAlla vitsaga peksmine last ei tapa ei vitsahirm ole kenegille paha tehnd vitsahirm on lapse nuhtlus koskub krA:mi ri:dekUnAsse, ei kosku leivA:stja asi aetas aigupitten, tU: tetAs kcrdapitten si:s kUlva se:met, kui palja perssega mulla pial istu vcid kesva kUlva, kui mAnnakasvud ju lo:ka tcmmanud kUlva head, si:s kasvab head parem tuhka kUlva kui porri rukkit kUli varem, kui mA: o:tab se:met; rukkit kUli hiljem, kui se:me o:tab mA:d kUlva so:la ehk usu petise juttu scna Utle mctcldch, jalg panc kaeldch Utle vcera hobusel "nc:!", katsu, kas hakkab kohe scitma Ara rA:gi sandile, sant rA:gib kcige ilmale Utle mulle, kelle pcld se: on, si:s Utlen, mis me:s seAl elab angu ui aitUmmat, tu:st sA: ai' ru:ga ki:tA', pareb kausikcsc tAUs su:rmit Utle, kes on su scbrad, si:s Utlen, kes sa ise oled Utle hUvvA', ar' kurja ku:ltaku ui kcneled cigust, sA:d peksa pealegi rA:gi sa midagi naisele vei pane lakat vAl'la, se: Ukskeik so:l kehva suppi maoks su:l sUAme mUrk, leib ihu hark so:l on sia suretaja so:l ja leib te:b pcsed punaseks so:l ja sabata silk on vaeselapse vcileib ega su:l sUAnd riku ui so:l ei riku kala, se:me ei riku pcldu ega so:lane sUlitama aja "silk leib mehe toit, pihl pohl minu toit," ni: olat Oelnud karu silk leib sirutab, kali leib kasvatab, vcileib vcibutab silk leib ja rA:vivesi nied on sA:rlase toit silgust leivast ega hArjAkUnnist mies ei tUdine korja kokku, mis ni:tse pA:l seisab paremb korja munako:rc sisse kui lehmA nissa Ara kogu tuliseid sUsa oma pA: pA:le korja cigel ajal, si:s on sul hAda ajal sammuli kohin to:b sadu laupa chta vihtled oma verega, riede chta pi:mAgA li:v tege savi sikkes tasa ja targu, madalast ja mArgu puhtus om pu:l elu puhtus on perenaise uhkus ei puhtus uhkus ole hapud kA:psad, haneliha se: ajab silmad pungi piha jo:dikud kukuvad pehmeste jo:dik ja kass kumbki ei sA: mahasadamisega haigct lein on vanem kui meie saunaleil on parem kui soe sai ega sannalcunu ei sA: kotti panna saunalOUlU ega kauvett ei kieledA saunasoe Anam ku' kchutAis sU:a kahju on kanapojastki kahju sest ho:bist, mis vargast mO:da lA:b kahjust on kAgo kUlasse, tUlist on tUtar talosse lambad peavad muret nAgema, kui mustad talled on lambet pOetas kAjA kesAle, sUgUse sulgo enne jA:ni tett heina sU:en lamba ei rO:gi kui luoja luob hingekese, sis ka einekese kui jumal lo:b lolli, si:s lo:b lollile ka molli hAbene Aia, hAbene Amma kaks kolm pAiva, ja si:s kanna kaivu hAbendage hAmArAt, pUhitsege pimedat, sA:va si:s hA: hArjA su:re sarvega hAbi vaese inimese au hAbU olc ci saust ct silmA lAtt ega hAbi hArja su:rune pole hAbi hArja su:rune hAbi ncnda su:r, kui hAbenedas hAbi peab enne au kAima hAbi mcstas silme pA:lt maha Ara terava hammastele pudru ke:da kibe vi:n ohatab su:d sarlad rikuvad kcrvad, lietrid silmanAgemist kae hambast, hobusel kiri kA:sas parem kae sittuja silmi kui pu:raiuja silmi vahi neidu vardu varrest, sihi neidu sirbi pA:ldA Ara vA:ta neiu nAo peale, vA:ta tO: teo peale Ara kae sU:ja su:d ega magaja und hA:sti vA:tad, si:s kurjasti nAed vA:tab tA:sc:l kadrinapA:st maha, si:s sA:b palju tUdrukuid mehele kas koera perssest paestab pA: situ sinna, kus sa kUkitad Ara mine ikka teise leivakUnasse sitale Ara senna situ, kus kUkitad sitalc lAtt kuningaske jalkse sealt ni:da, kust raudu hakkab killud to:vad cnne himutagu ui pA:bat tUhAga, pA:ba om tedA nAnnU kord korralt te:b linnuke pesa sA:da lats saunikohe, po:da pudi liusikohe, sA:tko oi last lavva tA:dc sA:da' turak turulc, aja poti purulc sA:da siga saksamA:le, pese siga se:biga, siga tuleb koju, siga jA:b seaks Ara sA:da narri kUlaliseks ega unustajad kAsuandjaks ArA hunti vieral karjamA:l tuhuda tuleb oma karjamA:le Ara enne hurjuta, kui hunti kuskil ei ole scima sa minno pA:s vai pangis, ma iks ti:A, miA ma ole Ara scima iku A:l ega ka kita rc:mu A:l haugutamine ei ti: haiget, tcrelamine tcbe kui sO:gi man tcreldas, sO: edesi; kui luits kAest vcetas, vcta tcine; kui luitsaga otsa lUvvAs, tule mant ArA Ara vana hobust enne Ara tappa, kui vars veab tapa sUgise hArg Ara, neli vakka rukki jA:b sO:mast tagasi uni ei anna u:ta ku:be, magamine mA:ni sArki; uni sA:dab hulkumaie, magamine marssimaie uni and sUvvA' uni on kcige su:rem scber lastele uni vaesc mehe pru:kost uni on surma po:lvenda uni om hullub kui tcbi uni on magusam kui mesi uni ei maksa raha, tO: maksab ega uni umma jAtA Ai' uni ajab aegadasa maka magahusc aigu, olc Ullen Ullen olegi aigu pA:vAne magamine vctab korsod njao piAlt ega makamine midAgi sisse ei ti: hukka lA:vA une magaje, raisku lA:vA raha lugeje, kcrda lA:vA kcrtsin kAije magab mantel, ei maga mantlialune magab saba, ei maga sabA:lune magab pc:sas, ei maga pc:sA:lune lO: koera ehk silita koera lO: koera enne, kui hammustab lO: sArgisi:lud kokku, si:s peased ilmast lAbi tUtArt tUndsi tUvega, poiga lasc ladvaga lO: hobust, hoia naist lU:mine um ki:ldU, vastalU:mine lubatu lO:ge seda, kes esata, lO:ge seda, kes emata lO:b sA:dan sarved seina, vcta si:s seinast vAlja kcnts tcuseb seisva ve: peale muda ei olc rascv mcsct ja lAtt Ar muda mua mcsk, vAgi vAe kasvatas kavval tego, kade nAgo kavalus ajap kciki kotti, kOidAp kotisu:gi kinni kavalus ja himu on vennad silm paha, sUda paha sant se: varas, keda tabatakse halb elades, kallis kadudes halva' teo' pelgAse valget halb kaup haiseb sjcta jutt ond kcegc vi:mne paha hais lAhteb seitse sUlda vasta tu:lt paha koer, parem cnn halb pea, head jalad paha ei paranda paha halva leA iks ar' sU:t, halva ello um rassc ellA' paha leiba pakutakse ikke, aga hiad leiba ei anta hinna e:stki Ara paha siga, parem cnn paha siga, mitu viga: kArss kArnas ja mA: kUlmanud ega paha asjale cpetamist tarvis pcle halva tasotas halvaga', hUvvA hUAga' Ara ihu nuga Uhest kUljest laps labane, tuss toimine hull on me:ste ri:d, ve:l hullem naeste ri:d hAda kaibata, te:ne hAda kannatada hull on me:ste jo:mine, ve:l hullem naeste jo:mine hAda rA:kides, hAda vait olles hull, kui lehm lchkuma hakkab hAdA, kui jumala vits lO:se, su:remb hAdA vi:l, kui scda ArA sO:se suiken sA: sugugi, mA:ten ei sA: midAgi valu otsib arsti tao rauda, kui raud ku:m on tao kUlma ja so:ja rauda ni: palju kui tahad, aga kokku nad ei hakka ega sepist seljas kanta Ara ehi ennast vc:ra sulgedega must tO:, valge leib naps on sO:ma oherdi lumi on re: rasv lumi kU:nlaks, vihm jUriks leika mA:nest scrme tahad, kcik omma Ute halusa Ara lcika tcise osa, paremb lase tcisel omast osast lcigata rAtsep, rAim ja pA:suke ne:d on kcige kergemad surema pea sA:b, pea lAheb ruttu sA:dud, ruttu sO:dud kArmest jo:kseb madal vesi, pikka jo:kseb sUgav vesi ruttu tettu, ruttu sO:du pea tehtud pilla palla, kaua tehtud kaunikene pea tehtud, paha vastata vile nutma, vile naerma, ve:l viledam vihaseks sA:ma kArme tO: on kArnikane ArA vuoli prA:rrast, kui lindki viel metsAs juba nAgu tunnistab me:st ilus me:s, ilusad teud ilus ilmale, ku:lus kcigile, kodu ei kclba kuhugi enne sUOdUd kehva peld illos iks ikune mcrsja, nAkus iks murclik nAio juba A:damast sA:dik on rumalaid rohkem kui tarku ilusad lilled nopitas citsmise aeal jo Ara rcivit hoia joba uvvcst pA:st ja au no:rcst iAst ilus nAgu, paha tegu ilus nAgu, paha magu ilo pand ikma, puna puhkma iludus mA:rab hinna ega ilu kchtu tAida ega ilu ende vctta ole ilu mass po:le ilma, tU:tegu ei massa midAgi ilu ei maksa midagid ilo mass kUll sada rubla, tego ei massa tingagi ilu ei panda padaje ega kaunist kattelaie sA: ai illo iAst, ilo om patta panda' tA:mbAst hummogost ilu ei cnnista kedAgi egA ilu kaua kestA vcera oma olgu hirmus, omal armas kirjutajad, kustutajad, / kcik on meie vA: sO:jad karjumine to:b kannika ju:re ega kiri ei valeta ega sU: vci hulkuma jA:da sU: katlal, sU: kA:nel sU: keitjal, sU: sO:jal sU: rokal, sU: vasikal lO:jal on sU:d, aga vastulO:jal mette sU:d sU:tjal, viga vihtjal sU:dU um ru:nal, sU:dU kah ruhel sU: sel, kelle sU:stedA sU:di hArral, sU:di hArjal, vaga sA:b vahelt sU:d koeral, sU:d kondil sU:d rokal, sU:d roka ke:tjal vclg varanduseks ja nAlg kokaks vclg seisab vanuni u:s vclg vc:ra oma vclg kerge teha, raske maksta vclg kuri massa vclg mingu naerdes tagasi, aga mitte nuttes vclg olgu vctmata, aga mitte maksmata ega vclg ei mAdane vclg pAilde vcetas, ent A:stakolde mastas velg velal makseda vcla maksmine on raharaiskamine Ara enne vana kau tAis aja, kui u:s valmis ei ole must moes hall aus must on valge vaenlane must huomise perses must tuba, valge leib mustad kulmud, kurjad naised mustad pilved muidu kAivad, savikarva sadavad must mA:rib valge vaikimine tAhendab ncusolekut vaitolemine on mcnikord ka hea vastus sia pia ja si:a pia, hane pia ja hauvi pia sealaut ja kauko:k ne:d one vaesellapsel lukuta rassc um rebAsel regi perrA vctta rasse om sellel ilman elAde, kes alati kurja mctles rassc um pu:st tuld tabada' rasked asjad tehakse ncuga, ei mitte su:re rammu lAbi Ammaeided ja kUpsekA:lid on kcige paremad si:s, kui nad kUlmad on ku:s viga, seitsmes surm olgo hobo meren, tobo pi:p peab palama olgu kodu olinc vai haunc, cks paremb kui vc:ras hArbAn olc tc:sclc hA:, sis olct hinele halv olgu kivi palavam kui palavam, kui tema peale sUlitakse, si:s jahtub olgu isa sikk vci ema kits, kui aga ise me:s olen olgu isa hunt vci karu, kui aga mies ise mies on olgu se: ema clg vci aganas, ta ikki ema ole ikka mcistlik, Ara ole mcisnik ole sUdi sO:gi peale, Ara tUki tU: peale ole me:s me:ste e:s ole mi:s, ArA olgu poiskene olc harak andma, varcs vctma clgu vai haoku: sA:rnane, kui on vaide mies olgu meri ehk mcts, nurm ehk lA:n, kun jummal man, om cnnis surm olgu tcise me:lest clg vai akan, kui endal hA: om olgu sant vai vigane, pA:asi et on isane olgu clgine ehk aganane, kui aga oma on ole ussin ja kassin ole viks, / kAi kcks, / si:s sA:d pereminiaks cle oma scnale pereme:s, muidu sA:b scna sulle peremeheks ole no:ren hAste nobe, si:s sA:d vanan vA:data Ara ole Uhe pA: perenaine ole mulle peoni hea, ma ole sulle kU:nasperani ArA taha uhkc olla, paremb taha puhas olla olgu ui' rikas sUgUse, olc rikas kAjA Ara sa ni: kauaks kUlas jA:, et kusemold alla to:daks Ara ole magus, et sind ei sO:da, Ara ole mcru, et sind ei po:da Ara ole kunagi henda silmin tark ole nU:d hA:le kuri ole ise me:s, pea teine me:s meheks ka ole esi hA:, siss om tcne sulle vi:l paremb ole sa ni: hUA, kui sa olet, vialda sa siski ei ole ole viest vagasemb ja rohust madalamb olge rc:msad rc:msatega ja nutke nutjatega si:di po:dist otsit, sitsi po:dist leiat kUll si:d scnniku se:st Ules leitakse uma hAdA egal mehel, i:h kui takah sAtteid pAivist ei pA:se omal ajal O:, omal ajal tO: ja omal ajal sO: rikkad on A:damast sA:dik sugulased A:dama ajast oleme kcik sugulased mA:rjast ige mA: magusaks lAhteb esi puhas, pesA puhas; esi ropp, pesA ropp esi i:n, esi ri:n, esi ri: perA pA:l kuningaske and ti:, ko saja scit ise uppus jamburi jckke kcige prA:nikukuormaga ise lAks vissiga linna ise on sOnnikulasu se:s ise on sialaudas isi te:d, isi sA:d isi te:d, ilma sA:d ise te:d, ise sO:d esi makat, ega rcivas ei maka esi sU: tei, esi paha parande ise oleme scbrad, kaup on vc:ras isi ketrad, isi korrutad olgu poiss kolmest kohast clesidemega kinni, ikka sA:b naise oma ke:ta, oma sU:a oma tehtud tO: on kcige parem, tcise tO: ikka halb oma tehtud tO: on meistretO: oma tehtud kA:psad o: hapud sU:a oma te:nitud leival on saia magu oma te:nitud leib on magus sU:a oma te:nitud leib on magusam vc:rast cnnis, kes cues, vilets vaene, kes varju all cmdsamb jAttA kui vctta cndsam on anda kui vctta harvast kOhvA lOhvAtUb, sidagi panna tAmAle ouks harvast vaese perse valge on harvast sandi saba punane, se:gi paistab saksa silma harvalt harak sea sellAn, vana vares ega pA harvast kAib kehva pajas seapea harvast hAid nAhakse pane siga laua taha, kuhe ajab ta jalad lauale Ara pane enne pada tulele, kui kala pU:tud ei ole Ara pane enne pada tulele, kui alles lind laskmata Ara pane veskit enne jo:ksma, kui sul teri korvis on pane kits kArneriks, si:s sA:vad pu:d ko:ritud pane mcistlik me:s kas li:vakUnka otsa, ta elab, aga mcistmatu ka kullapotti, ta ikka on kammitsas pane hunt lambakarjaseks terakese te:nimine, kasulapse peksmine ja popsi rehe ahtmine ne:d on kolm kcige halvemat tO:d muhulasega vaielda vci vasikaga vcidu jo:sta, se: te:b Uhe vAlja uma kitmine um ku vette sitmine kes naisel lUvvA lask, om ni:sama alato, kui olcsi tsiga purno kimmAs leib kivi all, kalg kands kannu all nutab pia mintust, ei nuta kaua kasumist seitse venda elavad rahus Uhes maeas, aga kahe vennanaise keskel kasvab scda seitse ei o:ta Uhte vot om imeh: imsel tU , pahrul pA:r poige vA:ta enne mehe otsa, kui sa rA:kima hakkad nAe nAllAst ja usu ohulist vA:ta ette, A: vcta naist nalja pArast vA:ta ennemine oma kui teise vigade pA:le ennem vA:ta mistaht silma kui kakleja silma vA:ta ette, vA:ta taha, muidu jA:d sa ajast maha Ara vA:ta mehe nAgu, vA:ta ta tegu Ara vA:ta lindu sulgist, vaid laulust nA: palju, ku:le palju, ArA palju pajada nAe veidi ja ti:a pal'lu vA:ta enne mehe otsa, si:s mine mehe vastu vA:ta enne isiennast, enne kui sa teisi vA:tad nAet ummi viku muide mant, sis paranda inne hinnAst, perAst vi:l muid kui edimist hAnilist lennAten nAed, kasvave lina lemlise, ku mahan nAed, kasvave mA:lise, ku aiateiban nAed, kasvave pikA lina nAet tc:sc nina nclidse olat, sis mctle oma pA:le nAed valget liblikat kadel esiti, si:s on vaenuline elu; nAed kirju kirju elu; nAed musta murelik elu; nAed kollast kcige parem elu kui Uts kcrd sUda rc:mun nAus, sis kats kcrd perse paska tAus vai varas varast nAeb kui Amblikku hommiku nA:b, si:s tAhendas ho:lt, lcuna ajal leina ja chta cnne hcpc vcetas hclma, kuld pandas silma pereme:s perenaene paksus viljas, poisid plikad sorvu sosimas kui mihklipA:l on pu:d ve:l lehtes, si:s on nad jUripA:l jAlle lehtes kui jculupUhil pu: hArmAs, scs kala kaldan koa kui mihklipA:ks pu:lehed mA:s, si:s jUripA:ks rohi mA:s on O:d uneta, si:s tO:d eluta selle laulu laula, kelle laua all jalad ega le:lost leiba sA:, ega laul kata lauda istu ja puhka, kUll si:s tie joudab ei sA: istuh ilosit rcivit, ei saistch sAksA so:sut ragasi pA:l istutas, kaskist ei mctclda nigu halv hinge pA:le, ni: ahnc raha pA:le ni: sappa katta, kui scppa hA:rus kui pal'lo um pinil hApU, ni: pal'lo kurjal inemisel nikka ikkA kui ett, nikka pclvc kui pcimu karask se:ni aus, kui ahjus on se:ni scpra, kui scira ni:kaua on kcik hea, kui pind pihus seni ikka hea elada, kuni vc:ra sO:gilaua all jala ninda kaua piab elama, kui surm tuleb nigu pinil kivilaudu lakmist um rassc maha jAttA, ni: jo:dikul vi:na ni: palju on ve:l ro:tsi cigust jArele, et kui maha kukkud, si:s vcid oma lubaga Ulesse tcusta kui pal'lo no perst sitast joutas puhasta, ni: pal'lo linna lu:st ni: kui uibu i:n, ni: ossa peran ni: ku nu:l halutas pu:saliha se:n, ni: halutas sorre sorigu su:n ni: kui elu, ni: om ehte; ni: kui rc:m, ni: om rciva kuidas me:s, ncnda mcistus ni: ku scna ku:ldas, ni: scba sclatas kure ctsast on ka naisest vcetu koeralgi on kohus jArele, si:s ei pea inimesel olema lehmgi tcstab saba Ulesse, kui ve:st lAbi lAheb sU:t sa pudru puhmalda', ju:t sa tA:ri tahtmalda' ni: kaua, kui me:s jcuab humalakAba mA:st Ules tcsta, ni: kaua peab tema ve:l majas valitsema ni: kaua, kui pudrupada peale tulelt maha tcstmist pcrandal ve:l ke:b, ei tohi me:s vastu hakata, kui naine teda sel ajal peksab kuni vana hoiab valitsust, vctku no:r ilmast cpetust kuni ve:l vci su:s Ara sulab, on ikki ve:l lo:tust vanatUdrikul mehele sA:da nenda kaua naese pA: sile, kui mehe rinnus hinge on ni:kavva minni hA:, kui mesileibA om patt on se:ni', ko:ni' pA:st sU:d se:ni oleme velle, kui pudru nurmikun om seni Utessa kcnelda, kui Uits vctmata se:ni ku ki:rd vi:l kergAhAs, um jo loid lagunu olgu pulmad millas on, kui aga varrud ikka cigel ajal on las ilm laita, kUll jumal aitab sA:gu sA:bijad, mingu mehele minijad, Aga kadugu ke:lekandijad Ara jalgsi tA:s taha minna eis' piAt cks pes'sedc nA:se mingu kas vci naine kau, aga pi:p peab pclema pandama ehk oleks ma kUll seliti sAngis, aga kulp olgu ikka minu kAes sui ja talve taplad ikka susi on suvine kangas suvirUgA ja kitsesitt ei elAdA talomi:st suvc aig om pi:mA aig pendisepA: pAike te:b aedniku sUdame rc:msaks pUhapA ei vci mitte tO:d teha, sest et pUhapA:ne tO: kcigist ni: palju kasu to:b, kui ohraiva Uheksaks teha ega muidu tUli ei tule, kui mclemil po:l cigust ei ole ega muido kirjakuks hU:ta, kui tAppi kUlges pcle muretse, Ara kahetse ho:litse hommcnes, sis tule ci' Ulehommen pu:dus murchtaminc mass ahtrc lehmA ho:lelda elo to:p ohto ja vallo ho:las ettA:tamine pistab cnnetuse silmad vAlja ho:l avitab edesi ho:l te:b orja osaliseks, popsikese pereliseks hu:l kannap vil'lA, laiskus tunnep nAlgA setu jumalal latsi om kui vanatUdruku ni:vcrd jumalal varra ku vannutUtrikke kcige vAhemalt peab pere:it ni: palju ikka kedrand olema, et ta mardi jalad jcuab kinni mAskida lA:stutuli ja laenuleib ei kesta kaua pane hobune ette, aga pea pi:ts peos Ara rakenda vana ho:st ette, rakenda ennem no:rem hobune ega nali ei hakka kUlgi hi:dlase nali, sA:rlase vili, viljandi vigurid ja pArnu sigarid kel on loeteldud omadused, se: on tubli me:s nali on enam kui kopik raha nali maksab raha ega nali lu:d ei riku olgu nali nalja a'al, tcde tce a'al hilja sisse, vara vAlja hilja kiriku ja vara veskile, si:s sA:b ennem tagasi hiline sUgise, varane kade hiline talve, hiline kade sO:k lAheb sO:gi peale, lO:k ei lAhe lO:gi peale Ara mAngi tulega, ve:ga ega sivvuga ketrA U: ja ketrA pA:, siski paesta pallast perset AmmAlascrgud laes on tUdruku peigmihe peilid vokikruv ja naisenaba, vO:rUsvits ja aidataba ne: peat kcvah olcma terav nina, terav lcug, se: on kurja naiste tcug kisklik pu: ei anna kiudu vAlja, lahke pu: annab hea lA:stu kUll ke:l me:l te:d juhatab ke:led su:s tied lahti rA:kimine hcbe, vaikimine kuld ilma mctlemata rA:kima on ilma sihtimata pUssi laskma ega agan agana pA:le haugu aganas on leiva jAtku, humalad on Olle jAtku, vesi pitka pi:ma jAtku, tuhk on tubaka jAtku sckcld inAp nal'lalt cs vc:ta' aganane leib ei seisa kaua kchtus rA:gi tcttu ja vihka valet rA:gi su:ga, pea kAed rahu Ara kciki vAlja Utle, mis sUlg suhu tuob Ara rA:gi rohkem, kui vcid teisele su: sisse Oelda ArA rA:gi keiki, mis sa ku:led Ara rA:gi Ule rinna, rA:gi, mis paras on Ara rA:gi teist kaugel, katsu ennast kAega Ara rA:gi, kui li:gpalk seinas on rA:gi me:st, aga Ara nimeta me:st vanascna vana hcbe karu UtelUs: "pihlamarja hUvA marja, palokmarja paska marja" pA:lmAtse moka pA:le sUlgA, kUll alomatse pA:le esiki satas sUlgA Uts kcrd, um sUlg, sUlgA kolm kcrd, um kuld ArA sUlgA tcese kaiju, tuleb kcrd, et ju:d sA:lt vett tulle ar sUlAku, tu:st om su:r patt, tuli om vanemb sinno sUlgAt ei ne:lA, Utlet ei vcta tagasi ega jAlge jalga panda kro:nuvAgi nagu meresi: kust tu:l puhub, sinna lAheb ega teras tina asemel pru:kida kclva ki:rd lang kinnAtUs, loid lang loksatus kcva kcrs, jAme tera kange me:s, kcva sUda pista pcrsas kotti, kui pakutakse mcistuscna topi torka Ara topi oma ncna tcise tO: vahele Ara topi oma nina igale po:le pista pe sipelgapesas, kUsi, kes hammustas pista scrm sitta ehk kogu kour Ara pista nAppu tuhka, tuhal on tuli all pane kala kodi, pA: ies tu:ho kirno pA:d ar ajago, kohe ei mahu Ara pista pead tulde Ara sinna nina pista, kus auku e:s pole A: tuld takku pUsta Ara pista pead pchja, hoia ikka jalad pchjas tc:sc perAst pA:d tullc ar tsusako pane aga pauna, mis pakutakse pUstUjalu ei lOUA tott seistes sU:a seitse pattu, kUliti sU:a kUmme pattu, pcliti sU:a pchjatu patt seistes ei lAhe ke:gi ri:st katki seis vesi lAheb haisema kui no:rku: pUsti, si:s mereme:s pikali hark nurkas, sant tulematta kivi ja kand om mctsa peremi:s Ara pane kU:nalt vaka alla panct ncna ala', kac hanna alt ka ko:lcsc latsc, ko:lcs lastc jago kah alatine tilk c:nestab kivi pista pikka ja aja harva, si:s sA:b igame:s oma kAtte Ara vana koera torgi sA:pad ei te: sind saksaks varasta, aga mitte ncnda, et Ules tuleb vaga vesi, sUgav pchi vaga ilm on mere pUha, tu:l ja torm to:b kalaliha vaga ilm ei aja puru silma sureb hobu, maksab nahk sureb sant tAnab rahvas, sureb saks sA:b ri:elda sureb me:s, sureb kcht kui isa sureb, si:s on lapsed po:lvaesed, kui ema, si:s tAisvaesed ko:lcs cks kodopaik, hAOs hAllUpaik, kodoti: kop(u)tadas, hallc ti: hainatadas Ara senna topi, kus sind ei sallita topi kclkid kchtu ja aganaid auku, aga ri:e peab Umber sA:ma tcugata jcvvad, tcmmata ei jcvva kastehein kisub peremehel pUksid maha, aga kahrukaer ajab peremehele pUksid jalga tuletikk egA armastus pole mAngUasi silita hobust se:st, si:s ei ole suga tarvis Ara kassi vastakarva silita silita kassi, kass suab paha ammeti silita ussi, katsu, kas ta pistab ega ri:d ri:du ei lcpeta tUlU to:se vaesust tUli vi:b tU: talust, viletsus villA pcllult abielus on kaklemine nagu so:l magedale supile tUlU tU:joud, tapclus sUAmepuhastus tUlU om maja taba ri:d rikub, rahu rikastab ega tUlU midagi toimida valjud herrad ei valitse kaua kammi hobust kotiga ja koti pchjaga, aga mitte kammiga sui hobest pA:lt ja sisest pchk punu toit umast sA: oliline, armsast aganine tunnelde tO: tetas, palulde palk mastas mArahobune ja rukkikUtis annavad mehele head kasu Ara scs ubinat otsi, kui uibu alla citseb otsku ei tarka hArA takast, kirAmi:st kirve takast otsi au aeateibast otsi ohtu, katsu rohtu otsit kcgc ilma ilusamba, kcgc mA: magusamba, perAst lOvvat kcgc ilma ilotumba, kcgc mA: maotumba kana otsid, muna kautad cnne otsid, cnnetust leiad kas no pimme pimedust taga ei A: so: si:n, so: sA:l ei kuiva mA:d kuskil patt patu tegijale, sU:d sU: sA:jale patt on sie, kui patta situtaks patt on matu koira sitt patt on hinge pereme:s patt sA:b papile, Ulekohus kOstrile ega pattusid kA:luga ei kA:luta te: pattu ja palu andeks le:mekulp ja ahjuhark, se: on naiste scjari:st magus petab maia Ara magus maitseb igal mehel laitajaid on kUll, aga vcta ko:rem oma selga, talu esite ja laida si:s teist no:mi tarka, ta parandab, aga Ara cpeta rumalad ja Ara jo:kse vasikaga vcitu Ara tansi naise pilli jArele Ara tantsi enne, kui pulma ve:l kAes ei ole tantsi, tantsi tAna, kUll hommen ajad pilli tantsijad nied tA: suavad, kuardimAngjAd katlas kiAd olc ci tartu tarc takan, ri:g ri:da takan kaste enne jUripA:, rukis enne jA:kobeid kasta saba vette, si:s sA:d kala kAtte talvine sula nAitAs suvel pcuda Ara vaheta mustlasega ho:st sA:d vigase jA:nuariku: sula om nAlja ema kU:nlapA: sula ja maretapA: pcud on nAlja ema ei torv tobe tie nAtsk leib ja to:res pird maja hAOng mclemba kalli' elAjA' tulcva lA:dalt iks ostmada' kodu sUgav vagu, kcrge kcrs ega elAjAl mi:lt pA:n ei ole tUtre' ei olc so:lakala' tUtred on ku tulekahju: ku majast lAbi kAib, si:s maja tUhi tUtred ja tatrad on talu kaotajad tcnis hA: me:s, seapA:me:s to:mas tAidab tUnni to:mas soeb tuhkhaua pead to:mas tuleb, to:pi kaindlassa to:mas vctab to:bi hobuse tappi, sai nahagi; nA:se tappi, es sA: pA:ri tsu:kegi tuim tO:le, kerme su:le Ara usu hobuse jalga salapinni ArA usku Ara usu kurja: kuri te:b kurja teo Ara usu su:re saksa su:d ja pisukese lapse perset Ara usu ilma, ilm ajab puru silma Ara usu koera hammast Ara usu uisu juttu ega pea poisi pettu Ara usu koera, kui ta magab, ega plikat, kui ta nutab AlA eilist pAi enamb taga leina aja anne, kAse kArtu, mine esi, memmekene hobu ArA aja pi:tsaga, vaid kaertega aja orja e:n ja vea teivast tagan aja tUhja asjale, karga ise kannule Ara sandi pA:le hobust aja kari aja vAlja jUri kaste peale taod talva, tao pu:sse ajab hA:b kasvusi, olgu pcllutO: po:les paikas odra lo:misega lAheb kAgule odraokas kurku Ara vana sukka Anam haruta tru: sulane cnnelik pereme:s; tru: Ummardaja cnnelik perenaine ju: vi:na, scs ei olc sul pi:na ju: vi:n ja mcista mi:l jo: vi:na, kuni vi:n viha on; lAheb ta magusaks, si:s Ara enam jo: ku ku: luvvas saistch, sis sA:va' sadcjatsc' ilma' astu kcrgesti, tereta kArmesti, kes seda teab, et sa vaene oled Ara astu ahelas koera ligi kAU Ule jala, Ara talla pA:le; kui pA:le tallad, si:s tAnni nakka kuiv aeg to:b po:le nAlga, vesine aeg terve nAlja kuiv mai, mArg ju:ni hommong um undsene o:tjale, cdang to:p cnne ussaida Ara ti: tu:d tcscle, mis endale halva tunned olat Ara te: teisele head, si:s ei sUnni sulle kurja ArA ti: tcesele halba, sis ei tetA sulle kah te: ligemisele ncnda head, et ise hAda sisse jAed t'eta mia t'eteden, bet mc:dclda mc:dcldcn ti:, mis sa ti:d, aga pia piad ja mctle mi:lt te:, mis sa te:d, kurja ehk hA:d, kUll sa e:st leiad te:, mis cigus on tublidus ei tule tO:ta, osavus ei ho:leta te: hA:d ehk te: kurja, kcik te:d ise:nesele ti: hA:d, aga Ar ku:lutagu kunagi te: head, si:s leiad head te: head, si:s tehakse sulle head vastu kui sa te:d teisel head, sA:d sitta vastu pead kcgcst sA:t ilman Ule, kA:pAst Ule ei sA: sUAmel olgu ohja pA:l vanna vcit nA:rda', hAdAlist vci ei' teist parastada ehk ennast varastada on Uks Ule koera sA:b, aga Ule saba ei sA: Ara arva koera karvast, vaid hambast hArg, hobene astutasse Ule, lehm, lammas lastasse lAbi jalge Ule surma ei ole kedagi hundi sO:ki ja saksa lO:ki ei maksa naerda edimene hAda avitetas iks Ar: lamchk katski, vesi ku:mas hobu kaup on cuessa, neidu kaupa kamberissa tulekahju ja kirikuvitsa Ule vci ke:gi parastada vangikota ja sandikotti ei kAstA nA:rda maitse Ule ei vaielda ei olc vastust jumala teolc: timA murd meid kciki ala igaltpo:lt lAheb hobune mO:da, aga mitte kcrtsist igas kohtas o: kUll vett, aga mitte kalu igal po:l on hea, aga kodu kcige parem kaksaku ui Ute korraga, vipsi vi:s kord, sis nAga nAlAkugi, pandva tAhele paljakagi pirr parr tehtud, lirr larr lchutud ArA ajast ede kibu li:g ei te: ial head ega li:g li:ale li:ga te: kuri au iks kostis, paha au iks palgas harjutus to:b harjumist harjutus te:b meistriks Olle tegemiseks on vaja kadakad ja kUmme kivi, humalad ja Ollili pArtlipA: aegas pA:suksed lAhad A: amme kaela pannakse vi:mselpA:l tulised sO:d chkuma jA:nip' aeg vcib viel nA:rid kUlida naist ei pea kauga kosima, silla pA:l ei pea valiste scitma et naist tundma cppida, pead pu:d so:la Ara ko:s sO:ma pi:p tubakad julged kUsida tcese kA:st, aga tUkki leiba ei julge paha ku:lata olgu paksud kcrvad kallista naest, si:s kAra kaub ilma ei sA: ju midagi, ei anta persetki lakkuda, kui sU:d ep ole suota ilma lA:ni muidu lAks juba mullu A: muidu on moa pealt kadunud mudu ei sA: muhkugi otsa ette muidu ei maksa midagi, muidu on oleksi sugulane tAnamata me:l on mA:ilma palk harvad hambad, kerge pia; tihedad hambad, raske piaga kcikumata cnnel ei ole kOit tarvis palumata pArijad, varumata vara Ulekohus ep seisa ilmaski, ta tuleb ikka vi:maks vAlja Ulekohus scidab tcllaga, cigus kAib kahe karguga Ulekohtul ei ole cnne Ulekohtul pole ilmaski hinda Ulekohut ei armasta ke:gi Ulekohus lO:b oma pereme:st Ulekohus ei seisa kotis Ulekohus kaos kotist kui vesi scglast ega kutsmata vcerad ajamata ei lAhe kutsumata vcerad, teadmata ro:g scgelmata jahu ja ristimata laits cnnetus to:b cnne cnnetus ei scida kellaga cnnetus ei kAi kiva ega kAndusid, vaid liha ja luid kaudu onnedus lAhteb jala, aga tuleb ratsa cnnetusel vile jalg cnnetus on ligedam kui sArk cnnetus ei tule i:algi Uksi harvast tuleb Uhest asjast cnnetus cnnetus tuleb o:tamata cnnetus tuleb kutsumata cnnetus ei te: hA:lt cnnetus cpetab cnnetus te:b tugaks, cnn lcdvaks cnnetus ei hU:a tulles cnnetus ei Utle ette, ku ta tuleb cnnetus ja ho:letus on vennad cnnetus kAib inimesi mO:da, mitte kivi ja kandu mO:da onnedu odede orja, vilets venna palgaline umbrohi on visa kaduma Ulekohtune vara ei kosu roppus ning uhkus kasvavad Uhe ju:re peal ilotu lind, ilos laul ega meie hArra teie hArra tuapoiss ei ole mi elo om nigu' hummokunc kastc' jcvva ci mi: kAe tU: ni: tetA, kui mi: Uts lc:r vc: Ar lcssenda meie pirit pinnab langa, kui kalad karilla kAivad perssealune soe, ninA:lune kUlm pc:sa alt om hea vahti, mis teised tegad pimedate seas on Uhe silmaga me:s kuningas tuha all sUOd ehkuvad tuha all ei taha tuli pcleda perenaese kchu alt puhub tu:l pini kApA all kasus vili hi:re ke:le all on kuld, koera ke:le all raha hulkes on monda toise turval on hUA elAdA vc:ra varju all vaene olek latse kctu alt jo:sk tu:l orja kctu alt ju:sk tu:l kareda ko:re all kasvab tu:makas vili varsast valitas hA: hobcnc, kutsikast kuri pini alt kive, pA:lt jA: kelle katuse all, selle vcimuse all kelle re:, ratta all me:s Ara vAsib Akki lA:b hArg kaiu ega isa ega ema kelku hauda ei vi: esa emaga ei ole ilm isa, pea kUbar peas, kunni elad laste seas esA, imA alale, lehmAnisa vallale isa ema issandast, papa mamma paganast pclga hillast, Ar pclgku varajast Ara esimist kaupa pclga vanakest Ara pclga sa, esi lAhad vanas ka Ara pclga esimest cnne ial Ara ke:la lihast koera luise aia taga, kui tikub inimesi purema ke:latud vili on magus A: pcleta kUlma le:mega su:d hulla lAtt humalcst, ei hUAst linnastcst hukas on head humalad, kahju neista linnaksist takan otsit, sU:dlasest sA:t ede ki:tmine ja pUksi sittumine on Uks Ara maksa kurja kurjaga Ara tasu head kurjaga unustad su:d lahti, pA:suke lennab sisse unusta uni, mAleta mAlu, pea no:r me:s me:les Ara unusta enne vanat scbra Ara, kut u:t pole ve:l lAbi pro:vinud ArA unesta vana sepra, u:s ei ole vana vastane esi unetad, varas valvab unustab hoidja, tabab pU:dja essin lapsed ei sA: ni: palju pessa Ara mU: enne karu nahka, ku karu kAes kui pcllume:s pchku mU:b, mU:b leiva ka Ara naera mehe tegu, aga mitte mehe nAgu ncua hA:d ja jAta kurja jatka leibA, aga ArA jatka tUOd lAheb koer kodunt Ara, on kukk koduhoidja linase:mnes sigima, kanapojas kaduma varandus nAlgib pahandust igavam on lehm lUpses kui tappes kaob tie mualt, kaob ka merelt Ara pilka vigast, Ara pclga vaest ega narri nctra Ara luba enne, kui oled jArge mctelnud kUlap lubatud pia sA:b mcistus om mehe pA:n, aga mitte mehe peun aru ei sA: persest pAhA panna ega aru A:statega tule Ai mcistus pcle oma tehja ega mcistust kellegile piast sisse vci kallata aru ei mc:deta habeme jArgi ncu ilma vAeta kui scda ilma kAeta arv e:s, ncu ja tegu taga aru, rikkus igape re:mus ku muna mcstad sU:a, kUll sis ko:re ka mcstad katki tiha kala' tulc ci kuiva pA:le, ku' vi:st mcista ai pU:dA' ku sant ei oska lugeda, sis lase perssest sugida ArA pUvva ennAst tcistc rcivastcga katta, kui sul endAl nAid ei ole Ara pU:a vcera vasikaga kUnda iga mO:da jAgu jAgata, ei mitte laja perset mO:da lepi sina scbraga, si:s jumal lepib sinuga sobige isekeskis, jagage tasa Ara usu oma saladust metsale hoia tinga cnne aol, ting lAtt ru:blis hAdA aol Ara ke:la kcrtsimehele kopikat ja mOldrile matti Ara hellita last Ulearu, ega tast kahte ei kasva Ara hellita poega, pArast nutad tema kAes hellitad last, si:s kasvatad karu ennem jAta A:sta palk kui chtune kchutAis vi:vitusel on palju vigu lo:makahju on su:rem kui inimesekahju pallu sO: pada vAkke, katcrra vc:ras laits, veUdU nUss sO:dalehm pal'lu juttu ei tAidA kcttu palju Utelt, vehe tehtud pallu kisa ei ke:da putru pehmes palju kisa, vAhe villu muga vilja, muga vA: palju tobra ei ole kunagi hA: silma pista pallu, ninna pista vAhe palju sO:b sO:detav, palju jo:b jo:detav paljo tuleb sissi, paljo lA:b vAlja palju rukkid A:vad kcige tugama hArja lchki ega palju paha te: vagu lambaid sUnnib palju Uhte lauta palju kA:gutajad kanad munad vAhe mitu koera hundi surm palju lapsi, laiad silmad latsi pal'lo, munne veidi palju kokki rikuvad pudru Ara mitmed pead, mitmed mctted; mitmed kAed, mitmed tO:d palju pappisi on Ara surd, aga Uhtegi pcle tA: tuld palju siga lagastavad lakke vedelaks rA:kijaid palju, aga tegijaid vAhe pA:vi palju, pAtsi vAhe ehk tuleb kueral kua saba tarvis vi:tk vctt ve:rest, jA:n jaga po:lest, pi:dre ve:se perAgi ArA linnud heidavad sulgi, lo:mad karva neid lindu on kerge pU:dA, migA madalast lendAvAd tAis mc:t, tAis raha vana inimesest vcta vi:si karusepA:vast lAheb koll pcesasse karusepA:st lAheb metsapcesas pimedaks kakc ci pu: mant Ar, kakkcs jo kihA mant marjamA:lt karjamA:le on mulgud mA:s, aga karjamA:lt marjamA:le on tu:l vastu mAe otsast mehele, karjast ko:li pettusest sA:b ikki jUripA:vast sA:b johukuhugi tagaotsast um sUame manu kc: lAhemb jA:gobipA:st jA:b kaste kUnka A:re, halle aja A:re jakapA:vAst tsirp rUkkA, a' pilak tarrc jA:gubipAivAst otsib jo aluksemies sadama jA:nipA:st te: heina ja 25 A:staselt vcta naine si:s on cige aeg kAgu mu:dab end jA:nipA:st sA:dik raudkulliks maredebest sA:b hAdaleiba, o:lebest rugikakku maretapAest sA:dik kaduvad parmud A: mA:rjapA:st sO:dab emis seitse pcrsast aja ja hange vahel Ara mA:rjapA:vAst lAhAb kihnu tUdrik lauta magama ja haug lAhAb ojase matsebest leogese sitt hanges matsepAest jAeb mUts kannu otsa mere po:lt to:b kalasA:ki, mA: po:lt mUrin kUlmapakki mihklepA:st sA:b hundi su: lahti lastud alamast lauast tcuseb Ulem trepp olipA:st tulad tAhed tA: olipA:vast sUndida lumepilved tA:se magamesest ei sA: kotti panna tukkumisest suab terake, magamisest ei sua marjukestki ega seast villu ei sA: sealt vcta su: ja koeralt ase pojast polv mu:tub kcrrest sA:b kctutAUs, pA:st pA:tAUs tcrast sA:b tcpc, haugutusest haigust surmast ei ole Ukski ve:l tagasi tulnud tilga otsast sA: ai tare otsale tegemisest sA:b terakest, magamisest ei sA: marjukest tettust ikki sA:b tO:st sA:b ikki midagi, aga magamisest mitte midagi pA:lt upin, se:st sipul pealtnAha vaga lammas, se:st kiskja hunt pealt kuld, se:st muld sipelgatest Uteldi, et kui nemad kadel juba pesa pA:l suruvad, si:s peab kA:rn ehk ronk oma poegade kasvatamisega ka valmis olema tuhast tulu toidule, le:st lisa le:mele cgas Agli ja adra kUlest sA: ai pcllulc vAke ega mA:st inAp kiaki mA:le ei sata kUllast sA:b kUlAle, ohtrast oma perele kergu no:mitusest ja saksa vihast pidi katsuma egaUks hoida kU:nlapA:st seitse sikku, kaheksa karja, kUmme kUndi, UksteistkUmmend jUripA:; jUripA:st Uheksa jA:ni, jA:nist neli jA:gupi, jA:guppA:st ku:s mihklipA:, mihklipA:st ku:s marti, mardist kaks katri, kadrist neli jculu, jculust ku:s kU:ndlapA: emAlt maidsa makus pala, naiselt peA pe:nU hameh hAtA kcnclc kcigilc, hAtA pidAgu ui hindAh seinast ei sA: salva ajalehest Ara usu mu:d kui A:stA:rvu ja ku:pA: teise varandusest ei sA: vara vcera hobuse seljast lUkatakse maha padasta pada sake, Utsinda Uli vili ega maialt magusa tAU Uhest lambast ei sA: kahte villa ega tUki ju:rest tUhjalt minda Uhest naisest kUnnUkselle, Uhest lehmAst kArbAsille Uhe hArja seljast ei sA: kaht nahka tehtud tO:st ikka sA:b: kui mu:d, si:s pahandustki hA:st ei sA: kellegile, halvast sA:b egaleUtele tuleb mA:tagune, ei enAmb meretagune enam sA:b ikka piskust tO:st kui su:rest seisust kitusest ei elA kiAgi vi:tsimisest tuleb viga, jalatcstmisest tcbi hA:lt pu:lt nUssetes lehmA, kuralt pu:lt pandas hobest uncst sA: ai hunikut ega ilu pealt sA: rasva ri:su Ulearu so:jast pole kasu kaugelt varjab kastehein su:re pu: Ara kaugelt to:daks kaunikene, Ule ilma ilusakene kaugelt naine vctta ja lisidalt hobu osta huntki kaugelt ilus, aga ju:rest on kiskja hulga mA: pA:l lAtt tigalane mctuses kelle po:ld le:m, selle po:ld ka lusik kust kcik on Ara vcetud, seal tUhi koht on jArele jA:nud kust rikas raha sA:b kust kik latse emajce ve:rde sA:va enemuistu lamas uollov pA:ttanu: "las pUk'A keik, bct rcndu ala las d'AttA pUgAmAde; un zcs AlA kiAUttAga string'iga, bct las kiAUttAga U:ga" kartul riakinud ennemuste: "mind piab ni:ske so:ja mua sisse maha pandama" vanasti tarkus kAinu tA:driarvu mO:da kurja kcne alt ei sA: inime kuhugi e:st silma libe, taga selga tige enne pArtli ige pAiv, perAst pArtli nAdAlpAivis kurja pellAtAs, hA:d hAbendedAs tigehet tihneldas, vchlu vanneldas vainlase e:st mcista hoida, scbra e:st mitte enne jUripA: aete vcrgud pahlule ja kalad vankrile enne jakopipA:va palle vihma, pA:le jakopit tule esigi enne maretapA: kindlasti peab adra mullaseks tegema su: ehen sulascber, tagasel'lA kA:lalcikaja su: e:s scber, seljataga vaendlane su:st scber, persest ncgel su: ehen illi onuk, tagasel'lA juhkakompa su: i:h sulamesi, sAlAtakah sAksa vAits su: ehen mesi, tagasel'lA vesi su: e:s magus, seljataga mcru su: e:n kui vo:nakene, sAla takan kui kiskja susi enne to:mapA:va vcib clut aganatestki teha, piale to:mapA:va ei sA: viljastki enne surma ei ole ke:gi tark surma e:st ei jo:se ke:gi enne surma sured laiskuse pArast enne surma ei sure ke:gi cnnetuse e:st ei sA: ke:gi Ara jo:sta kapsas enne vi:tapA: ei pea su:r kasvama sud'tct surma i:st sA: ai ar saisada' enne pUhi pakla palava halli mehe jalge e:s vcta mUts maha ukse alt sA:b ennem tagasi teise uksealust on ju kerge pUhkida, aga oma uksealust mitte seda kuera ei maksa karta, kes haugub ho:bi i:st pakct ar, ega scna i:st sA: ai paeda halva koha e:st pcgene, halva inimeste e:st ei sA: kuhugi pcgeneda kivi, kAnnu e:st vcib ennast hoida, aga mitte kurja inimese e:st tUtarlapse su:l olgu alati porstuba e:s rc:mu pArast ei sure ke:gi Ara raha e:s avanad kcik uksed ei jumala iest pA:se kuhugi jumala ja kohto i:h ei olc aigo nAllAge sUvvAs, pcvvage palas, kehvusege korjates kik kokku nAllAgA vcetse tulest kah tUkk vAllA enne jA:ni vihm om enam vA:rt kui kuninga kro:n enne jUrit annab kUlma, pArast jUrit so:ja ilma mustuse pArast pcle ke:gi surnd, aga puhtuse persse on mcnigi lAind eis sA: ai' uma var'o i:st saisada' enne jculud on rukkihArmatus ja pArast jculud aganahArmatus enna jcula vAdavad kaks naist tahma tuppa, pArast jculu vAlja enne mctle, si:s Utle ennem armuga, pArast hirmuga i:n omma ikupAiva, taga latse laulupAiva e:s elupA:d, taga tantsupA:d su:rt sugu, varga himu ettekaemine ei te: konagi kahju ettA:tus on tarkuse ema ennemuina O:lnud hArg: "tAis me:s, tAis mcet: kubu clgi ja to:ver vett" mustc' oli mulku' kalli, timahava tilga' kalli kadakas on kitseste toidus ja vabanikkude soe tuba kadakad on karjavitsad, ohakad on orjavitsad, ncgesed on ncmmemarjad kadajemarja olet Utsme haiguse vastu kasuse kana, kasuse ka korvi kasvab sA:k, kasvab himu hAbita kasvab, auta elab Ara vali pali: kie pali valib, sie palja sA:b hobune tahab veu ajal Uheksa korda O: jo:ksul UlA:tamist, si:s ei jAe hobuse kael haigeks hainA:igu pandas uni nagla otsa seni lUhike vctab marja mA:st kui pitk kummardab pA:vakA:nAk, pA:val kA:ndAs mustcb pu:l pA:le sO:gi pA:lt lA:t, pessA sA:t sca aigu omma taiva vArA vallalc, ko:lu aigu pcrgu vArA tode lOUAd ankuri pohjast tcsi tceks, nali naljaks tcde on kibe tcsi on ku:lja, vale nAgija tcsi tcuseb, vale vajub tcde ei vArise mets ja naesterahva perse on igaUhe pAralt te:me:s, sO: edimAlt ncgla otsast, perast vAidse otsast millal laisk tUOd tegeb talvel ei targe, sUgUsel on su:red tu:led, kAjel palju vett ja suvel li:ga palav millal kass roti pA:le turtsuma hakkab millal seljast hing vAlja lAheb millal lcpeb mcisatO: ehk millal kustub pcrgutuli konas mu:r vA:rist kaugele lAtt millal tulenAitaja enne palka on sA:nd millal hArjAl enne vasik o: old millal perenaisel isu, millal tA:rikannul janu kunas leAlapju isoncs, kunas tA:ripulk janoncs millal lapse perssest enne pA paistab kus rikas seda ve:lib, et vaene ka elab kunas koka su: isune millal ennegi hundist lammas on sA:nud kunas kulp isune vai tA:rikann janune kunas varas rikkas sA:nu kunas pcrgu hingist tAis sA: vci silm vA:tamise himust kunas tikel tenu vci ahnel aituma konas sA: verr vi:rde ja kirriv kcrvale millal laisk laiska naerab kus koer kombe jAtt vci halb peni ameti millal magaja persest pA: tO:tegija peale paistab kunas no om ar' ko:lda', kAjA hUA' ilma', sUgUse hUA' sO:k kunas vesik villa ketras vci kcsik kinda kujub kos kirep killast jA:p vai vana peni hattsajast kunas kotisopp ja pcrguhaud tAis sA:b kunas tUhi tAUs sA:b kunas sandi kctt tAUs sA:b millal mcisatO: tehtud sA:b ehk millal pcrguhaud tAis sA:b kunas sA: pcrgu tAis, kunas sA: mcisatahtmine tasa millal must koer valgeks lAheb kua oinas no poja omas vctt kui hi:ri ots oli higine, si:s ki:sa kApp oli verine kaupa ei vci mitte kotis osta jcuaks lapsed kasvata, et sA:ks kAtt pitkemaks ja jalga lOhemaks oleks minu isa olema hArra, si:s oleksin mina no:rhArra oles edimese ratta tagumistes, oles mcnigi asi tcisita ega soe konti riku soe kU:nlaku:, kUlm kade soe vihm nAdal enne jA:ni aitab talupoja sA:ni so:ja leivale ei tohi alla pcrutada, muidu pcrutad jumalalle vastu sUdant so:ja leiba antakse hea kUlajutu e:st soe tuba, magus jutt loppu ArA uoda, si:s sie lAhteb kaugemalle Ara surne persest cnne uota o:ta, kunas surnu kOhib mikspArast aia se:st vctta, kui aia taga on mikepArast poiss ei sA:; poiss sA:b po:le hinnaga kallist neidu katsuda vigaks si:s lenda, kui su:red suled seljas mis to:lc jumalalc kU:nAld pakku, kiA taha ai' mis sellest pu:st istutada, mida hA: me:lega kaeda ei taha mis sa pullikesega kaled, kellel sarvi ei ole mispArast kuer leiba sUeb, kui ta ei haugu mis pelgAt kirvest vette visata, kUll kuas pA:le jA:s mis sa koerast si:s ve:l sO:dad, kui kosilane ukse e:s miks rAim vcrku lAheb, ku tal auk e:s on mispArast si:s kirikukinnas peab minema, kui raiekindaid ve:l vctta o: mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu mis kurcl viga kcrgista, ku herne ncna all umma mispArast si:s sepp kAed tulle pistab, kui pihid e:s on miks rAtsep nina peaks lcikama, kui ri:et kUll kAes mis sa sest viel taga lUkkad, kes kukkumas on mis tci tulles, se: sci olles mes se: ute huikamine, kui se: pAssi pA:d ei pO:rA kcigi hea on igamehe hea mis kutsikun cpit, vanan penin peat mis kopikuks lo:dud, se: on kopik, mis on tukat, se: on tukat mis koer chtul, se: koer homikul mis chta tehtud, sie hommiku huoleta mis jA:nipA:l lubatas, to:d jculupUhal tcotas mis teise kUlles ripub, se: paistab ikki hAsti silma mis hakkab kulbi kUlge, se: hakkab kondi kUlge meA enne ki:ge armsamb, toa perAst ki:ge hirmsamb mis kUllen, si: oma mis kUlles, si: cnnes mis kirjas, se: karjas mis sA:jas sA:dud, se: pulmas pe:tud mes ke:le peal kepe, se: le:me peal lepe mis kodust kadunu, si: vAllast vAhAnu mis sUdamest tuleb, lAheb sUdamesse mis lehmA nisast tsilkahas, tu: ke:le pA:le lipsahas mia su:st tulc, lAtt ncnna tagasi miA me:lest, tu: arvust mis silmist, se: me:lest mis ke:lest, si: hA:lest mis ajast, se: arust mis pcual pildas, si nAllAl nArits mis koidul kasunud, valgel vcsunud, ei ehal enam edene mis sA:dud, se: sO:dud mes tu:l kist sA:b mis sA:b inimene palja hammaste e:st mis veri ihu se:s, on so:jus chu se:s mis vanal mu:d tA:rist kut kirgukellad ning roudlasn mida silm ei nAe, seda kcht ei pce mis silm nAeb, seda sUda himustab mis silm nAge, sedA kAsi koristes mes kerves kAssib, seda talv peab tegema mis kirves otsib, seda kirves leiab mis sUda himustab, seda saba peab sA:ma mis sUa mctleb, ei vci nAost nAta mis sUda vihkab, seda silm ei ihka mia kana muna lu:, tu: vAU vAllA sU: mida kutsikas iristab, seda vana koer mAletab mis laps vAlja rA:gib, seda on ta vanemate ju:res kodus ku:lud mis laps vAljas ku:leb, seda ta kodu kcneleb mis sinu, se: on ka minu, aga mis minu, se: ei ole mitte sinu mis vaesele laenatud, pole rikkalegi kingitud mis vaesel imelik, se: rikkal harilik mis saksale lubatud, on talumehele ke:latud mis cigus Uhele, se: cigus teisele mis Uhele lubatud, on teisele ke:latud mis Uhele hea, se: teisele paras mis Uhel hA:, se: on tcisel halb mis Uhele cige, on teisele paras mis Uhele magus, se: tcisele viha mis ihule hea, se: kehale kena mis inimesele armas, se: on ka jumalale armas mis kaunis on kcrvale ku:lda, se: armas on silmale nAha mis vanem e:l rA:gib, seda no:rem peab kinni mida aprill ehitab, seda mai lahutab mis pereme:s jAtab, se: mets vctab midA tike mctles, tu:d tike Utles mis varas vctab, ei seda vargalt enam vceta mida Uks ki:dab, seda teine laidab mis Uks ei jcua, seda jcuab tcine jAlle mis Uks ei tea, seda teab teine midA laisk ei vci, vcip virk kUll mis scrm sc:rates, sedA piht piab mis virk Uhe tunniga, seda laisk kolme pA:ga mis peremehel peas, se: hobusel jalgus mis heinaku: ei valmista, seda mihkliku: ei kUpseta midA kuer pAivAl haukub, sidA O:se unes nAgeb mis koer haugub, se: tuleb mis koer ei nAe, seda koer ei haugu mis koer otsib, seda koer sA:b mis jA:nuariku: tegemata jAtab, seda te:b ve:bruariku: Ara mis no:r me:s te:b, se: vana me:s rikub mida katel keidab, sene su: sO:b mis pea te:b, seda perse vastab midA sA:b kullakandilane, sidA tahtub ka sittasundilane mis me:s mctleb, seda naine Utleb mis me:s otsib, seda me:s leiab mes inimene oppeb, se: ei lA: kunage hukka mis su: kUsUs, tu:d sAlg sA: mida su: kedrab, ega seda kAsi ei koruta mis maias otsib, seda maias leiab seda, mis reha ei ri:su, seda lo:m ei sO: mes luoja luob, sidA tuoja tuob mis isa e:s vilistab, seda pojad taga tantsivad midA Ulemb tege, tu:d alamba oigasc mis tu:l merel, se: tu:l metsal mis tu:l teind, seda tuli parandab mis tu:l to:b, seda vesi vi:b mis uma kAsi kA:nd, tu: uma su: sU: mis vanemad tead, seda lapsed nA:d mis pU:s pU:ab, selle pereme:s soab midA nApid tiad, seda perse piab mis hirm to:b, seda arm sO:b mis hiadus kokku A:b, seda kurjus kautab mida no:rus kokku paneb, seda vanadus leikab mis no:rus kokku paneb, seda vanadus e:s leiab mis kadrid lahti sulatavad, seda tinutab andres kinni kol' pAivA jovva ai puhtas mcskc, ku kass lakahut' mis lAmmi kAsi on annud, seda kUlm kAsi enam ei vcta mis sa omale hea tunned olad, seda so:vi ka teisele miA hummukult ei olc opnu, tu:d ei opi cdangult ammugi mis tc:sc pA:le sUlgAt, tu: imet Utskcrd lAbi ncglasilmA tagasi mis sa teisele te:d, seda tehakse sulle jAlle mis sa ei taha rA:kida vaenlasele, seda Ara rA:gi ka scbrale miA ti:t hUvvA, lOUdAs mis tAna vcid teha, se:ga rutta mis tA:mbA ti:d, tu: hummcn sU:d mis tAna Ara te:d, leiad homme e:st mes tA:mba Ara ei te:, peat hommen kats kcrd tegema mida kUlvad kadel, seda lcikad sUgisel, mida cpid no:res eas, seisab eluaeg sul peas mis sa heaga ei sA:, seda pahaga Ara pU:a mis kogemata te:d, piad me:lega vastama mis sa O:se ei nA:, seda vcid sa pA:va nAha mida no:relt kUlvad, seda vanalt lcikad midA tied, sidA terva, aga ArA terva last ega lusikka mis vaivaga sA:t, tu:d ho:lcga hoiat mis pcigiti ei sA:, katsu pUsti mida kUlvad, seda lcikad mis isi ei nAe, seda nA:d silmad mida sa otsid, seda sa leiad mis sa tahad, et teised peavad sinule tegema, sedasama te: sina ka teistele mis mcistsid mctelda, mcista ka Utelda mis kodun ku:led, si: scku scnnikude; mis vAllAn ku:led, talla ta'a vArAvi mes vargusega sA:dud, sie siva sUOdUd mis oma, se: oma mis jo:nu pA: te:b, seda tark pA: vastab kellest okas peab sA:ma, se: on varakult terav mis on loll laps, sest ei sA: midagi me:st, aga mis oskab vallatust teha, se: pArast ka vi:tsib tO:d teha mis petAi, tu:st sA: pirrupu:; mis tUtrik, sest sA: naene mis vorst on, se: vorstiks jA:b e:mal hia ja kaugel kallis mis sa albiga te:d mis viga nielata, kui teine puruks nArib vigaks su:re kivi taga hcisata mis pinil viga pistA, kui hatt hanna Ules ncst mis hi:rtel viga elada kui kassi kodus pcle mis kassil viga hi:rega mAngi mis nU:d mehel viga elada, kui koht hea mis viga vallaga tO:d teha mis tu: hobcscga viga scita, miA ette um pant mis viga vilista, kui herra raha annab mis teise perse pA:l viga liugo laske mis viga teise naha pial elada mis sis viga tuld teta, ku vana tungli alale omma mis viga teise pUkstega tules istuda mis viga teiste hobustega scita on mida rikas huolib, tieb lehelist ja peseb pA:dki mis sa kUpse ju:res ve:l kUlmetad millest rc:m Uhele, sellest ka teisele mis sitt silmavalu vai pask pallatcbi; kae, hambahaigus ja varbavalu ni: vctva mihel me:le pA:st hAdA hUlgel ve:s! mis sul ilmage asja vci tcisege tegemist mis sul sellege asja, mis tcise taga rippus mis vclan, se: vakan mis lo:dud, sA:b kodu to:dud mis kirjutatud on, seda ei laku koergi maha mis muksitud, se: maksetud mis tehtud, ega seda enam tagasi sA: mis tehtud, se: maksetud mis kits kitsele annab, kui isegi hA:vako:rt nArib mis kuld on, ei karda tuld ega vao vaseks mis jumal annab, on pikk ja pe:nike, aga mis kurat annab, on lUhike ja jAme mis jumal jukul annab, seda juku nahka paneb mis jumal te:b, on hAsti tehtud mis tu:st varanduscstki hA:d, ku pA: valutas mis lammas hundiga kaupleb mis vaesel inimesel mu:d on pulma vi:a kui tUhi kcht ja terav nuga mis sellega tego, mis teisemehe jago mis sest silmast, mis ei nAe, ehk mis sest kcrvast, mis ei ku:le mis abi kahesta kanasta, kui pole kukke kolmandaksi mis raibe tAna, se: raibe homme mis tA:mbe ArA tettu, sedA hommen enAm tetA ei ole mis tAna tehtud, se: homme ho:leta mis tAna tehtud, se: homme unustud mis tAna kuld, se: homme koa kuld mis tAna tegemata jA:b, se: homse kirja pantud sA:b mis se: aitab astumine, kui ei aita istumine mis se: aitab istumine, kui ei aita astumine mis aitab rahva rA:kimine ehk vanemate kielmine mis aitab vaesc inimese viha mis aitab ahnus, kui lcpeb rikkus mis sest kasu, kui koer ki:dab, ehk kahju, kui lits laedab mis tagapo:l hambaid, on oma mis kcrge on, sest mine mO:da; mis madal on, sest astu Ule mis kaus on, se: on kaelas mis kaoh, tu: katlah; mis lehma nisah, tu: laua pA:l mis on peres korjetud, se: peab peresse jA:ma mis kammun, tu: kAen; mis ruan, tu: ri:n; mis kuhjan, tu: kotun mis kctun, si: paigal mis kchus, si: kchus mis kchus, se: kcrval, mis vatsas, se: varjul mis kchus, se: kodus mis on su:s, se: on seljas mida me:l mctleb, seda su: Utleb mis me:le peal, se: ke:le peal mis vihaga tehakse, lAheb viltu mis suhu lAhab, ei ole ro:jane; mis su:st vAlja tuleb, on ro:jane mis suhu pistetakse, se: ep ole vargus ega patt mis suhu solksatab, se: vAlja vAlksatab mis kaugelt, se: kaunis mis pihus, se: kAes mis peus, se: su:s mis kAes, se: kAes mis no:res ias paneb punastama, paneb vanas ias naeratama mis no:rnal kokku paneb, se: vanumis sO:b mis kAtkis ki:gutades, se: hauda lastes mes varga kAbis, sie varga taskus mis hundi su:s, se: hundi kchus mis on antud auga, vcta vastu tAnuga mis on antud auga, pane nahka rc:muga mis mcisa vi:akse, se: vi:akse ncnda kui tule sisse mis vctad, kon midagi ei ole mis sA:ja si:s, mis ilma hciskamata mis koer si:, kedA kolgu otsan hoietas mis kokk se: on, kes oma tehtud ro:ga ei maitse mis ri:d se: on, kui pcle karvakiskumist mis lind se: on, kes oma sulgi ei jcua kanda mis vares se: on, mis vara ei lenda mis naeste tarkus on? hundi e:st tuppa hoida mis um hclpsamb ku tcsc oppamine mis om kergemb kui tcist laita mis sA:b veiksest vAsida vci munakuorest kuluda mis se: va naiste kcne on, nagu kana laul mis nU:d saksa haigusest rA:kida, pe:r pcigiti perses, kohe haigus kAes mis sa mullust sutt takan ajat mida ke:gi otsib, seda ta leiab mida juku ei cpi, seda juhan ei tea mis vaene teisele annab, kui omalgi pole mis vcib teivas lagedal tiha, kui vitsa ei ole mes antust anda sA:b ehk murtust murda mis vcib hArjast muidu sA:da kui veiseliha mes sa muodile void tehA mis sa hAdAst ilmalc kaibat, egas ilm ei avita mis tulemas on, se: ikka tuleb mis tuleb, se: lAheb mis mass kopek rublat vasta vai teoratas tclda vasta mida sie vaise inimise "tere" ka maksab mis sipul mcrolda mass mis rikas ho:lib Uhe silma pArast, teine on taskus mis hAbemata hAbist ho:lib mis sO:nu siga tcistest ho:lib mis sa minu paha naerad, anna oma hea pikkeline voivutab mis ammu, se: unetud; mis tAna, se: tehtud mis kaua tuleb, tuleb kauniste mis pikalt tuleb, tuleb hAsti mis tUhi on, lA:b tUhja ka mis kergelt sA:dud, se: kergelt sO:dud mis kergelt tulnud, se: kergelt lAheb mis sa tUhja ki:dad vci nAlga austad mis sa Uksi te:d, kui teine ei sA: vedu ve:tud mis tcine tcisest ho:lip mis sauname:s kahe hundiga te:b mis surmalaps rA:matuga vci perepoeg karjavitsaga te:b mis te:b laps nuaga mis se: ku:le te:b, kui koer teda haugub se: on teatud, mis on elatud mis ahu takan tetAs, tu: katussc pA:l ku:lutcdas mis pimedas tehakse, si: katukselle ku:lukse miA kcrva kcncldas, tu: katustc pA:l kullcldas mis ku:lmata, tu: kostmata mis ti:dmada, si: nAgemada mis ei sA: jcuga, sA:b ncuga midA ei joua kanda, sedA pole ka tarvis Ules tostada mis enne jculu tihase, seda jculupAe sU:ase midA vejetAs, tu:d tsilgahas mis mats te:b, seda mats vastab mis mats te:b, seda mats sO:b mis minu kUlge ei pcleta, selle peale mina ei puhu mia mihkal tege, tu:d mihkal pidA mis mihkel unustab, seda mart mAletab mis kirjutatud sulega, ei vAlja raiuda sA: kirvega mis hirmuga sA:dud, sA:b hirmuga sO:dud mis tUhjaga teha, kui kUll kAes on mis cigusega sA:dud, si: cieti mis su: ja kAe tegA, tu:d kUhm vastutas mis Uhe me:lest kuld, se: teise me:lest muld mis Ulespidi kasvab, se: tuleb no:resku:s teha; mis allapo:le kasvab, peab vanasku:s maha tegema mis tulemata, se: tA:dmata mis ei ole kingitud, se: on laenatud mis ei ole peas, se: peab jalus olema mis pA:s ei ole, seda jalad vastavad ega se: ei maksa, mis ei kavva kesta: parem tuk ja tulus kui crn ja ilus mis ei maksa rahaga, seda ei maksa nahaga mis ruttu ei lAhe, lAheb ommeti pikalt mis tu:l palja iA kUlest vctt mis se: pitk si:n pilvest vctab, mA:pcuest peavad kcik sA:ma mis su:rist salvist hUvvA, ku terrAgi vilja se:h ei ole mis sest kasu, kui lehm palju pi:ma annab, aga jalaga Umber lO:b mis kasin, se: kallis mis paha sul, se: paha mul mis must, se: magus mis li:gub, se: kulub mis ei painu, si: murrab mes sia ninale hcbe vci clu mis vctja vctab, kui andja ei anna mis kits endast ki:dab vci sikk su:rustab mis minagi mA:ilmast ho:li, kui mA:ilm minust ei ho:li mis se: peab muile head tegema, kui ep te: ise:nesele mis kchna ki:tusest pidada ehk lahja laitusest ho:lida mis nU:d ke:kott kergelgu, ega nAlg naline me:s ole mis sa narriga naljatad ehk lolliga lobised mis kallis ja kaunis, lcpeb pia otsa mis kallis, se: piab; mis odav, se: laub mis kallis, se: kaunis; mis odav, se: mAda mis kallim, ikke parem mida tcnis tcutab, seda madis tautab misa tA:d tUhjA tu:lt ajat kotti mis pihtas, se: cppuses; mis mO:das, se: nurjas mis sa sUgavamale astud, kui jalg ulatab mis siga te:b, mis hea on mis tu:l mU:rile te:b mis te:b sA:sk hArja sarvele mis sA:b hobune teha hullu peremehele ehk naine narsakale mehele mis Ule "aituma" lA:b, se: aitab hAdA:jal mis Ule kA:ri kukub, on rAtsepa jagu mis tundmada, si: tA:dmada mis tegemata, se: nAgemata mis vcimata, jA:b sA:mata mis varju all, se: kAes mis sa mehest mcnitad ja nA:sest nA:rat mis mU:dud, se: makstud mis ripakil, se: Ara mis lubatud, se: ikka o:data mis tA:st tuleb, si: taren, mis mctsast tuleb, si: ussen mis kass Ule jAtab, kUlap se: hi:rele kclbab mis mO:das, se: me:lest mis li:n esi mass, kui kcik alale Ara Utles mis sa muldist suppi enam soendad mis tcne ti:d tcse hambavalust mis ke:letu teab, mis me:letu te:b mis se: teab, kes ep ole Uhtegi katsund mis teab siga pUhapA:st mis tA:b siga pi:blest mis magahaja ti:d? mis sina sellest tunned, mis mulle hea on mis kurel mu:d ku:luta ku' kAjAt mis tibu kA:lub tA:lri vastu mis sa kahjust kasu pU:ad mis kass rahaga tege mes naised sest tA:vad, mes mihed merel nA:vad mes nU:d lugeb tilk su:res meres mis kodus, se: ko:lis; mis karjas, se: kabelis mis pArtlipA:s verese ei sA:, se: ei valmista enam mis li:g on, se: on li:g mis li:ast, tu: kur'ast pese pcrsast se:biga ehk toida peret pi:maga kasukat pese, aga mArjast Ara te: pese pesu kU:ndlaku:s ja cuna citsemise ajal, si:s sA:d valged ri:ded mcsk lOUd rcivit, lAmmi vesi lAnikit vesi jA:b ve:ks, vili jA:b vAeks vesi lOvvAp egAkcrd ti:d ega vesi verd anna vesi palju jcudu annab, / vesi su:ri lau kannab vesi on vanem kui tuli vesi iks vi:rde vedA, veri ki:rd keskele vesi ja tuli ei vci valgustamata jA:da ei vesi ega tuli Uhte hakka kUll vesi velad maksab vesi, mis ve:reb, pori, mis haiseb vesine on veliste arm, scklane on scsarde arm ei koer karva mu:da ega vares sulge heida scnust ei scrmist ei vci midagi teha maja ei tehta ncelaga, / vett ei kanta scelaga ega mait maja ei pea, ega su:r susi ei sO:dA ei su:red scnad jA: suhu, ei pikad pe:rud ei jA: persse ei pA:di pesti, hobuse ohi tohi kauaks sidumata jA:dA ega tUli inimest ei toida ega ri:d inimest ei elata ei virgal pu:du tO:d ega laisal aega hAdalisel pole ilmas hA:d jArge ega nibedal ciget ncu u:s vcrk mitte minne ruagsilmAtA mere egA tUdrik katsmata mehele ei arjul pcle argipA:va ega tUlli me:s te: tO:d helde pole helmis ega sitikas si:dis sO:ja ei tea su:d, ega magaja perset ei sA: karjus ilma vitsata, ei soldan ilma mc:gata aiast ei sA: abi ega vcrgust varju tUli ei tule tUhjast asjast ega scim heast me:lest ori ei jAta tasumata ega vabame:s tAnamata hArmAvitAi jAtA Ai' munna ni: lats ei jAtA' uma luttu musu ei riku tUtarlast ja sukavarras vana naist ei linnust lendavast, ei kalast kargavast, ei pi:ast nauravast sA: midAgi hUAd ega Uhekordse jutu pArast ei sure iga sitika lendamise pArast ei lAhe ve:l pAike lo:ja rikkuse pArast ei maksa vctta, vaesuse pArast ei maksa pclata pingu perAst pessetAs, mUtA perAst mUtetAs, jAmme perAst jAtetAs hAdA Aide ki:rjAlle, viga villa ketrajAlle pehmemb om emA UsAn kui saksa sAngin joulud tulad ju:rikulle, kallid pAivAd kA:likulle joulud tulla kilistessa, makkari, kakkari kaenalussa jculud laste pUhad, u:sA:sta vanade pUha jcul ja jA:n on Uhe koha peal jculud tulad hArgadega, lAhad hobustega ArA ikku leiba, ike hambit nutt hAda veli nutt tuleb naerdes kodu nutt tuleb naerust lats ikken kasvas, vana ojaten elAs targusc mi:lt sA: ai pA:hA panda tarkus kAib Ule vAguse tarkus lAheb tagapo:lt sisse ega tarkus leiba ei sO: tarkus om inemisile nigu pAike lo:dusele tarkus on enam kui rikkus tarkus ei ole marjana mA:st vctta tarkus on tarviline vara tarkus om pal'lu vA:rt ei tarkust vci kAega panna tarkust ei sA: kulbiga pAha tcsta tarkus ei ole kellegil oma vctta, kui jumal ei anna tarkus tuleb taga jArele tarkus te:b tugaks, laiskus lahjaks ega tarkust sAlAga ei kanna vci siga tA:b, mis raba on valge me:s, vali sUda ti:At esi, Ara kUsU su:r sukk ja kitsas king ne:d ei kclba kohugile mis kasu kitsil su:rcst rahast, kui esi elAp pu:duscn mis kala ke:gi pU:ab, seda ta sA:b mis kutsik latscsitast mekki tund, vanapini sA: es's hA: lcmpsausc mis sest su:rest m st kasu, kui vAikAne tegeb sensama mia turg hinna pand, tu: i:st piAt cks ar andma kost kAi tUhja jutu ti:? kavala ki:li mU:dA, lobisei lcugu mU:dA ja uskja ussest sisse ke jumal haige lo:nud, se: jumal haige vctab kua jummal pu:dust jagi, tu: sA:t lAbi kah mis kusi si:, mis ilma pe:ratamada kes me:s sO:b, se: me:s ka jo:b kes hArg sO:b, se: hArg veab kes laps vanemat lO:b, selle kAsi ei mAdane hauas Ara kellel neiul punapea, selle sUda pole hea kuvva lammast pOetA Ai, tu: mA:kU Ui kes siga ei tOngu pA:l, se: tOngub O:sel kedA cnn avitas, tu:d kadcus hAOtAs kellel kirbud kibedat tead, kUllap se: sUgeleb kel naise ko:lese, cnnelik me:s; kel hobese ko:lese, cnnetu me:s kel kU:dse kUlmetAse, kUll tu: kinda kAtte vctt kellele sa kcige enam head te:d, se: te:b sulle kcige enam kurja keda sa avitat, to: sinno sU: kes ei sUnni sO:ma, se: ei mahu makale kellele jumal ammeti annab, sellele annab tema ka tarkust kes on pandud orjama, se: orjaku hea me:lega kellele palju antud, sellelt ka palju ncutakse keda isa ei cpeta, seda cpetab ilm keda poisid ei salli, seda ei armasta ka jumal kelle sinA kAUt, se: kAUs sulle ka kel sUgelep, si: sU:dAp keda jumal armastab, seda ta ka karistab keda jumal nuhelda tahab, sellelt vctab ta mcistuse Ara keda jumal karistada tahab, seda ta laseb no:relt naese vctta keda ri:d enne toit keda vahites, toda kahites; keda nA:retes, toda hA:retes; keda otsites, toda trotsites keda vara kutsutakse, seda hilja unustakse kedA ei tunneda toimis, sidA ei silmAdA si:dis keda ei nAha nA:mikus, seda ei sihita si:diski pO:ra silm jumala po:le, jAta selg vallatuse po:le kui mihklipA:l tu:l pO:rab, si:s viljahinnad ka pO:ravad natuke avitab natukest pisut ti:d, paljo soad vAhe on aitajaid, palju on parastajaid kui koera lU:akse, sA:l kohus mcistetud kui hA:nikelt jo hapu olet, mis sis ve:l, ku prAos lA:t kui mehele sA:, scs ritka mcros, kuruslauda kuras kui aknast tuleb, si:s uksest lAheb kui neiu on, si:s ei mahu uba hu:lini ega hernetera igimessi, aga kui naeseks sA:b, si:s scitku kas vci susi suvve kui on surmast luadud, si:s ei aita Ukski rohi kui on pUhad, si:s olgu pUhad kui kcik hakkavad kivi peale sUlitama, si:s sA:b se: mArjaks kui kcik hA:, om ots ka hA: kui tcnnispAivAl tsiga taivade pAivA nAep, sis sA:p hA: suvi kui tcnnisepA: ni: pallu homiku pA: paistab, et kolm sammu edasi minna suab, si:s suama heinA:ja hakatusel heina teha, kui chtupo:lel, si:s heinA:ja lcpetusel kui tcnisepA:l ni: paljugi pAikest paistab, et me:s nAeb hobuse selga hUpata, si:s tuleb kena aeg kui tuhkapA:l olid jAljed lahti, si:s teha linad kuivale kui pArtlipA:l rA:stad tilguvad, si:s jA:nipA:l vctab kUlm viljad kui jUripA:vAl katuse piAl lund ei cle, si:s kUlm vilja ei vcta jUripA kui hobcscsita pA:l ka hallctki om, scs sA: iks hA: suvi kui jUripA:vAs scgla ja ko:ditAhed cdagutse aoga mA:ha nakasc kAUmA, sis tu: kAjA piAd varra tcugu tegemA, aga kui tAhed vi:tvA, sis vcit tcu tegemisega ka vi:tA kui jUripAe vesi kcrge oli, si:s oli mA:l hea sA:k, aga kui vesi madal, si:s oli hea kalasA:k kui jUripA:l hanged aia A:res, si:s mihklipA:l lehed pu:s kui jakobipA:l ve:l iga vAljanurga pA:l Uks odrapA: on, si:s on se: A:sta ve:l lo:tust odre sA:da kui kesvAl jA:kobes pA: vAllAn ei ole, ei sA: asja kui jakubpA:s rehad ja vikatid varnas, si:s on kcik tO:d korras kui kadrinapA:ks enne valged pchjascel maha lAks, si:s olid mA:rjapA:ks vied lahti kui kapstmA:rjapAiv mehitse jalah to:va, si:s jUripAiv puistat torost vAljA kui kapstmA:rjapA:l lumi Ule te: tuisata, si:s ei pidada pereme:s mitte pchuga pillama, sest si:s ei tulla mitte vara kade ku ristipA:vA kotun pUhA um, sis ei tulc Uttegi risti maja pA:le kui mA:rjapA:l kolm O:d kUlmad on, si:s tuleb kUlm kade kui mA:rjapA:l lumi katusel, si:s jUripA hanged aia A:res kui mA:rjapA:l ncnda palju paljast mA:d on, et lammas kahe tallega pA:le mahub, si:s ei jA: lammas enam nAlga kui mardipA:l scel selgelt lo:ja lAheb, si:s tuleb hA: vilja A:sta kui mardipA:l hanged aede tasa on, si:s tuleb kadel rAimesA:k kui mardipA:l vci kadripA:l u:ded on litsi mo:di, si:s on hea kalasA:k, kui on peale kadripA: u:ded, si:s tuleb kalasA:k peale jA:nipA: kui madisepA:l kana vctme kAtte sA:b, si:s sA:da ka kcik teised lo:mad vctme kAtte, kui aga kana mitte, si:s teised ka mitte kui madiksepA:v teine te:ro:bas umbe tuisand ja teine lahti on, si:s sA:b teist vilja Uksi ja teist ei sA:; kui mclemad umbes, si:s sA:b mclemad vilja; kui mclemad lahti, si:s ei sA: kumbagi kui mihklipAivAl ti: tolmas, vcta tcse A:sta rUkki kotiga kui no:relku:l mihklipA om, scs ei oll elaja pchul tulu kui mihklipA: ku: tAus, olgu tAvveline sO:t elajile kui jculu esimese pUhA hommokul pAiv, aotAht ning ku: kcik kolm Utekcrraga nAtA on, sis tulat tcise A:sta hA: viljarikas A:sta kui jUripA: hommiku hobuseraua su:ruseltki tA:s punetab, si:s ikka sA:b tatraid, aga kui mitte puna nAha ei ole, ei si:s maksa tatraid teha kui hommikul lauluga, si:s chta nutuga ku kUnnUpA:l sant saua mulda sA:b pistA, tuleb hA: A:sta kui to:mapA:ks ve:l talunaistel takku jArele jA:b, si:s peab to:mas nendega p t pUhkima kui te: A:res ehitatakse, on palju laitjaid kui ka palju mctleb me:l, / si:ski vAhe rA:k'u ke:l hot't kannulcgi pangc kUpAr' pA:hA, sis ma' pelga' inAbA ku vi:t kabchist olgu ku:s kummali ja seitse sAlili, kobiste si:lud kokku ja mine mO:da kui ncu Uheksa tAit maha jo:kseb, si:s peab ve:l hea ri:st sA:ma ku linnuparvedel kadi tulles pikem rida mA: po:l, sis on selle sui mA: rikkam kui meri, aga ku pikem rida mere po:l, sis on meri rikkam ku mA: kui kUlvamise ajal rukicilmed kUlvincude pudenad, si:s on hea odrakUlvi aeg kui rikkal rihepars li:kma nakkas, om vaesel kige su:remb nAlg kui mA:rjapA:ks pede peipsisse lAheb, tuleb hA: suvi kui citset ei ole nAha, si:s terast ei ole lo:ta kui aprilli ilm te:b pai, si:s mai te:b ai kui mctus si:vu li:gutas, sis tigalane ka kohrutas kui silm vAltab, si:s sisse lAheb kui kirves ve:l alles, sA:b ikki sU:a: kirves patta ja vars paja alla kui clut otsas, si:s ka nu:dipAe kui teder hange pA:l ukerdas, sis ku: perast kulu pA:l kui leib lAbi kAib, si:s hakkate jalgega pillama kui leib otsas, si:s te: podisid kui nenActsa leib ei pcletand, sis cli leib kUps ku' uma maja palas, mingu ui' sis muidc maiju kistutama kui enne mA:rjapAivA muna pesAs, si:s soe, varane kad kui sU:k kUtse, sis om vaja sUvvA kui tuli juba rA:stas, kes si:s enam kustutab kui tUdruku sArgi sisse juba vakk rukist mahub, si:s ta vcib mehele minna kui hein hea, si:s vili vilets kui kana ka kirgki, siski kikast tast ei sA: kunagi kui laps sA:b, mis ta nutab, ei ta si:s enam nuta kui laps uppunud, si:s ei aita teda enam ve: e:st hoida kui tUdruk juba jaksab panna jala rattarummu peale, hakkab vA:tama omale peime:st kui mc:t tAis, si:s pillab Ule kui meri cnnistab, si:s mA: ei cnnista kui nuga tuppe jA:b ja inimene nAlga sureb, si:s on se: patt kui koit hakkab, si:s koidutAht nAitab kui koit koidab, si:s hiline roidab ku agu hcrctas, sis sA: hummcn halla kui sUndin vaskal ku:s hammast su:n om, sis sA: tast kuri ellAi, sAedse sA:dlik, katesse karjaellAi, Utesse UlihA: kui hobune on vAravast vAlja jo:ksnud, si:s ei maksa enam vAravaid kinni panna kui on lAinud hobune, si:s mingu ka valjad kui hobune e:s tug on, olgu si:s tal vci hagu taga kui on halles adraraud, / nukiline leialaud, / kui on ro:stes adraraud, / si:s on sile leialaud kui ratas ei ve:re, si:s rasva kui pU:poeg juba jcuab oksa lennata kadel, si:s peab kUlvincu ka varna panema kui lammas pUgamise ajal situb, si:s sigineb, kui kuseb, si:s kahaneb kui lammas kolm kord sUgise orasel sA:p sUvva, sis pandvAt jculuni vasta kui la merel hukka lAheb, si:s on mA: pA:l tarku palju kui siga enne jUripA:va mudas aeleb, tulla kUlm kade kui scel kadripA:l enne pAikesetcusu maha lA:b, si:s ei vcta kUlm jArgmisel sUgisel vilja Ara kui joulul seul koidu otsaks maha lAhAb, si:s sA:b mA:rjapAivAks ehasse kui cnnetus tahab tulla, si:s upub supiko:sta ka Ara kui cnnetus tuleb, si:s tuleb uksest ja aknast kui enne puasumuarjapA:vA vesi Ule ti: juakseb, si:s piAle muarjapA:vA vassab jAlle ArA kui jUripA:n vilu ilma om, sA:b pu:l rUgA kui ni: palju ilusat ilma on, et mies sA:b hobuse selga hUpata, si:s sA:b ikka viel heina teha ku latscl isA ArA ko:lcs, sis kaos tAl pu:l armu ArA, a kui imA ArA ko:lcs, sis kaos tAUs arm ArA kui mulgil raha kotis kcliseb, si:s tartlane tare kurun vAriseb kui vana koer hammustab, si:s no:r koer vingatab kui vana peni hArAhas, sis kutsik kilahas kui karu otsib vara pesa, tuleb vara kUlm kui karuseku: tuleb kuivaga sisse, si:s lAhAb vihmaga vAllA; tuleb vihmaga sisse, lAhAb kuivaga vAllA kui perreme:s leivan, sis sulase kctt tAUs kui peremehel heinu on, si:s hArg adral kui pereme:s magab, si:s kasvab pcld, aga kui sulane magab, si:s magab ka pcld kui mardipA:l kAnnul kUbar pA:s on, si:s ka mA:rjapA:l kui ei tule mAgi mo:sese ju:re, lAheb mo:ses mAe ju:re kui sA:b sant, si:s sA:b sandi poiss ka kui kasemahl rammus, si:s lehmapi:m lahja; kui kasemahl lahja, si:s sA:da lehmapi:m rammus olema kui sokk ei jcua, sis kits kargab jAlle kui kaiv tUhi, si:s om vesi kallis kui ku:t kurt, sis leib otsan kui edimene rukkihakk pUsti, on lcunetund kadunud kui lina heinamA:rjapA:l konna rindu ulatab, vcib ve:l head lina sA:da kui lina jA:nipA:ks sukavarda pitkuseks kasvab, si:s kasvab hea pitk lina ku lihaheite suve po:le kargab, scs om hA: A:sta kui konn seitsmenda seinapalgi peale hUppab, si:s tuleb halv ilm kui enne joulu so:pohjad pakkane ArA tinutab, si:s tuleb meresse paigaline jA: koguks talveks kui mA:rjapA: O:l kUlm kanamuna vAljas lchki lO:b, si:s tuleb kUlm kade kui jalg vA:ratas, sis ilm nA:ratas kui kA:r lUkib, si:s vctavad kalad ki:ge paremini cnge ku kikas orsilc minneh istuh kirg, sA:va hUA ilma, ku saistch, sA:va sadohitse kui kikas kAje varajane om, olgu peremi:s kah varajane ku ko:lcs ar' peremi:s majast, sis ar' aia hargncsc ja katusc kakkcsc kui perme:s ei ole kodu, si:s on vi:s vaja kui kar'us kar'ah ja teomi:s teol, sis vcip maja ellA kui karjane peksab koera, si:s koer enam ei lAhe karja kui peni jalga sirutab, / sis kits handa virutab kui koer kUndlaku:st Ule jA:b ja poiss rUategemise ajast, scs vcivad nad mclemad elada kui kuer pcleks kUkitand, si:s oleks jAnekse kAtte suand kui poiss pole kUll po:lt kopikat vA:rt, aga tUdrukule ta vcib kUmnerublalise hAbi teha kui sitik pA:le marti lendab, ei tulla enne jculu lume kui katel ke:b, Ara sa enam tuld alla ajag kui kapsad jA:nipA:ks varese su:rused on, si:s sA:b sUgisel hAid su:ri kapsaid kui kapsas kolm kcrda kastetud on, si:s sA:b kastmisest kUll kui pA: eksitab, si:s jalg komistab kui pea ei jaga, si:s jagavad jalad kui jUripA:l on kurg kuhjapesas, si:s on ka haug jcesu:s kui kurg kadel hAsti hciskab, si:s pereme:s hciskab sUgisel viljasalve A:rel kui kAgu tuleb vitsa, si:s vilja; kui urba, si:s ohtu; kui lehte, si:s leiba ku kAgu hilda ku:k, sis ku:k scklcid ku kctt tUhi, scs ei edene tU: ku kctt tUhi, siss om rapanse lAl ka mesi sehen ku' kctt tUhi, sis tulc ci uni kui kcht tUhi, si:s maitseb sO:k kcige parem kui kcht tAis, si:s on hea tO:d teha kui mai on kUlm ja kare, / sis tAUs om ait ja tare ku mi:s mi:l'vA, sis nA:ne nA:rva kui me:s to:b kUll hArgiga koju, aga naene vi:b kindaga vAlja, tuleb majale ikka ots ku mi:s jo:dik om, toda ei panda tAhele, a ku nA:ne jo:sc, scs ti:d kcik ilm kui mi:s naisc hA: sA:sc, scs sA:sc ku li:na tAUvve hA:d, aga ku halva naisc sA:sc, scs sA:sc ku vi:s pA:ri kurju hArgi, mis ikkeh ummava: Uts tcmbas sammu edesi ja tcnc tcmbas tagasi kui on me:s me:le jArel, si:s te: pUksid perse jArel kui me:s pole me:le jArel, si:s sA:da talukas takka jArel kui me:s magab, si:s on perse pereme:s kui me:s jo:b, pcleb po:l maja; kui naine jo:b, terve maja kui me:s Ule aisa lO:b, se: on nagu aknast vAlja sUljata, aga kui naine Ule aisa lO:b, nagu aknast sisse sUljata kui on me:s rahul, si:s on ka jumal rahul kui madisepA vihmane on, tulad kartulid krA:vi kaldale teha, on aga ilus ilm, vcib krA:vi pchja teha kui ilus inimene, si:s ilus ri:e kui inimene teaks, kus maha kukub, kUll si:s cled alla paneks kui su: pUss oles ja perse pada, ega sis lindu enAmb mctsan ei oles kui mA:rjapA:n hArg rAstA alt juvva sA:b, tuleb hA: villA A:sta ku hArg nilbc pA:le kAUmA lAtt, sis mA:ha pillus varasel kadel, kui hArg enne jUripA: rohtu sU:a sA:b, tuleb pArast jUripA: ette, et tui ei sA: nokkida kUlma pArast kui hArg kau lAheb, kas si:s kau jAtad, ikka pead abiks minema mis mass lehmA lakmine, kui hArg ei hA:litse kui kU:nlapA:va ajal sA:b hArg rA:sta alt ju:a, si:s mA:rjapA:va ajal ei sA: kukkki ko papp kcike ku:ljet ikcsi, sis tAl inAp silme ka olcse es kui kUnnipAe ader vakku, sis sA:b neli kcrda mauku kui pihu laul, sis pillu linnu kui muru rammun, sis pcld lahja kui rihavars likes sA:, ei vci enAmb haina tetA kui rikas makas koti pA:l, sis vaenelats vakko pA:l kui rikas Utlep: "roti sO:vA pA:ri kUnniraudu ArA" om cige; vaene Utlep: "roti seivA vaka rUki ArA" ei usu kiAki ku jo rUgA hAitses, scs vi: latsc rUkkA, ar enAmb ei ko:lc kui rukkioras jUripAe varese Ara katab, si:s sA:b ilusa rukki kui rUkkioras enne jUripA: paigast Ara li:gub, si:s sA:b enne jA:gupipA: lcigata kui punane kukk laulab katusel, si:s on kcik lcppend kui mardipA:l lumi katuste pA:l, si:s lihadepUhade aeg kah kui lumi tuleb sUgisel lehtede peale, si:s tuleb ta ka kadel lehtede peale kui pA:vAga lumi lAheb, si:s herned ja linad ncgudesse kui lumi inne kapstmA:rja katte nAdalit ei lA:, scs lAtt pA:le kapstmA:rjapA:va kats nAdalit kui lumi inne kapstmA:rjapAivA kats nAdAlit ei lA:, sis lAtt pA:le kats ki:dsen ja vi:dsen kui mArtipA:vA jArv vallalc, sis jUripA:vA kah kui kuldnokk ko:resi pesast vAlja viskab, on cige aeg suvivilja kUlvata kui kuldnokal ehk mustalrA:stal pojad pesas, si:s pidavat ka pcllumehel kUli mA:s olema kui kibi sedasi sU:a sUnniks, nagu vesi ju:a sUnnib, mis si:s viga oleks elada kui kAnd seitse kUbarat kannab, si:s tuleb viljarikas A:sta kui isa ahju peal haigutab, kUlmetavad lapsed le:lcukal lind leiab teragi, ku ta otsib kui kadakad tolmavad, on parim ehalkAimise aeg kui mets vana mihklepA:val on lehest Ara, teisel sUgisel jA:b vilja kUlma kAtte kui januA:riku:l mets okka maha viskab, si:s jAeb vebruA:ri tAisku: pA: kAtte; kui vebruA:ri tAisku: pA: kAtte jAeb, si:s vctab kUlm sUgise villA ArA kui mets kUlvab kasusi, te: odre ku mcts ennast vara Ara puhastab, okse maha A:b, sis tuleb varane kAde ku mcts kinni lU:p, sis lU:p ka pcld kinni kui mets kolmat korda okast rabab, si:s ku: aega hiljem lAheb lumi mA:st Ara kui mardipA:l te: tolmab, si:s jUripA:l ka piab tolmama kui valgc jAnes kU:ndlepA:vA jo karva alostas ajama mA:da, sis alostatas jo jUripA:vA tcugu tetA kui tu:l puhub, si:s sUsi ehkub kui on talv paljas, si:s on suvi kuiv kui susi om sO:nu halli ho:, sis sO:gu pu:telankri kah ku hunt om auku lAnnu, sis that iki tcist ka sinna me:lite ku susi sU: Ui, sis lamba alalc kui susi kotun om, egas sis sutt mctsan ei ole ku susi karja tulc, kUll sis ravtus sA: kui kOstri sead sO:detud, si:s tUdruku nimi kAe kui kU:nlapA:l talve seljalu: murdmata jA:b, si:s tuleb kUlm kade, kui aga murtud sA:b, si:s tuleb soe kade kui vana karu lAheb pesast vAlja, si:s pojad jA:vadki sinna kAppa imema kui vanad rA:givad, peavad lapsed vaid olema kui tO: lcpeb, si:s lcpeb leib kui tO: on tehtud, si:s on hea hingata ku jA:pcrutaja vAllAn, scs ei vci enamp vcrtsjArve pA:l scita kui linavAstrik enne jUripA: jA: katki sckub, si:s kasvab sellel A:stal hirmus hea lina pank hot' palanu', rahatropi mano lastanus ku talutUdAr om A:ste aiga lugenu ja ei ole ve:l mehel sA:nu, si: om ku scnniguku:rme pUhApA:l lAve ehen ku inne mArti leht pu:st, scs tulc kAjA hain aigsahe mctsa kui marjasA:k rohke, si:s viljasA:k veike; on marjasA:k veike, si:s viljasA:k rohke kui himu e:st veda ja tahtmine tagast tcukab, si:s kondid kolavad jArele kui kapstmA:rjapA:vaks tuleb mesilane jalaga, si:s sA:b varajane ja hea suvi ku jUripAe kased urbas, sA:va kurba; ku lehtes, sA:va leiba; ku rA:gus, sA:va raha ku kcivoleht om hi:rekcrva su:ru', sis om kalA:ig lAnnU' ku to:melehed hi:rekcrva su:rutse om, hakab kirikU:t laulma kui uba citseb, ei so:vita uppa kitkuma minna: vana vainlanegi ei minat si:s uppa kui pA:rm tuleb kaera tegema, si:s kesa kUndma ei tule kui madiksepA:val katuksed lumest puhtad, si:s te:b jUripA:vaks mA: paljaks tilguve enne jUripA: rAstA, sA:b santki clut juvva kui saksad surad, citseb tO:inimese leivapaluke kui mA: citseb, si:s on kcige parem kUlviaeg ku mA: enne hal'les lA: ku mcts, sis tulet rikas suvi kui esimesed kured lAhvad, si:s on pcllumehel esimene kAsk kA: rukkid kUlvata kui vastal mU:da, si:s liha ots kui mardipA:l jced kinni, si:s ka mA:rjapA:l kui nA:ne ar' ko:lcs, om nigu sann ar' palas kui naine paneb su:re varba suhu ja jala kaela peale, si:s naine on viel naine kui ilus naine on, vA:ta naise pA:l, pcle supil pi:ma tarviski kui naene jo:b ja katus lAbi jo:kseb, se: on kcige pahem lugu kui naine hukas, si:s maja rikis kui hani mardipA: ajal jA: peale astub, astub ta jculu ajal sopa sisse kui hani enne mardipA: Ule jce lAheb, si:s on mA:rjapA:l jcgi kinni kui hani jculu ajal pori peal, si:s jUripA:l jA: peal kui hanid vihtlad, tuleb vihma ku kesvApA: vAllAn om, sis ku:k kAgu nAlga kui oras enne jUripA:va liperdab, si:s enne jA:gupipA:va sA:b leigata kui mardipA mAttad lumest paljad on, si:s peavad mAttad ka mA:rjapA:l lume alt vAljas olema kui ahnus kerjab, si:s kurat naerab kui kAsi puhas, si:s peab su: ka puhas olema kui kA: kUlma, sis p lAmmi kui kAe' kUlmA', lU: nuiaga kAe' ku:mas kui vA:blane Uheksa kord on pist, si:s on vana hussi varune kui kana' kirgma nakkase, sis hAOs maja ArA kui mA:mesilane vAlles, si:s on su:r rAim meres kui kUlm kadel cied Ara vctab, si:s vctab ta sUgisel vilja Ara kui kass majas rammus, si:s on ka hobune rammus kui kass kUlla lA:b, pane nApits sappa kui kassid kisuvad, si:s hi:red lu:sivad kui iva jA:ni lAtt, si:s sA:b enne jakobipA: leiba kui ting taskun, sis tAdi turun kui vares mA:rjapA:l esimise pesa A:mpalgi paneb, si:s on hA:d vilja A:stad o:data kui vares kolm korda vA:gub, si:s tuleb kad kui vares ho:migu vara Uhe sana laulab, si:s tuleb paha ilma, kui kolm sana, si:s hUA ilma kui vares hA:valehte Ara upub, on paras kA:ra kUlida kui vares soiub, si:s tuleb vihma kui vares enne kU:nlapA: pesa te:b, lAheb lumi enne mA:rjapA: Ara kui pcle kU:ntel siblimist, si:s pcle nokal nokkimist kui kured laulvad jA: peal, si:s mehed laulvad sUgisel clle peal kui kured kcrgelt lAhad, si:s peab rukkid adra alla tegema, kui madalalt, si:s Akke alla kui kured sUgisel Ara lAhad, si:s nemad vctavad Uhe sO:mA:ja talurahva kAest kA:sa kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma kui lcoke alles pArast mA:rjapA: tuleb, si:s ei sA:vat rUkkid ka enne jakobpA: lcigata kui lcuke kadi juba lume alt kolm li:vatera kAtte sA:b, pidada Ara elama kui himu kadunud, si:s armastus lAind kui hi:re kcht tAis, si:s jahu maitseb viha kui enne ristebed mered tAis on, si:s tuleb kuiu sui kui kurcmarja samblc se:h omma ehk kasussc, sis aja rUgA sisse sUgAvAhe; kui kurcmarja sambla pA:l kasussc, sis te: rUgA Agli alla kui emal ku:s last Ummer, sA:b ta ve:l Uhe kAega leiba murda kui juba u:dsili kAes, si:s nAlg lakkugu perset kui no:rik tuvvas, sis peni ikk, kui lats sUnnis, sis peni nA:rd ku tcrvalill hAitses, scs ots jo purugi purru kui servad edasi lAhvad, kUll keskpaik kerib isegi tagast jArele kui mustapea rohud Oitsad, si:s on hobuse kaeramatt vAljas kui rUApA: vAllA tule, sis tulad soepojad ka edimAlt vcsast vAllA rUAhAermAs satas kUlbivakka, sis panc kUlbivakk kA:last arc ku rUAoras inne jUripAivA neli nAdAlit Ar li:gahas, sA:va terAvA rUA kui enne ristipA: rUaoras vao Ara katab, si:s on enne jA:kapA: leib kAen ku ru:pA:lse otsa' kUnnUse lo:tsikohe, sis om latikc aig mU:dA kui jculuaiga lumchangc omma katuserA:stani, sis kasuvat suvel vili rinnuni kui lumehang enne pA:stumA:rjapA: kaks nAdalad koera kannab, si:s kannab lumehang pA:le pA:stumA:rjapA: kaks nAdalad hArga ku kauss laguncs, sis seto rUgA hAitses kui Amm hea, si:s tUtar ka hea kui hinged re:ga lAhvad, si:s vi:vad pchu tulu Ara, kui vankrega, si:s tuleb soe tali kui vikat vAljas, kUll si:s tA:takse, kus saunanaine elab kui vastlapA:l ni: palju pA: paistab, et hobuse jcuab ette panna, si:s on kade kenad ilmad kui vihmatsel pA:l pAiv aenuld kcrras vAllA tulep, ni: et ratsanik sA:p hobese sAlgA istu, mitte kavvembas, sis tulep jArgmine pAiv kuju ilm kui pAiv perrA kaes, sis sA: sato ku tikcrpu: muhetasc, sis om ka kalA:ig mU:dA kui kuldnokad tulad vanaku: pchjas vAlja, si:s teise ku: vanas pchjas lAheb talve Ara kui pA:vad pikemase lAhvad, sis tcstab peremi:s mUtsi, ku lUhemase lAhvad, tcstab sulane olcs tantcl midAgi olcssi, sis tAl olcssi tcine nimi ku tUdAr sA: mcisa kajost vett juvva, sis ta oma esA enAmb ei tunne kui on lAinud trumm, si:s mingu ka pulgad kui kerst varastud, pannakse ait lukku kui nA:riO:del metsad hArmas on, si:s on tula A:sta rahvas vangis kui mA:rjapA:ks ve:otsad kokku jo:ksad, tuleb hA: kad kui sa ilmast cpetust sA:d, kUll sa si:s targemaks lAhad kui metshaned ja luiged kadel jAlle tagasi lendavad, si:s tuleb kUlma ja lund jAlle maha kui scnad pu:duvad, si:s lase kAsi kAia kui scna selge, sis joru julge kui hA:v kUljes, kUll si:s tunneb valu kui sitasti, si:s u:esti kui kolm kcrt clgi pA:lae kohal on, sis piab ilma mUtsitA sU:mA kui kolm pA: enne pArtlipA: me:s kUnni ju:res hobuse ajamise tarvis vitsa lAhab otsima, si:s selle lAbi kolm vakka rukkid vAhemaks jA:b kui jUripA:l jAetist ve:l leida on, si:s on ka jA:nipA:l kui Ule kruavi kargama hakkad, piA silmAd lahti kui sa jcvvat iks ahju pA:l kasuket kobistede, sis hoia iks otsus oma kAen kui petAt, sis petA nigu' saija ai arvu kui sa vi:na jo:d, siss paneb kurat suhkurt sisse, et tA magusamase lAhAb kui last karistad, si:s Ara kahetse perra kui sa oma nahka armastad, si:s Ara lO: teist kui oma lapsed Ules kasvatad, si:s on ema vclg tasutud kui sa teisele ei taha anda, si:s Ara mine teise kAest ka sA:ma kui vaeselle annad, si:s Ara selle jArele pasunad puhu kui sa kUlalisel Uhe kchutAie annad, pcllunurk kasvatab selle e:st kaks asemel kui essA pessAt, sis vclga massat kui tc:sc umma ei hoia, siss ummal ka i olc kui pU:ad kcigest vAest, sA:d Ule igast mAest muretsed sina, murrad me:le, kahetsed sina, katkud kaela kui hAmarat peat, sA:va hA: lehma; kui pimedat peat, sA:va pi:malehma kui kAe adra kUlge panct, sis ArA kaegu inAmb tA:dc kui sA:gc ei vi:li, sis vi:l sA:g sinnu kui sina vikatit ei nUhi, si:s nUhib vikat sino ku sa vcta ai naist, sA:t kit's jo tu:h ilmah kui piAt puhtit, sis jA:s leApallu, a kui raot maija, sis sA: lasta kui oled me:s, si:s pea mehe aru kui oled me:s, si:s pea mehe au kui sa ikka me:s oled, ei si:s situ keski sinu pAha kui sa me:s oled, si:s Ara lobise lambapoistega kui sisalikku nAed, si:s ei ole uss ka enam kaugel vcta Utele pujalc nA:nc, panet Ute pu:sa pA:lt pruntsi Ules; vctad tcsclc, peAt tcsc pu:sa pu:sa pA:lt ka pruntsi Ules hi:tmA kui koeragi igapA:v sorid, lAheb ka vi:maks hulluks nurjatumat hoia pilbaste peal, si:ski libiseb maha nagu vedel lapsesitt kui sa Uks kord Umber toa kAid, oled sa targem kui se:, kes mA:s istub kui sa tunned, kes tcine on, si:s pane tAhele, kes sa ise oled kui sul hiA on, Ara si:s enamb paremad otsi kui sa hAsti te:d, paremine sa e:st leiad kui sa vanan lAmmit tahad, sis te: no:ren pclven ahi valmis kui te:d, si:s tegineb, kui lased, si:s lA:bub ku sU:mA lA:t, sis sU: ni:, et varba hargulc, ku tU:hU lA:t, sis ti: ni:, et tupp perse pA:l ei li:gaha kui midagi te:d, te: hAsti ko kavvcbahe kAkit, sis lAhebAst lOvvAt kui pead scna kindel, si:s seisab me:l terve ku varra Ules tult, sU:t leA Ar'; ku makat kavva, makat vcla' kA:la ku lAhAd, sis vie, ku tuled, sis tuo kui sa annad, si:s su pahem kAsi ei pea teadma, mis parem kAsi te:b kui annad, si:s anna, aga Ara paljalt hauguta ku krossc korjat, sis kopkit sA:t ku kurki sU:t, nakkat jurki tahtma kui sa head te:d, si:s Ara kclista kella kui nA:riku: se:s sA:ska nAed, / si:s suvel heintest ilma jA:d kui pole ametid, si:s jahiga ei toida ennast ka mitte kui sa valget varblast ei nAe, si:s sa ilmas cnne ei tunne kui elAd, sis cpid elAd, sis ilustad; ku kasud, sis kaunistad kui ti:d, sis ti: tO:d, kui makad, sis maka kut sa tunned kOhu ohtu, / si:s sa otsi vi:nast rohtu, et surm so:st vOitu Ai sA: kui mcestad mehegA magada, si:s mcesta kua mehegA elAdA ku sitasitiguga lA:de, sA:d sita sisse, mesilasiga lA:de, sA:d mi: sisse kui hellitad sa ho:letust, si:s tA:s sA:dab cnnetust ku vclgu anna ai, sis olt Uts kcrd halv, a ku annat, sis olt UtesA kcrd kui tahad liugu lassa, piad ka kelka vidAmA kui sa esi tcist ei tunne, kus sis si: tcne sinnu vci tunda kui sul enesel ti:bu ei ole, si:s ei tcsta vc:rad ti:vad sind lendu kui sa otsid ho:lega, / si:s sa leiad jo:nega kui otsid, si:s leiad kui Ule aja ronid, si:s hakka ikke vAljapo:lt teivast kinni kui sa elad laste seas, hoia ohjad oma kAes kui tciselt tahad head, si:s tcistele te: head ku laisk olt latscpclvcst sA:ni, scs nAlgA nAed, ku vanas sA:d kui sa kAega ette katsud, ega si:s jalga Ara ei lO: kui veskil oled tullu, jahu pead sA:ma ku talve Uks silm Ara nutab, si:s tuleb ve:l kcva kUlm vahepA:l; ku talve teine silm ka nutma hakkab, si:s tuleb kadi ku sitane so:likas ennast pO:rab, sis ikki mOirab kui kirp kUbaras, si:s paras kaeru kUlida kui hA: andai and, vctt kuri tcbine kah vastu ku hA: tali, sis hA: sui kah kui karv su:s, si:s Okatis sUdames kui poiss kolmkUmmend A:stat vanaks sA:b, si:s ta ku:lub kiskjate sekka: tal tulad si:s kuldi kihvad suhu ku' pikk kvAi, lUhkene sUkUs kui tUdruk 25 A:stat vanaks sA:b, si:s on juba hundi hais tema ju:res kui tUdruk kakskUmmend vi:s A:stat vanaks sA:b, si:s jcuab ta juba Ule talise te: kui sA:remA: neiu hakkab saba tcstma, ega si:s Anam kuiva tule ku mi:s takan om, sis lAtt kcik hAste kui mi:s naise scna ei ku:la, o: perses kcik kui talvel mies kcnnib pUksikaulusseni lumes, si:s suvel kcnnib pclvest sA:te rohos kui Uks ncu ep aita, si:s katsu teist ncu kui rukki vci kaerakcrs lcikamisel mcni maha jAeb, si:s torkab jculuO:sel persse kui Uks lammas mA:gib, si:s mA:givad kcik ku halv kvai, sA: hUA suvi; ku kvai hUA, sis suvi halv kui tsiga kapstih kAUp, sA:p ve:l asi, ent kui kana kapstit putno, om kapsta otsah ega sellepArast lA:t pidamata jAe, et Uks mustlane pu:dub kui Uks mUts kAnnu otsas, si:s sA:b kala kui vc:ras nahk e:s, kUll si:s leikab kahe kausta tAie, kui oma, si:s ei leika rihmagi kui om hA: me:s, sA:d sU:a, kui halb, ei sA: sedagi kui hUA mi:s, timA kol'ki [=kolmgi] naist pidA kui ligi, si:s puskab; kui kaugel, si:s ammub kui ep juakse, sis vai tilgobki kui tcnisepA tuiskab, si:s pcllume:s hciskab kui tcnisepA:l sajab, tuleb tcbine A:sta kui UlestcusmesepUhal ni: soe on, et vcib ku:Ael kAia, si:s piab nelipUhi ni: kUlm olema, et kAi kasukaga kui jUripA:l hommikupo:le vihma sajab, si:s on rukkisA:k po:le vAhem; kui chtupo:le, si:s on odrasA:k po:le vAhem kui kadrinapA:va sula, si:s olla andreksepA:val jAlle kUlma kui madiksepA:v ve:l Ule clekcrre lund sajab, si:s on po:l lund ve:l tA:s kui madissepA:l saeab, si:s on paelu marju ja mardikid kui madisepA:l lund sajab, si:s on po:l selle talist lund alles tA:s kui madisepA:l tuiskab, si:s on ve:l Uheksa tuisku e:s kui jUripA: hommiku vihma sadab, si:s rukisA:k sA:b po:l vAhemb sadab pi:trepA:n hu:g vihma, on lu:ta keskmist sA:ki, sadab kaits hu:gu, sA:b hA: sA:k ja kui kolm, sis vAege rikas ku po:rnapA:vA tuiskas ja A:se lummc Ule ti:, sis piAt vil elAjilc Uts ku:rma sU:ta rohkcp olcma ku po:rnah tuiskas Ule ri:jalasc, scs kapstmA:r'apA:vA Ule katuschar'a kui seitsmennapA:l sajab, si:s sajab seitse nAdalat kui sAitsmemagajapA:vA mUristas ja vihma satas, sis tulc vi:l sAitse vilAterrA Ules ja nakkas kasuma kui to:mapA tuiskab, si:s tuiskab talve lAbi kui putru pu:s, sis nahka vinnUs kui putru, ni: kcttu kui on lapsi leivasO:jaid, si:s ka lapsi lastuto:jaid kui esimest korda pchjas mUristab, si:s O:ldakse kUlm, ja kui lcunas, si:s soe sui tula kui metsa tcstab ja merd loedab, tuleb tu:lt kui ei olc vana leA sU:jet, sis ei olc vahtsc leA tegijet ku om hUA sulanc, sis ku' aestaga ar' ti:n, jA:s peremehe kasust pA:r tsu:gc, a' ku om halv, ni' jA: Ai tu:dki kui on hia mies, si:s nAita pihu siest, kui on paha, si:s kA: pA:lt kui on kala, si:s pcle tuhlid, ja kui tuhlist, si:s pcle kala kui vArsket leiba on, kes si:s enam tahket tahab kui kade mUristab hange peale, si:s lumi tuleb lehe peale ku majas pereme:st pcle, sis majal pcle ilu kui leib ja silk om majah, sis nAlgA ci olc ku perenaist pcle majas, si:s maja ilu pcle ilus kui pereme:st majas ei ole, ei ole otsa ega aru kuskil po:l on kU:ndlaku:s ncnna paelu sula, et lumi Ummer pi:tsaki:le hakkab, ei vcta kUlm suivilla kui kU:nlaku:s sula, si:s pA:stuku:s kUlm, aga kU:nlaku:s kUlm, si:s pA:stuku:s sula kui nA:riku:l sula te:b, on kU:nlaku: kUlm kui lautas scnnikut, si:s aitas leiba kui talvel vAhe tuisku, si:s suvel vAhe vihma kui pA:stumA:rjapA: O:sel kUlmab, kUlmab ve:l 40 O:d ko olc ci leibA, sis piA' sA:jo; ko olc ci puid, sis rao' tarrc konn ei laula kua, kui vett ei ole kui kala ei ole, piab konn mcrda minema kui hobusid ei oleks, si:s scidaksivad rikkad vaeste seljas si:s sA:b ikka abi, kui pcle surmatcbi kui ei ole surmatcbi, si:s sA:b ikka vi:nast abi kui ro:tsi vangi ei ole, si:s siruta silku, kui silku ei ole, si:s sO: silgu silmavett kui vaiva om, sis vatska om kui Ohessa O:d enne ja Ohessa O:d pA:le vana mA:rjapA: UhtejArgi O:kUlm on, sis tuleja soe kadi kui surmass ei cle, valu vassa ike on rosto kui ei sA: heaga, si:s sA:b kurjaga ku olc ci' mctsah, sis om nurmc pA:l kui pole sU:a midagi, si:s pane hambad varna kui ei ole scita, sis ei ole sU:ta kui pole nende uskujat, si:s pole ncida lausujat kui ve:l enne heinamA:rjapA: vihma tuleb, si:s ve:l pcua jAlg paraneb ku cnnc si:h ilmah hUA, tu:h ilmah hot' tamm kasugu' lAbi rinna kui ni: palju juba paljast mA:d on, et hobune palja mA: peal pUherdada sA:b, ei ole tarvis ta kAest tO:d ncuda, sest ta toidab ennast si:s Ara tA ku trehvas, sis vcid Ule aia kargamiscst ka ar jAiA trehvAs, sis tulc luvvavarrcst ka pauk kui se:tse talvet tieb, si:s tuleb hiA suvi kui palju si:di sadab, si:s tuleb hAsti kala vAlja kui enne pA:stumA:rjapA: kUlm on, si:s on pArast soe; on enne soe, si:s on pArast kUlm kui enne jUripA: mUristab, si:s tuleb enne mihklipA: lumi maha kui enne jUripA: mUristab, tuleb kUlm kade kui enne jUripA: mUristab, tuleb soe kad, kui peale mihklipA: mUristab, tuleb soe sUgis kui enne jUripA:va mUristab, si:s piab enne jakobipA:va lcikada sA:ma kui enne lA:ritsapA:vA ijAtAb, perAss lA:ritsapA:vA enam ei ijAtA kui esimine kord mUristab, si:s lUOb pajukuore lahti kui kU:nlabA vihma sajab, tilkuvad pcllumehe silmad vett kui kU:nlapA:l ni: palju sula on, et kukk ju:a sA:b, si:s sA:b Uksi saks clut, aga kui hArg ju:a sA:b, si:s sA:b ka talupoeg clut kui kU:nlapA:l ni: sula on, et kukk sA:b katuserA:sta alt ju:a, si:s rikuvad kadel li:ad vihmasajud viljapclde kui kU:nlapA: ajal sula on, sA:b sulane clut teha, aga kui sula ei ole, si:s ei sA: ka pereme:ski clut teha kui ei kUlmA kU:nlAllA, si:s maksab matjuksellA kui pole talvet talve ajal, si:s pole suid sui ajal kui enne lauritspAiva ja pArtlispAiva vahel kUlma ei tule, sis ei tule enne mihklipAiva kui pakutakse, pargi nahka kui vastlapAe on vanaku:s, si:s kcik vanadtUdrukud sA:vad mehele ega si:s vanu sigu olis tarviski, kui porsad poigi toisid kui ku:skede ncelad lumele kukuvad, sis on sula tulemas ja kad kah kui konna villArcuke sisse tUkivA, om vili tol A:stal otav, omma roti sA:l, lAtt kallis kui tule murdu muile puile, sis tule katsk kadajile kui ostet, sis oma, kui vcet, sis vc:ras kui jumal tahab sind nuhelda, si:s ta nuhtleb sind koduvAi kohaga kui issand hinge annab, kUll kurat toito tuob kui jumal tahte me:st nuhelda, si:s annab ta Uksiku tUtre naiseks, ja kui ta ette nuhelda tahab, si:s annab ve:l Uheaenukse lapse kui Uten asjan jummal karistes, sis tcsen jAlle avites kui jumal pikkust annab, kUll kUlapoiss paksust annab kui jumal meiega, si:s lAheb meil kcik hAsti korda kui jumal ep aita, ep aita meie tegemine ku ei avita jummal, sis avitas kurat kui jummal oma peo kinni pitsitas, ei ole kostegi vctta kui jumal meid nuhtleb, si:s on tegija teinud ku' olc csi elAvA' kalmc', sinnA clc csi pal«lo minejit kui hA: sea magave, si:s halva songive kui muhk muijal, si:s paise tcisen paigan uhkclt pallo hu:lt, valgclt pallo vaiva kui elan, ostan helmed, kui kasvan, katan kaela kui ma puhkan, si:s ma ruostedan kui ei ole, ei ho:ligi; ei sA:, ei salligi ku pu:t' kUlAh, sis lAtt kUlA rikkast, a ku kcrts kUlAh, sis jA:b kUlA vaescst kui kadel sula ilmaga ku:seohakad lume peal on, si:s ei olat re:te:l enam pikka pera mAdaneb kade jAe jckke Ara, si:s mAdaneb suvel hein A:su Ara kui kaja hA:valeht libises, sis sA: hobesele mctsan kctu tAUs kui vesi kAjA ei uha ni:dupervi, sis uht sUgUse kui kade kUlm vctab konnakudu, vctab sUgise vilja kui kaja vainukAgu pal'lu kukk, sis kukvat ta nAlgA tcses A:stas kui kcvakaelad meres kade kisendavad kala kallis kui kadel mA: ette jcuab, si:s on varane tcug hea; kui kadel mets ette jcuab, si:s on hiline tcug hea kui kUlm kAjel konnakudu rigub, lohub torm ka kalakudu ku kade pikA jA:pulga rAsten, si:s suvel pika villapA: kui pu:dub majas tUO ja huol, / si:s kaub lauvalt leib ja suol kui laps majas, peab Uheksa silma Uhe asemel olema ku sUgUse enne pA:tcusu ka hobusenaha su:rune pilv tA:n om, sis ei kUlme vili pcllu pA:l ArA kui kU:nlaku:s on ku:seokkas lume pial, si:s on pA:stuku:s ve: pial kui kU:nlaku:s ku:seoksad pudenad, hakkab lumi pA:stuku:s sulama kchtu ei nAe ke:gi, seljas nAeb igaUks kui talvel mets on vangis, si:s on suvel vili vangis kui talve ajal pu:d alati lund tAis on, si:s Utleb vanarahvas: pu:d on vA:s ja tuleb vaene aeg kui nAeriO:se mitte nuhtlus metsa peal ei ole, si:s on nuhtlus inimeste peal kui nAdalas kasvci kakski pA: kuiva peab, si:s heinad sA:vad tehtud kui on murdu metsadel, si:s ka murdu inimestel kui pA:stlese pesAn kaits munna om munetu, sis kUlvA kate scrme vahelt; kui vi:s munna om, sis viska vi:e vahelt kui igaUks te:b oma tO:d, si:s on kcik asjad majas head kui katre kuscs, siss om terve talv lOrtsine ja vesine kui katri kuseb enne katripAiva, si:s on paha katri, kui pA:le katripAiva kuseb, si:s on hia katri kui ep ole vakka, si:s peab pihuga vAltama ep ole tO:d, ep ole leiba kui valusat ei ole, si:s pole ka ilusat kui tcbi tuleb Ukskord perese, kUll ta kordab keik Ara kui rA:su rUpes, si:s scpru palju kui armastus on e:s, si:s me:l on metsas kui ei ole hAllist vcetu, sis vctku sAngist ku tcotadas, sis kotti piA' ku hummugu olc ci sA:nu, scs sA: ai cdagu ammuki ku pA:hA pestAs, ega scs varbil vallu ei olc kui lo:ka li:g kokku tcmmatakse, si:s peab ta vi:maks praksatama kui lapsele scrm antakse, si:s tahab ta tervet kAtt kui sA:dad kUlalise lAvest vAlja, si:s sA:dad ka laiskuse minema ku pada perAst sO:gi ki:tmist tUhjAs jAets, sis ju:skvat Ute U:ge Utese tarelAve lAbi kui mitte pastuneljapAi pA:st pUhaks ei peatu, si:s ometi sabagi ku tahad kcttu tAUs sUvvA', siss sA: ai' putru halcstada kui inne kapstmA:r'apAivA kattc nAdAlit heidA Ai tsiaruiht vAllA, sis heidAt pA:le kapstmA:r'apAivA kats nAdAlit kui kuradit seina peale mA:litakse, si:s tema tuleb kui sa pettA sA:t, ega pessA ei sA: kui latse pessA Ai', sis latsch pesvA eis kui kolm korda vikatiga lU:es kella troppi sA:b, si:s sUnnib ve:l ni:ta kui on jAnu, vesi mesi kui tUtrik om, si:s cg pu:, kui naises sA:, si:s lagja su: ku naises sA:b, sA:b aukro:ni pAhA kui sa saksa, hunti ehk ussi nAed, kAib ikka kUlm vArin Ule keha kui alpi vi:ekUmne ve:ga viheldakse, si:ski ei sA: temast midagi kui Uks alp ku harutad, si:s ikki hargub kui hernit kUliden ku: kandsun, sA:va kauni, kui maoh, sA:va maotse ku sUvvA tahat, olc ci' si:dipcllc, kuldscrmust hallc kui sA: midagi vi:st, sis om lu:ta ka mA:st mesileib minna, saiako:rik saia, sA: manu ei midagi ku tervUs kAeh, scs ei nAe nAlgA ku andas, sis sO:, ku ei anda, ArA vcta su: sissegi ku andas, sis vcta, ku pestAs, sis pakc tA:mbA ting ti:dmAtA, hummcn hobo ostmata olgu kUlas kuke kurn ehk kana kahja, ike kutsutakse ko:lmeister kui leib ja tA:r majas, si:s ei ole nAlga kui hAdA kAen, sis tulep mi:l vi:l pAhA kui hAda kAes, kUll si:s jumal me:lde tuleb kui ei vi:tsi vi:sku teha, parem palli jalu kAia kui saibale ei sA:, sis toele ei lA: ka kui tAisku: ajal kapsaid teha, si:s kasvavad kapsastel kaks pA:d otsa kui ei ku:le jutuga, kUll si:s ku:leb nutuga kui ei vci parata, si:s peab laskma karata kui pcle so:last kcrvas mette, si:s Aga tuhli silm jA:b vesiseks kui ve:l last ei ole, peab me:st hullem hoidma kui mAhkmes last ku kapsta innc umma sUvvA, mu:d ei olc, sis um pu:l nAlgA, a ku kapstit ka inAb olc ci, sis um jo otsani nAlg kui so:l ja leib kAes, si:s ei sure inimene nAlga ku' esi lcime omma, kUll kUlA koe' and kui koaga Uhe pA:vA vi:bid lc:ga, te:d vihmaga Uheksa pA:vA kui hAmmes sA:mist hirmut, ega sis kallu ei sA: kui muri ja tuksi kctu i:st hu:lt kannetas, sis kand muri ja tuks kah peremihe varanduse i:st hu:lt kui muidu mihele ei sA:, kUll si:s persenuodaga ige sA:b tori ju: ja tU:d ti: ci, sis jummal anna ci kui om pallu tUtAri:da, sis om pallu palleji:da kui silku leiba kcht on tAis, vA:t kudas tUO si:s leikab kA:s kui enne jA:nipA:va Uhe pA:rmu tapetakse, tuleb Uheksa ise ju:re, kui pArast jA:nipA:va tapetakse, kaub Uheksa ise Ara ku enne jA:ni sA:b mA:sikit, sA:b enne jA:kapA: u:dist leiba kui tahetakse, tehakse ka kuradile sarved pAhe kui vorsti sA:b, sA:b ka tikku hA: jalg inne kinni', kura jalg inne kAngitsast, siss lAtt alati hAste pulma minnes pcle vaja mu:d kui terav nuga ja tUhi kcht kui mart kapsib kasukaga, si:s kadri ripsib ri:dega kui mArt kAib mudas, kadri kahutuse pA:l kui mardi kUlm on, si:s kadrit kusad se: lubjat kui mart must ja mArg, si:s kadri kcva ja kUlmetanud kui mArt must, si:s ka lihavcte must; kui mArt valge, si:s lihavcte ka valge kui mArt sulatab, si:s kadri kUlmetab, kui aga mArt kUlmetab, si:s kadri sulatab kui mArt mAda, si:s kadri hullem kui mats sO:b, si:s ka mats te:b kapstaid si:s ei tohi panna, kui on ku: ja pAiv Ulas kui taivas koidab, si:s talopoig hobosed jo:dab ku mustil mu:d tU:d ei olc, si:s tuhnitscs ummc tUrri kui peale jA:gupipA: Uks tilk sajab, tuleb mA:st Uheksa ju:re kui kiAgi i osta, sis midagi i massa ku sO:mAdA, scs lO:mAdA kui pe:ter ahelas, si:s tuleb tagacue Ara kUlida kui punik ei lUpsa, si:s mustik lUpsab ikka ehk kUll lumi ja jAe Ara sulavad, talvist te:d tunnukse si:ski kui juba leib lAks, si:s las minna ka kannikas kui saiasarved paistavad, si:s kaerakakud krA:vi ku kU:ndlepA:vA kahr ar' kA:nd tc:sc kUle, sis sA: ruttu kvAi ja illos kvAi, ku kA:nA Ai, sis sA: halv kvAi kui mA:rjapA: O:l hobusesitt Ara hArmatab, ei vcta kUlm vilja sUgise Ara kui mcts lehib, sis olgu pcllumi:s vahva kui lA:stu on, si:s pada ei kUlmeta kui enne mA:rjapA: jced jo:ksad, si:s pA:le mA:rjapA: kUlmavad kinni kui ludigas enAmb naise kallale ei lAhe, on naine vana kui vesi tuleb suhu, kUll si:s ujumist Ara cpitakse kui elAme, si:s helmed sA:me; kui sureme, si:s kalmud sA:me kui ki:resti tied, eks si:s ole ki:re kui kU:nlapA:l Ule ti: lummc uja, sA:va hA:n'a kclkscst ussc kui kU:nlapA pAe paistab ja selge on, si:s Oeldse, et hunt vahib kade aia taga kui se:mnekUnni ajal adra vA:tid katki lAhad, si:s on tegu leibu tagasi, ni: palju sA:b vilja vAhem kui kaks tead kaupa, si:s kolmas lakkugu koera perset kats pinni haukva, kolmas Ara nalatagu kui kats kaklcsc, sA: kolmas man pessA kui kaks ri:tlAd, si:s ArgU kolmas toppigu oma nenA vahele kui kaks kcnelad, si:s pistku kolmas oma nina vO: vahele kes ei nAe narmas, se: ei nAe silmas; kes nAeb narmas, se: nAeb silmas kes katki te:b, se: u:e to:b kes kuntsi piAb, se: persekArinaga sureb kis lA:pa kAib, se: tallab reate: kes kclbab, sedA kcneldakse kes kcik kunstid piab, se: kcik nAljad nAeb kes kcik tU: tege, tu: kcik nAlA nAge kes kcik marjad maitseb, se: kcik kibedat ka katsub kes kcik marjad maitseb, se: kcik karjad kaitseb ken kaik marjad maitseb, sen kaik nAljad nAeb kes keik marjad maitseb, se: ke:le kcrvetab kes kaik pU:'Ud pU:dAb, se: kaik nAljAd nAgeb kes kcik pUhad peab, se: kcik nAljad nAeb kes keik kcnnid kcnnib, se: keik marjad maitseb kes kcik ncmmed kcntsib, se: kcik marjad maitseb kiA kciki armastas, tu: joua ai kedAgi armasta kessi kik pinnu piat, si: kik marja maits kes Uksi rohmib, Uksi pohmib kes Uksi jo:kseb, peab Uksi kukkuma kes kcikide jArele kallab, se: ei sA: kuhugi kis kcikide me:le jArele pU:ab olla, ei sA: kellegi me:le jArele ken kaik katsub, sie monda nAgeb kes kcik magusad maitseb, se: kcik kibedad kannatab kiA varsah vehmrest vAllA viskas, tu: vanah kah kes vana ri:et ei pia, sellel u:t ei ole kes vana ei paika, se: u:t ei sA: kes vana ei hoia, se: u:t ei leia mis loll chta, se: loll hommiku kes vasikas chtul, se: vasikas hommikul kes kcige laisem lubama, on tihti tulisem tegema kes hommiku palub, sie palub koa chta kes hannan, se: hinnan kes pA:va magab, se: O:se sagab kes hundi sisse usub, se: ussiks sA:b kes tciste vasta hA:, tu: oma vasta halb kes algab, peab lcpetama kes koputab, sellele tehakse lahti kes tO:d hoiab, armastab nAlga kes tO:d te:b ja vA: armastab, seda aitab jumal kia tU:d tege, tu: sA: leibA kah kes tO:d te:b, se: sU:a sA:b, kes laiskust peab, se: nAlga nAeb kes tO:d te:b, se: on rikas ja ncid kes tO:d te:b, se: nAlga ei nAe kes tO:d te:b, se: mustaks sA:b kes vaeseks jA:nud, se: seisab ka vaeseks kes tuhka korjab, si: jahu pillab kes ka kala silmad Ara sO:b, se: jAeb elu se:s nAljatseks kes ilma peAle vA:tab, ei sA: i:algi te:le minna kes leiva piale ei leba, sest leivame:st ei sA: kes lo:tust tcise pA:le paneb, selle lo:tus lA:b luhta kes koera tallab, se: kodu jAeb; kes kassi, se: kA:sa vi:akse kes vanemate scna ei taha ku:lda, peab vasikanahka ku:lma kes kaht nahka korraga nUlgida tahab, ei sA: Uhtegi head kes po:lc te: pA:l saisma jAi, / se: sagedaste kahju sai kes touseb, sedA tueda, kes langeb, sedA lUkkA kes koeruse pArast kerjab, se: varastab jumalad kes vAljas kassike, se: kodu koerake kes scan kaes kes lcikuse ajal und armastab, sA:b lebast lahti kes vagasega magab, sie tormiga soudab kes sO:mise ajal kUlast minema hakkab, jcuab tapluse ajaks kodu kel kA:rdimAngus veab, sel armastuses ei vea kes chkab cppides, se: ei cpi elades kes ei ike ehten, tu: ikk ellen; kes ikk ehten, tu: ei ike ellen kes vanast enam teldriks sA:b kes parem mcistab, se: parem tehku kes juobund, sie tark kaks kasu kerraga kes kaupmehe lapsele komvekki pakub kes kibedat kannatab, se: magusat maitseb kes pussnuga pulma palub kes palub, se: sA:b kes kuri kcnnch, si: tikc teoh kes kurja mctleb, se: kurja Utleb kes kurja teind, se: kurja vastab kes kurja ku:leb, se: kulda kannab kas kurja ei ku:le, se: magusad ei maitse kes kurja kUlvab, se: hukatust lcikab kes vi:na himustas, tu: vclga armastas kes jA:tegemise ja jA:lagunemise ajal verku ei hoia, ei ole vergumies kes pA:le annab, istub ise pA:l kes ei mcista omma hoita, ei se: mcista ka teiste omma hoita kes ainu vAlja annab, se: ise ilma jA:b kes toitu mcnitab, nAeb vi:maks nAlja kie lese pcllu harib, sie taivari:ki perib kes pcldu toidab, teda toidab pcld jAlle kes tera ei kogu, vakka ei sA: kes naeru kardab, se: pe:ru sureb kes koitu kumardap, si: agu austap kes kcrva sO:b, se: kcrtsi lAheb kes ho:st hoiab, se: scidab kes ho:st sO:dab, se: scidab kes hobuse varastab, on varas; kes valjad vctab, on ka varas kes killukest ki:dab, se: laenamist laidab kes lA:ga ri:dleb, se: elu kautab kes ke:ldu ei ku:le, peab kahetsema kes vaestlast lO:b, selle kAed lA:vad lAmpi, jalad jAmpi kes tc:zclc mc:tlcs kurja, sA: hinele kes teisele auku kA:b, se: ise sisse langeb kes teisel nime annab, se: seda isi kannab kes teisele lainab, korjab enesele vihamehi kes tcist ei usu, ei ole esi ka mitte ustav kes teisel halba so:vib, se: seda ise pro:vib kes vaesele annab, sellele tasub jumal saja vcrra kes vaest me:st aitab, se: laenab jumalale kes vaesele paljo usub, ehitab koda li:va pA:le kiA um susi su:le, tu: um kahr tU:le kes tu:lele vastu paneb, se: seisab alati kes hundile aitab murda, sA:b ise pArast hundist murtud kes pU:dAb angerjast savast ehk naist sanast, jA:b kaigist ilma kes vana halli austab, selle kAsi keib hAsti kes tcist scimas, tiotas esihinnast kes teist sO:dab, oma persse kinni hakkab kes teist tcukab, kukub ka ise kes teist laidab, si: ennast ki:dab kes tcist kcneleb, se: kchnas jA:b kes alu alustab, se: lcpu lcpetab kes Ulessepu:le rajub, sellele langad lA:stud silmi kes mAest alla nilbup, seda om raske kinni pidada kes santi nAeb, si: santi lU:b, ei santi si:npu:l sallite kes kurjavaimu kutsub, seda ta kApistab kes palukese pclgab, sO:b vi:maks pclenud ko:ruksed ka Ara kes saksa tahab, se: sA:pad sA:b kelle hais ncnna lAtt, kUll tu: tarrc tu:lutas kes ei austa isandat, se: ei te:ni emandat kes heinasA:du silumata jAtvat, sellel jAtvat ka lammas poja lakmata kes koera ei sO:da, se: sO:dab varast kes kuera lUOb, se: kolki sA:b kes si:lu otsib, se: siga leiab kes pada ei pese, ega se: ise:nnastki ei pese kes pArja lUkkab, eks se: mUtsi pane kes scda maitseb, se: tervist kaitseb kis sandi tieb, sie sandi toedab kes adra sisse paneb, piab vao ve:rde A:ma kes riha ei tunne, si: ri:su ei mcista kes re: rikub, se: re: rakendab kes tseakArsa sO:p, se: peap maranid kaivma kes vcsu ei hoia, si: vitsa ei lvA kis sukka otsib, sie kapuka leiab kes ei vcta pA: peast, se: ei sA: pA: pe st kes surma pelgas, tu: kcrralda elas kes isa ehk ema lO:b, selle kAsi kasvab hauast vAlja kes hukatuse te:d kAib, sA:b vi:maks senna kes vana asja me:lde tuletab, sellel silm peast vAlja kes vana asja mAletab, se: kUlma ve:ga valetas kes vana pattu mAletas, tu: uma hinge unetas kis tctt ei usu, se: usub valet kes mA:ilma usub, sellele mA:ilm kurja tasub kes varga oma hoiab, sA:b varga palga osaliseks kes koera saba kergitab, on ise koer kes ni:dab lamba pea, elab pA:r pA:, kes saba, se: sada A:stat kes mullust mAlets ja to:nast mi:li tulets, sel lcigats tcine kcrv ArAde kes kuntsi teab, se: kuntsi peab kes tO:d taga ei aja, seda ajab nAlg taga kes tO:d taga ei aja, seda ajab tO: taga kes vanemaid ei austa, se: cnne ei leia kes ei salli O:kulli, se: sallib rotta ja hi:resid kis tervist kaitseb, se: kaua maitseb kes kellud kclistab, se: kcla ku:leb kes kcrt ei korja, se: ko:rmat ei sA: kes karja ei kaitse, se: leiba ei maitse kesse kassi kallistab, selle cue cnnistab kes kassi ei toida, toidab hi:ri kes kassi kiusab, sel hobust ei ole kes kopikat ei korja, se: rublat ei sA: kes vitsa ei pru:gi, vihkab oma poega kes supi ke:dab, se: peab ka so:la e:st muretsema kes tUtre sA:da tahab, peab ema me:litama kes oskab ohje kAes hoida, se: oskab ka pi:tsa anda kes peale paneb, se: pereme:s; kes peale sA:b, se: sauname:s kis sitta ei katsu, si: saia ei sO: kes Ahvardades Ara sureb, se: pe:retades maha maetakse kes loll sUndides, se: loll surres kes lAheb Ara rA:gude se:st, lAheb jAlle risuhunniku peale kel janu, sel jalad kes auta Uleneb, si: armuta alaneb kes kodovAUs taht minnA, tol olgu hobcsc kannahtus ja jAnesse jala' kes on terAv teretAmA, se: on kare karvi hakkama kel rutt, sel nutt kel ammet, sel leiba kel ammet om, sel sA:p ammetist kasvu kia muna mcist ku:ri, kUll tu: ko:rc ka mcist kAkki kes pcrsavaras on, Argu mingu su:re sia kallale kes hakkaja me:s on, se: sA:b ri:sta egast kohast kes naesterahvast pahandab, se: elucnne kautab kellel su:r tulik, sellel su:r minik kel head lcuad, sel cigus kellest konks peab sA:ma, si: on no:relt kcver kes hArra si:n, se: hArra sA:l kes tOssib, sie toedab; kes pistAb, sie piAb ArA vctma kes molgus si:n, sie molgus siel kes me:s tegemas, se: me:s sA:mas kes me:s si:n, se: me:s seal kellel mokka, sellel kAppa kel nuga, sel luba kes pi:bumi:s, peab A:sta tagel olema kel hobu tallin, sel ho:l pAhAn kes hu: ost, se: nina ncst; kes raha luge, raipe sA: kis o: AbArik sUndides, se: o: AbArik elAdes kes ori o:, se: orjas jAeb kes tUki sA:b, se: tAnab, kes matsu sA:b, se: manab kel on rinda, sel on rammu kis O: otsa Akke otsas magada vcib, se: vcib koduvAiks minna kel su:r ncna, tu:l tulc pallo nclgi kes on hea naise sA:nud, se: on hea asja leidnud kel vatt, sel vammus kel kurk, sel kohus kel kopik, sel kott kes kellaga lehma otsib, se: sitase saba sA:b kel pitk pi:tsk, sel pisuke hobu kel pikk ke:l, sel pikk te: kes ncest kasvatab, se: kAed kcrvetab kel pu , tu: lits kes siugu nAge ja Ara ei tapa, sellega om siug Uheksa pAiva vihane kes ncelussi Ara materdab, sA:b Uheksa pattu andeks, kes materdamata jAtab, seisab Uheksa O:dpA: jumala viha all kenel kArr taga, sie vahtigu oma eluga ige ede kes on kandand raskast kuorma seljAs, sie kAUb viel kaua kU:rAs kes ottab lese kolme lapsega, ottab neli varast majasse kes ncu otsib, se: ka ncu leiab kes tammi taht tetA, seo teku kah tamm ni: kcva, keda vesi ei jcvva ArA lahku kel su:re su:, tol om kcva tO: kel su:r su:, sel lai selg kel su:remb su:, tu:l su:remb cigus kes tahab endale head te:nijat, se: olgu ise:nese te:nija kie kuera lUOb jalaga, sene jalg kasvab hauvast vAllA kes sitika te: peal cieti pO:rab, sA:b Uhe pulga Ulemale kellel on pea, sellel on ka perse kel om kere, sel om kcmu kel on su:, sel on kAed kiA hAr'A sU:, tu: mAe tege kes kA:rna kasvatas, se: silma kaotas kes kinga otsib, se: talluka leiab kellel hiA karune m , sellel hiA cnn kellel om mctsa, sellel om ka kanda kes varvasjalga vaheteb, se: karvajalga kaoteb kes teise pcllupe:nart kUnnab, se: nArib teise sUdame so:ni kes kord "jA:" on Oelnud, Argu Oelgu enam "ei" kes korra ahju pA:le sai, ega se: enam koldes taha kUkitada kes jo kcrra mcisa kaivust on vett sA:nd ju:a, on jo mcisa pualt kes kord on valetanud, seda teist kord enam ei usta kes korra mcisa vett ju:a sA:nud, se: on kui konn mAtta otsas kes Uks kord valetab, valetab alati kes Uks kord oma scrmed pcletand, se: hoidku, et ta teist korda ei pcleta kes Uhte ei taha, si: kahte ei sA: kes ed, se: teg kes inglit otsib, e:slit leiab kes mulda ei kUnnA, si: kcrt ei murra kes tcbist ti:d, ku ta ei ohi kes laisa lapsed toidab, kui virkasi pole kes vanast koerast enam linnukoera cpetab kel kitsas, tu: pake vAllA kes lo:nd, se: lunastab kellel hea on, se: paremat tahab kes tegi ise tegi; kui ise tegi, si:s ise kannata kes ahjulu:da mcistab siduda, kotikangast kududa ja seaso:likaid pO:rata, se: on meheleminemiseks kUps kellel kottu vi:a o:, sellel o: ka pallu tu:a kes ki:va te:b, se: pihta sA:b kes midage ots, to:d tolle sA: kes mcist, se: mcist mclepit pidi kes kalu kAtega pU:ab kes laiskust tahab pidada, peab enne paljajalu lumes kAima kie on laisk ja maias, sie on ka ti:rane kia laiseldeh elAs, tu: kA:dsulda kargas kes laiskust armastab, se: cnne ei leia kes liha otsib, se: kondi leiab kes virk sO:ma, si: virk kcnelema kes virk kcnelema, si: virk tU:d tegemA kis kArme on, te:b Ara selle ajaga, kui laisk hakkab alles kAsi sirutama kes pageb, si: palga jAtAb kes sest vcib ho:lida, kui hunt Uhe lamba Ara vi:b kes kUsib, sellele antakse kes kUsse, si: mass kes scbru tahab sA:da, peab ise scbralik olema kes lahke, sie laisk, kes tige, sie tegijA kes vara tcuseb, se: palju nAeb kes varra nA:rd, se: hilda ikk kes vara saduldab, se: hilja scidab kes patuse perse tAidab kel om vi:s, ei ole villAnd; kel om kUmme, ei ole kUllalt kes sAdemeid kUlvab, peab le:ki leikama kes ei tAna pisku e:st, se: ei tAna palju e:st kes hirmuta kasvab, se: auta elab kis pusib, sie suab kes kassi pArast lAheb randa ehk kitse pArast lakka kas veli pal'aste kAssiga sA:ja lA:t kes lAhteb sulase sUOmA vai vaese pulma kes kAib, se ka komistab kel raha, sel scbrad kellel raha, sellel ramu kellel raha, sellel vcimus kes raha hoiap, se: elAp ilma hAdAtA kes vallavancmbas sA:, tu: opis ju:ma kellel kUll on, se: kUll tahab kedA ravitas, tu: pallo sU:; kedA kasitas, tu: pallo situs kel tervUs um, tu: vci varra saia, aga varaga tervUst inAmb ei sA: kes tahab vilja lcigata, piab kallist se:met kUlvama kes kehvale kcik kAtte annab kes kassile kala annab kes kA:rnale kats hA:d and kes harakalle hanemuna annab kessi hauda clut and vai mA: ala mammakest kiA no sandilc saia and kes kaupmehele kUsitud hinda lubab kes vaeselelatsele vcileiva and kes annab, si: om kuningas kes kastab, se: kuivatab kes teise hAda usub kes vaese talupoja hAda usub kel cnn, se: elagu; kel tervis, tehku tO:d kes cnne otsib, se: cnne leiab kel kArnad, sel kU:ned kiA kalgc kannahtas, tu: kalcva kand kes kalge kannatas, se: kalembat ve:l kand kes su:relt sisse scidab, si: vAikselt vAlla lA:b kes algab hAsti, lcpetab halvasti kes hAsti sO:b, selle peale on lo:tus kes on hea, se: ki:tust sA:b kes hiast tiab, sie paremat piab kes head otsib, se: paremat leiab kes head otsib, se: pahema leiab kel vara, sel vainu kes kA:ra lainas, peat rUA masma kes nopib korred, nopib pead kes varest linnuks arvab kel kApo', tu:l upo' kel kApp, sel kAk'k kel kApika, sel kopika kellel kAppa, sellel mokka kes kuseb, se: kuivatab; kes pcletab, se: paikab kes tO:st teust enne elan on, kui ri:et ja leiba Ai ole kes on nAinud korsnapUhkijat valget ehk mOldrit musta kes seda nAind, et kala kassi sO:b, kass sO:b ikka kala kes kU:tu koera on nAinud ehk me:sterahva nuttu kes lOUli iest on enne raha maksand kes seda nAind, et kuiv kAnd vcsa ajab kes no uma vere vette viskas vai uma kasu kaivu kes tost unest vadsa kUdsA kes paksust patta pand vci valgest vA:nasse kellel on, sellele antakse; kellel pole, selle kAest vcetakse kes koera saba kergitab, kui koer ise kis ukse taga salaja ku:lab, se: ei ku:le ilmaski head kis peremi:s tahab olla, peab ka sulane olema kes tAna silku ostab, / se: homme nina tcstab kes avit kassi lakka kis varga jArelt varastab, kUll sie naerab kes istub kcrges, se: kukub kergest kellel nAlg, sellel jalg kel nAlg, sel nApud kes sandi kotti ko:pas, si: tA:ri:ki sA: kes kade mArjalt pcldo kUnnab, kUlvab uhakAid kes kadel laisk, se: kogu A:sta laisk keA kuri om ellen, to: kuri ka ko:lden, mcro muldagi minnen kes koer elades, se: koer surres kes elades laisk, se: surres laisk kes elades rikas, se: koa surres rikas sui kes tantsib talgudes, talve talu uksedes kes suvel pilli lO:nd, se: tantsigu talvel kes suve ei kogu, se: talvel ei sigi kes suvel ei kogu, sie talvel ei sUO kes suil ei korja, peab talvel orjama kes suvcl laulap, to: talvcl lainas kes metsas kAib, se: hoidku silmad lahti kes vanan eAn naise sA:p, se: laste abist ilma jA:p kes kotta kuses, tu: kodu jA:s kes tu:lde kUlvab, se: ilma jA:b kes kala mcrran, tu: taht vAllA, kes vAllAn, tu: taht mcrda ken no:relt nobe, se: virk vananagi kes no:rusen ei pUvva, se: vanadusen ei lva kes ligi linna elab, se: so:lanAlga sureb kes pilve silmi vA:tab, se: kuiva tO:d ei sA: kes ilma lAind, se: ilmas on kes Uhest me:s, se: teisest me:s kes Uhes tru:, se: teises tru: kes lihahimus elAb, si: rasvanAlgA surep kellel hAda, sellel jalad kel hAda, se: karjub kel hAda, kUll se: abi otsib kes palju sisse kA:rib, se: palju vAlja lA:rib kes kohut tahab kAia, si: vctku rahakott ridvaga selgA kiA kohut kAU, tu: olkc' kahrc' mi:s, tu:l olkc' hammas hUA kes virga vilja Ara sO:b, kui laisku mA: peal ei ole kes sU:b, si: vA:b kua kes sO:b, se: pihkab kes sUOb, sie jaksab kes sO:b, se: te:b kes sO:b, se: lO:b kes naise varaga enne rikkaks lAin on kes se: inimene on, kes ennast laidab kesse kavalamb on kui inimene kes sea hAnnast enne sU:a sA:nd on kes sest unest sO:nus on sA:nud kes iga pA isanda vi:si elab, ei sua nAdalas kcrda hArra clla kes iga pA ilus, se: harvast alasti kes no:relt vana om, piat vanalt nu:r olema kes no:relt nobe koguma, sel vanuni vara sU:a kes no:relt valetab, se: vanalt varastab kes no:relt varastab, se: seda vanana ei jAta kiA no:rclt nuiatUkk, tu: vanalt pu:pala kes jcuab, se: scuab kes ilma rA:matu jcuab lAbi lugeda kesse merd voib kirvel tAUtA kes vcib ilma uskuda kes iga koera haukumist vcib tAhele panna kes vcib jumala perset peksta kes ainust last rA:tsib lU:a kes vcib santi sundida, kui sant ei taha kcndida kes ilma jcuab targas cpate kes vci Ule jcu kedagi sundi tegemA kis santi vaest vcib ke:lata, kui tema tahab kerjata kes mu: mu pA:d sA:b murda, kui ma isi ei murra kes igaUhe ninA:ukude jArge ikka sA:b kes vAgisi surmale vcib kaubelda kes nenda vcib scita, kui mA:ilm rA:gib kes talgo vorstega joud ravida kes varga ette vcib seista kes sA:b, se: salvab kes ostab, mis temal tarvis ei ole, mU:b pArast, mis temal tarvis on kes kcrvenid kAkke ei taha, peab pada sangama kel pcle tO:d, se: kAib te:d kellel ep ole tO:d, se: otsib tO:d kellel ei ole sObru, sellel on vaenlasi kel pole kA:sa, se: vctab kassi kes odre ei kasvata, mcdu ei sA: kel ei ole reherentsAkut, sel ei ole kirikukentsAkut kellel pole hAbi, sellel pole au kes ei ole nAlgA nAnnU, si: ei mcesta elu se: armastap suvve, kellel kasukat ei ole kes valget varblast ei ole nAinud, ega sest pcllume:st ei sA: kis ei mcista kcrtsinal'la, / karvust kinni, uksest vAlja kes kieletuma hAda teab kes AhnA o:nde tA:d, kui ei tikuta kes teise hAda tunneb mu:d ku ta isi kes tark, se: vctab cpetust kes on targem, se: tasugu, / scnaseppa seletagu, / kellel palju, pangu peale, / kellel li:alt, se: lisagu kes tunneks saksa santidest, kui rAtsepat ei oleks kel on vilja, sel on salve kel jcud, sel vAgi kel jcud, sel vcit; kel raha, sel cigus kes no lutsust lu: pidA, ku haug jo handapite kAehn um kes koera persest ho:lib kes nA:ratab, si: pe:retab kes vaest varrule kutsub vci pu:jalga pulma kes palju elanud, se: palju nAinud kes kaua magab, seld kuer kinged sUOb kes kavva maka, jA:s kA:l haigcst kes kaua o:tab, se: kauni sA:b kes vaesele cigust te:b kes santi sauna laseb, vaestlast lavale kes popsi pullikcse talu chvakese manu last kes tsika lauda lask kessi kitsi perAst kuhja lu: vai latse perAst so:la tu: kes pea usup, sA:p pea petetus kes armas, si: ilus kes armastust kUlvab, se: armastust leikab kes koera mu: ki:dab, kui koer isi kes sind ki:dab, kui sa ise Ai ki:da kes kitAp, se: petAp kes valetab, se: varastab kes vi:tsib, se: vihub, kes laisa lavale tcstab kes te:b, se: ka sO:b kes te:b, se: sA:b; kel pcle teha, sel pcle sA:da kes te:b, se: jcuab; kes mO:da lAheb, se: pidagu lcuad kel enam tangu kAes, vcib paksema le:me ke:ta kes rohkem loeb, se: rohkem teab kes nA:rd minno, tu: nA:rd jumalat; kes nA:rd rcivit, tu: nA:rd rAtseppA; kes nA:rd sA:pit, tu: nA:rd kAngseppA kes vasikaga vcidu jo:ksta tahab, vctku nAdalane leivakott kA:sa kes hobusega scidab, se: ka hobust sO:dab kes sea seltsin elAb, nakkab ka vi:mAtA sitta sU:mA kes sussega om unnanu, tu: piat nA:dega kah Uteh murdma kes kulbil algab, se: lusigal lobetab kes leivaga kerjama lAheb, tuleb tUkiga tagasi, aga kes tUkiga lAheb, tuleb leivaga tagasi kes no:re hArjaga kUnd, tege kcvera virgese kes pisuksega rahul ei ole, se: su:rt ei sA: kes vAikselt alustab, lcpetab su:reste kes valega haukap, si: valuga ne:lAtAp kes tAie pihuga kUlvab, se: tAie pihuga leikab kes vi:ga Umbre kAU, tu: cks hAmmest ka sA: kes nutuga kUlvab, se: rc:muga lcikab kiA vAsUnU um, tu: maka Ar, ku kU:ts kUle all, pAss pA: all um kes vA: kardab, se: valu nAeb kiA no kingitut asja kaes kes keik mAttad otsib, se: keik marjad maitseb kes naese pilli tantsib, se: oma sA:relu:d murrab kes kcrgele kipub, se: kcrgelt kukub kes pailu pU:Ab, si: vAikest kaotap kes palju pU:ab, se: vAhema sA:b kes pArast naerab, naerab paremini kes ho:letu, se: cnnetu kes jArele jAtab, se: jArje peal istub kes tule ligi lAheb, pcletab oma ri:ded kes kaeravilja viljaks ehk jo:dikut meheks hU:ab kes ei te: pA:va, se: te:b O:se kes ei taha tO:d teha, se: peab keruma kes ei taha tO:d teha, se: peab nAlga nAgema kes ei taha tO:d teha, se: ei pea ka sO:ma kes ei taha tO:d teha, peab tUhja kchtu kannatama kes tO:d ei te:, se: sU:a ei sA: kes tO:d ei te:, se: leiba ei sO:, vaid viskab jalad seinale kes enne ei kasi, kui vc:ras tuleb, se: on pArast ti:dus kes leiba taga ei aja, seda ajab leib taga kes ei vOta vanema sOna, vOtab vannutud osa kes ei te: silmi lahti, peab kukru lahti tegema kes ep sA: sU:es kchto tAis, ei se: sA: lakkudes kes ei kosu, kitku vAlja, viska Ara aia taha kis ei usu, piab tunda sA:ma kes hA:d ei te:, se: hakkab kurja tegema kes head ei mcista, peab kurja kartma kes head ei ku:le, peab kurja ku:lma kes ku:lda ei taha, piab tundma kes ei ku:le, kolki sA:b kes hA:ga ei anna, selle kAest vcetas vAgisi kes ei kchta kanda kcrrekest, si: ei ehita ni:piA pesAkest kes ei sUnni sauna, se: ei sUnni mcisa kes vette ei hUppa, se: ujuma ei cpi kes piskuga ei mcista elada, ei sA: paljuga ammugi lAbi kes ei julge, ei sA: vcru linna nAha kes ei, mcista palvet teha, seda sA:tke mere peale kest ei olc sU:jAt, tu:st ei olc ka tegijAt kis ei lAhA juanitulclc, sie jA:de mardini magama ning kU:nlipAeni kUkUtAmA kis vaese valitsejaks vetab kes vctab, se: rA:kigu, kes annab, se: olgu vait kes sO:malda, tu: unelda kes hobuseta, se: ho:leta; kes pA:dita, se: paha ilmata kes kusemata situb, se: n...mata sureb kes pigi kUlge hakkab, se: kAed mustaks mA:rib kel cigus on, peaks kohut sA:ma kenel cigus, lasku pUksid maha kes tahab cigest elada, seda ep kardeta mitte kes rikas rahale, se: kcrge aule kes om rikas oman koton, to: om vc:ral kotal kah rohket ruoga noudab, kaik nAljA nAgeb kel rikkust, tu:l vcimu kes tahab puhast leiba sU:a, sel pea tuleb maja mU:a kes scuab, se: jcuab kes koira kuts ehk penil perAn kAve kellel rahu, sellel rcemu; kel pcle rahu, sel pcle rcemu kes koerale i:algi ku:lutab, kus peres pulmad on kes silku sO:b, se: vilku lO:b kes korjab, se: leiab kes korjab, se: kogub kes kUlvab, se: lcikab; kes ei kUlva, se: ei lcika kes kahju kardab, se: cnne ei leia kellel kahju kanda on, se: sA:b hAbi ilma hinnata pA:lekauba kes lcpetab ilmast tO: vci merest ve: kes hAbi otsib, hAbi leiab kes sandipojast sajah lu: pidA kes magab, se: on vaene kes kena perse hammaste kindi hakkab kel om kavalust, sel ka tarkust kes ilma su: kinni paneb kel magchust, tu:l sagchust keA make, tu: tike kes ruttu sO:b, se: ruttu te:b kiA ruttu ju:sk, tu: pia vAsUs kiA pia kitt, tu: pia lait kes iki sUndUnu om, si: iki sures kah kes juba pcrgus, peab ka kuradit kummardama kes ilosat otsip, se: hUvvA ei lOvvA kes ki:ssa kirja paneb ehk lutsu lu:sse arvab kes pereminiks vci vAiks lAheb, se: jAtku sUda koju kes oma last armastab, se: teda ka karistab kes oma tO:d rikub, se: kaupa rikub kiA umma hA:d ei hA:dA, tu: vc:ra hA:d ei varasta kes oma vanemaid lO:b, selle kAsi ei kAi ilmaski hAsti kes oma vanembile lU:, selle inemisel ei mAdaned mitte ju:se ArA kes oma naist heast materdab, se: sada pattu andeks sA:b kes oma naist lO:b, selle kAsi katkeb kes oma vclga maksab, on rikas inimene kes ise varastanud, se: kardab varast kes ise sisse kukub, se: teisel auku kA:b kes ise ahju taga istunud, teab teist sealt otsida kis isi valetab, se: ei usu, et teine tctt rA:gib kes ise te:b, sel kcik, kes teise peale lo:dab, se: o:tab kes ise hA:vu ei ole kannatanud, naerab armide Ule kes ise ei cle haige cld, sie ei usu tcise hAdA kes ise ei lUkka, sA:b muist lUkatud kes harva kAib, se: augu jAtab kes hindAd paigata mcistab, si: ka tcist pallcma ei kAU kes laubacsta vistleb, / seda jumal nustleb ken pA:vA tcinetcist vihkav, ni: O:se tcinetcist armastav kes ei ho:li piskust, se: ei ho:li paljust kes kord nina pOletand, ei pOleta enam kes korra hamba veristand, se: katsub ikka kes korra pclend, kardab tuld kes kardab, se: kaotab kes kannatab, se: ei kahetse kes kannatab, se: kaua elab kes supiga su: pcletand, se: puhub ka ve: peale kes pcllu i:st ei ho:litse, selle jAtab pcld hAtta kes hAbi ei tunne, se: nAlga ei sure kis ise:nnast Ulendab, se: sA:b alandatud, kes ise:nnast alandab, se: sA:b Ulendatud kes endast lugu ei pea, sellest ei pea ka teised lugu kes hiljaks jA:b, se: ilma jA:b kes petUst pelgap, se: cnne lOvvA ci' kes enne koitu kobistab, se: varem leivameheks sA:b kes hunti kardab, se: metsa Argu mingu kis jumalat kardab, se: ei karda inimesi kes jumalat ei pel'gA, si: orjab koradit kes hA:d ei hAbene, piAd kurja pelgAme kes sAitse A:stat te:nib, sA:b talu omale kessi ende tegu nAeb vci ende kurja ku:leb kessi vaese veimakka vA:tab kiA no kitse silmust kaes, ku lehma lc:g kcva um kes saksa santi nA:b kes kodu musta vai teo laiska kaes kiA nAge, tu: hagc, kiA ku:ld, tu: ku:k kis vA:tab, se: varastab kis vajub, si: kaob kes pilli hU:dma paneb mu:d kui ema kes rumala pead vastu seina taob, kui ise kel hu:l, sel ku:r kes no:ruses ho:letu, se: vanaduses cnnetu kes hoiab, sel on kes kcneleb, sel cigus kes kcneleb, se: kUlvab; kes ku:lab, se: lcikab kes rA:gib, mis tahab, se: ku:leb, mis ei taha kes on junnagas, sie on ka munnagas kes seisab, katsugu, et ta ei lange kis on sA:pad jalga sA:nd, se: on isand igapAe kes varastab, se: valetab kes varastab, se: tapab kes varastab, se: pcletab ise oma vara Ara kes ko:leb, si: kodu lA:b; kes elAb, si: ette putub kes rikkal rindu A:b vci vaese vangist pAstAb kes pU:ab, se: jcuab kes tUli otsib, se: tUhja leiab kes pulli sU:d takan ots kes otsib, se: leiab kesse lapse pilli jArele tantsib kes tapab, si: matab keA Ule vancmba lAtt, tu: lAtt Ule jumala kes kik so: scit, se: kik mA: maits kes teist naerab, se: ise naeruks jA:b kis teist naerab, naerab isiennast kes koerust te:b, se: kolki sA:b kes kutsumata on tulnud, se: ajamata lAheb kes kutsumata tulnd, se: lusikata sO:b kes hAdas meile abi te:b, se: on cige scber kes tUhja rA:gib, se: sO:b tu:lt kes huntide hulkas on, peab nendega uluma kes iga pc:sa alla otsib, se: vi:maks ommeti ussi leiab kes pclgab jumalavilja Ara kes hA: Ara pclgab vci magusa maha viskab kes hobust ke:lab su:ga vctmast, kui ta jalgupidi pchkude se:s tallab kes vanu lau pli:di all pcletab kes laini joudab lugeda kes pandib, se: sandib kel me:l, se: mctelgu jArele kiA kuningalc kohut mcist vai peremehele perrA kaes kiA pal'lo alustas, tu: ve:dU lcpctas kes tahab palju sA:da, peab palju kannatama palju sA:b, palju lAheb kes palju sA:b, se: palju sO:b kes palju sA:b, se: rohkem tahab kes palju mctleb, se: vAhe te:b kes palju kUsib, sA:b targemaks kes palju kAind, se: palju nAind kellel palju vilja om, se: hoidku palju tsiku, kellel palju raha om, se: nakaku veskit tegema kes pallu ku:leb, se: pallu kcneleb kes palju sO:b, se: palju te:b kes paljo lainas, se: paljo leinas kes pal'lu te:b, se: pal'lu sO:b; kes kasinest te:b, se: kasinest sO:b kes palju magab, sA:b palju kahju kes palju vannub, se: palju valetab kes pailu nAeb, se: pailu rA:gib kes palju nAeb, se: palju teab, aga hea, kes vAhe nAeb ja si:ski teab kes palju rA:gib se: palju ka teab kes palju rA:gib, se: palju valetab kes palju rA:gib, palju vastab kes palju rA:gib, se: vAhe te:b kes palju rA:gib, se: vAhe teab kes paljo kcneleb, te:b hendale vA: kes palju rA:gib, selle kA:st palju kUsitakse kes palju te:b, se: palju sA:b; kes vAhe te:b, se: vAhe sA:b kes palju lubab, se: palju kahetseb kes palju lubab, se: vAhe annab kes palju teise ukse:sist pUhib, si:s selle ukse:sine kogub prUgi tAis kes palju valib, se: pahema sA:b kes palju teab, selle kAest ka palju kUsitakse kes palju tahab, se: vAhe sA:b kellel palju kUsimist, sel palju kostmist kel palju scpru, sel palju vaenlasi kel pailu karvu, sel pailu armu kes ei anna antust ja ei murra murtust, sel ka midagi ei ole kea antust ei anna, se: ei anna kah aidast kes on koera keAst makA ostnud, nema ka saksa keAst raha lainanud kes elust ei cpi, seda cpetab ilm kes ko:re pA:lt sO:b, se: sO:gu ka sisu kes enne agu alustap, si: valgen ei tunne vA: kes A:sta ette kutsutakse, se: pA: pArale jA:b kes ei sA: enne kahtkUmmet ilusaks, enne kolmekUmmet targaks, enne vi:tkUmmet rikkaks, neil jA:vad kcik ne:d sA:mata kes e:s, se: me:s kes e:s, se: hernekott, kes keskel, se: ke:kott, kes taga, se: tangukott kel kaupa, sel muret kes o:tab, se: hulga sA:b kel pehme ju:s, sel pehme sUda; kel kare ju:s, sel kare sUda kes rebast u:ndc ti:d; ku pini perrA lAtt, si:s vAllA ots kesse toise pere asja tiedAb kes ti:d, kes kesvAleA sU: ja kA:rakaraski kast kes ti:d, kiA kesvAtse leA sU:, karatsc karaski kast kes teab, mitu tu:lt jalge all on kes laialt otsib, se: lahja leiab kes veidi opip, se: veidi mcistap kes veidi kcneles, seo pal'lu ti:d kes karu sO:ma, se: karu tegema; kes kana sO:ma, se: kana tegema kes saksa mu:du vAlja lAheb, si: sandi mu:du elab kis hArg tO:le, se: hArg sO:ma kista kis varsaga mAra tahab kes seda tahab nAha, et vaesel valge pA:ga laps on kes santi sulaseks vci sauname:st pulma tahab kes tahab, se: sA:b kes tahab, se: ei sA:; kes ei taha, se: sA:b kes tu:lt kUlvab, se: tormi lcikab kes teise tO:st tUdib ehk teise vA:st vAsib kes tUhjast kaust enam vett vctab kes si:s rugist sO:b, kui saia on kes sis tarko leA sO:se, ko ullc olc ci kes magaja kassi suhu situb kes pusule appi lAtt kesse kutsikale rcigast annab kes tUdrukule sellepArast vclla Ulesse te:b, et ta mehele ei sA: kes virga vi:surAti kand, kui laisku seAn ei ole kes vaese vaotes vai armetu ala kA:nd kes varest lAheb laskma, kui tedresid on kenest ei sA: su:sanaga, sest ei sA: su:re peksugagi kes kitsi karjaelajaks arvab kes kehvad karja ehk vasikad vanaelajate hulka arvab kel kUmme kavalust kcrva taga, se: paneb keigepeAlt vaga nAu silma ette kessi vaeselelatsele titti nAitAs kes vaeselapsele v nAitab kes peretUtrele pe t nAitab ehk vaeselapsele valget sArki annab kes vaesele vaia vci kehvale kella nAitab kellel one aega, se: one haige; kes ei vi:tsi, sel one viga kes vihane Ute pA:le, se: vihane tcise pA:le kes mcistab tAnada, sellele antakse ikka enam tAnamise pArast kel anda, sel vctta kes tangupudruga leiba sO:b, se: sA:detakse siberisse kes koir kotun, se: koir vAllan kes kodu karjub, se: e:mal haugub kes kodun, om plendsi, kes kcrdsin, om pi:ga kes kaiele kargab, se: kirikule kingib kes mcistab varastada, se: mcistab peita ke vAga to:tab, se: valeteleb enne toapoiss, pArast seapoiss, aga enne seapoiss, pArast toapoiss kes enne veskile jcuab, se: jahvatab enne kiA kullcs, tu: kluhhost kui kott; kiA kaes, tu: pUmmest kui pott kes sulaseks su:r on, se: on peremeheks pisukene kes li:ast sO:b ja li:ast jo:b, se: omal vatsal vA: te:b kes vaenu kUlvab, lcikab vA:, kes scda ku:lutab, lcikab verd Ara hakka laste orjaks sA: kUll rikkas, Ara sA: uhkes kelle tUOd sa tied, selle laulu sa laulad kelle tO:, selle talgud kel perse sU:dAs, kUll tu: hindAle sanna kUtt kelle perse Utsatab, selle su: matsatab kelle perse hilbatab, selle ke:l nAlbatab kene pA:t, sen keul kelle puder, selle rasv kelle leiba ma sO:n, selle laulu ma laulan kelle katus kakenu, selle pcrmand pcdenu kel jalg nobe, sel ke:l libe kelle jalg tatsub, selle su: matsub kes ei ole jalust vigane, se: on peast segane kel kohus, sel cigus; kel cigus, sel vcimus kellel kost, sel kohus; kellel vcid, sel vcimus kelle nAgu, selle jagu kelle nAgu, selle tegu kelle vili vi:bunu, selle salve sammaldanu kel vAgi, sel vcimus, kel kukkur, sel kohus kelle kAsi adra ots, selle su: leiva ots kelle kAsi kAlbatab, selle ke:l nAlbatab kelle kAsi kaitseb, selle su: maitseb kelle kAsi li:gub, selle su: sO:b kelle kAsi li:gub, selle su: matsutab kelle kAsi, selle mesi kelle kAed sitaga, selle su: saiaga kel kAed rUpes, sellel nAlg kctus kel kAtt, sel jalga kel kAed, sel kalad kelles sUA scrmc otsah nAUdAdA um kellel pUksid, sellel piel kelle kana, tolle muna kelle vasikas, sie ammub kelle laps, selle nimi kel rciva pclvine poritse, tul su: kcrvuni rasvage kel tU:tAs pA:, tu:l jalol veidemb vaiva kel salved tAis, mc:dab, teine vAltab ka kelle ihu upatab, selle su: maigatab kel vcimu, sel valda kel jcud, sel cigus kel vcim, sel cigus kenes meri, sen kalad kelle vAits, selle leib kelle su: ostab, selle kott vastab kelle kcrv ei taha ku:lda, selle su: peab vastama kelle pilli puhud, selle tantsu tantsid kelle hobune on ojas, selle jalg peab olema madalamas kelle saun, selle viht kelle v u, selle valda; kelle tahtu, selle anda kel lai lauk peas on, sel on lahke ja hea elu; kel kitsas lauk, sel kibe ja vA:line elu kelle king pigistab, kUll se: karjub kelle king pigistab, selle jalg valutab kelle saba sitane, selle su: rasvane kelle henge nAllAn, selle pcld pcdur kelle me:l lahke, selle ke:l kerge kelle tubak, selle tuli kelle pi:re kesk lagipeas, se: on laisk; kellel otsa e:s, se: on ori; kellel kcrva A:res, on kcrk; kellel kuklA:ukus, on kuri kelle tare risune, selle laud rA:sune kellel scnad, sellel ka teod kellel scnad, sellel scrmed kes valetab, se: kannatab Ara luiska enne heinA:ega luiska ja ni:da, luisk aega ei vi:da luiskamine om su:rep kunst kui ni:tmine lAnge om lAsAle minna, lAngem ve:l lAsA le:mi sUvvA vastahakkamene on lo:dud kuidas madisepA:l tu:l, ni: on kalasA:k kuida sA:dud, nenda antud kuidas sA:dud, ncnda sO:dud kuida sA:dud, nenda lAheb kuida sA:dud, ncnda lastud kudas kUla kutsule, ncnda kuts kUlale kudas kUla mulle, ncnda mina kUlale kuidas kUlA reinule, nindA rein kUlAle kuidas sO:k, nenda lO:k kuda sO:k, ncnda sOrk; kuda jo:k, ncnda jo:sk kudas sU:a, ncnda sulgi, ja inimesel: kudas jcudu, ncnda ehti kuida pott, nenda tint kuidas pcld, ncnda nA:rid kuidamO:da lcngad on, nenda kangas ka mA:ne vi:r, sA:ne vi:s kuida nAgo, nenda mago kuida nAgu, ncnda tegu kuda juttu aetakse, ncnda ju:a antakse kuda maja, ncnna katus kuida sArk, nindA perse kuda kana siblib, ncnna kana nokib kuidas kana, ncnda muna nigu vo:na, ni: villu kuida mA:, nenda marjad kuidas mA:, ncnda rahvas kuidas mA:, ncnda lina kuida mA:, nenda vi:s kuda mA:, ncnda mu:d kuida moa, ni: murre kuida mA:, ncnda maner kuda elu, ncnda ots kuida auk, ncnda paik kudas auk, ncnda pulk kuida meheke, nenda me:leke kuida hobu, ncnda ko:rm kuidas kUnd, ncnda kasu kuida siga, nenda kUna kuda rahvas, ncnna mina kudas rahvas, ncnda rc:vas kuida vesi ve:retab, nonda jA: kUlmetab kudas ilm mA:arjapAe O:si, ncnda on ve:l nelikUmmend O:d ja pA: kuidas vana koer e:s, ncnda kutsikad takka jArele ni: kui vana peni, ni: om vana pere kuida pereme:s, ncnda sulane kuda pereme:s, ncnda pere kuda pu:, ncnda vili kuda kala, ninda vcrk kuidas kUlame:s mo:ga, nenda ma kUlamehe ho:ga kuidas scber mulle, ncnda ma scbrale kuda jalg, ninda sA:bas kudas kubjas, ncnda kepp kuidas kull, ncnda kU:ned kuidas mcisan hArrA, ninda vallarahva ncna kuida karjane, nenda kari; kuida valgus, nenda vari kuda talu, nenda tA:r ni: kui pini hannalda ilotu om, ni: om ka naine ilma latseta kuida koer, ncnda kohus kuidas koer, ninda malk kuidas pakk, nenda talb kuida kanik, nenda hunik kuida pea, ncnda kUbar kuida kU:nlaku: e:s, nenda pA:stuku: ka taga kuida me:s mctleb, nenda me:s rA:gib kuda me:s, nenda cnn ka kuidas me:s, ncnda mc:t kuidas me:s, ncnda hobune kuidas me:s, ncnda vammus kudas mies, ni: vorstitUkk kuida me:s, nenda palk kuida mies, ninda nimi kuda me:s, ncnda vari kuida mies, ninda regi kudas mies, ninda sebra kuda mies, ncnna hilbud kuda me:s, ncnda mekud kuidas me:s, ncnda mUts kuida me:s, nenda teud kuidas lake, ncnda koer; kuidas pereme:s, ncnda ninA:lune kudas meister, nenda tO: kuida inimene pU:ab, nenda ta sA:b nigu nimme, ni: mi:st kuidas nimi, ncnda vili kudas hArg, ninda hAnd mA:ne kerkherr, sA:ne kihkund kudas vader, ncnda laps nenda kui hind, nenda kaup kuda rUga i:n, ni: tcug takan kuda kott, ncnda su: kuda tegija teinud, ncnda pidaja piab kuida vakk, ncnda kA:s mA:ne vcsu, sA:ne kand kuida sukk, ninda sA:bas kuidas kAnd, ncnda vcsu kuidas kAnd, ncnda kAbi kuidas tibu, ncnda tervis; kuidas arst, ncnda abi kuida isa Uteleb, ncnda laps cpib kui vanem e:l, ncnda laps jArel kudas isa e:s, ncnda poeg taga kudas lind, ncnda lend kuidas lind, ncnda laul kuidas lind, ncnda pu:r kuidas lind, ncnda suled kuda lind, ncnda jcud kuida mets ruttab, ncnda pcllume:s ka ni: lugu kui ncudmine kuida tu:l puhub, nenda laine uhub kuidas tali, ncnda suvi kuda koera tegu, ncnda tema palk kuidas mehe nimi, ncnda mehe au kudas linnu jcud, ncnda linnu pesa ncnda kui linnu hA:l on, ncnda ta laulab kudas linnul mcistust, ncnda pesa ehitab kudas vanad e:s, ncnda pojad pesas kuidas tO:, ncnda sO: kuidas tO:, ncnda palk kudas tO:, ncnda sA:k kuida tO:, nenda vili kuda sA:k, ncnna sO:k kuda au, ncnda nime kuida tamm, ncnda tcru kuda Uks kAsi tcist peseb, ncnda tcine teda kuida nApud jcuavad li:kuda, sedamO:da su: jcuab sU:a kuida mctted, nenda teud kudas kogudus, ncnda kOster nenda kuida selts, nenda sUda kuda kogu, ncnda aru kuda se: kogu, ncnna se: arv kuda teris, nenda tants kuida kAsi te:b, ncnda kael kannab kuida kAe, nenda sA:b ka elatud nigu nahka, ni: nArtsu kudas kari, ncnda karjane kuidas kappa, ncnda kcrva kuida jcud, nenda ko:rem; kuida sA:k, nenda maksud; kuida cigus, nenda kohus kuda pitkus, ncnna tarkos kuidas arm, nenda abi mehilde mesi, naisilde vcsi kui kOrti, ni: scitu kuda va, ncnda valu kuidas ema, ncnda tUtar kuda hAda, ncnda oht mA:ne hu:l [=ho:l], sA:ne ku:l [=ko:l, surm] kuidas kUli, ncnda vili kuidas kUlv, ncnda lcikus kuda saun sA:dud, ncnda saun mingu kuidas ko:r, ncnda tu:m kuda vikat, ncnda lAhker kuda tAdi minule, ncnna mina tAdile kui UlembA i:h, ni: alamba takah kuidas kaup, ncnda maks kuidas lugu, ncnda laul kuida oled aitand algada, ncnda aita ka lcpetada kuida hakkad, ncnda lcpetad mA:ne olct, sA:ne ko:lct kuida sa aset te:d, ncnda sa und nAed kuda sa pcldu harid, ncnda pcld sulle tasub kuidas ratast mA:rib, ncnda jo:kseb nigu tsika sO:dAt, ni: tsiga kasus kuida sa lo:ma toidad, nenda ta veab kuda sina pcllule, ncnna pcld sinule kuda sina teistele, ncnda teised sinule kudas kUsid, ni: vastatakse kuda sO:dad, nenda scidad kuidas sa sO:dad, nenda lUpsad kuidas annad, nenda sA:d kuidas metsa hU:ad, ncnda vastu kostab kuida sa no:relt kasvad, nenda sa vanalt jA:d kui ti:d, ni: tehnAtAs, kui sU:d, ni: sUlAtAs kuidas te:d, ncnda sA:d kui ti:t, ni: sU:t kuidas sina mulle, ncnda mina sulle kuidas lUkkad, ncnda lAheb ni: kui esi, ni: ehte kuda ise, ncnda hilbud kuidas isi, ncnda asi kuidas hoiad, ncnda leiad kuidas sina vanematele, ncnda so lapsed sinule kuida ebu, ninda entsu; kuida nAgu, ninda nArtsu sandil sA:dud, saksal sUOdUd saksa vi:si elada, sandi vi:si kAia kus sa pA:sed pcrsa e:st, / kes haisu jArgi tunneb me:st kuidas tuleb, ncnda lAheb kuda suitseb, ncnda maitseb kui hA:rtu, ni: hi:det kuda tulnud, ncnda kadunud kuidas tehtud, ncnda pe:tud kuida tehtud, nenda te:nib kuidas nAhtud, nenda tehtud nigu tetAs, ni: hA: kui kulda, ni: kohut; kui hcbchct, ni: cigust kui jumalat, ni: kU:nald nenda kui mina metsale, si:s mets mulle kuis kadel lepad urvas, ni: sUgisel kaerad pA:s kuidas kAes, nenda lAheb kuidas no:ruses kUli, ncnda vanaduses vili mA:ne jA:n, sA:ne sA:n vai tuleb kuri Uhest po:lest, kui pole teist po:lt vasto kuda siga vcib pu:sse sA:da, kui tal kU:si ei ole kost kUdsAnu enamb tu:res sA:b kus paber peaseb vastu vctmast, mis peale pannakse kust virku muidu Ara tuntas, ku laisku ei ole kauaks kala kassi e:s kui kaua Uks koer haugub kauas kardulas ja vci sula seisab kui kaua koera kaelas vorst seisab ko:ni jimA, se:ni jelo kaua sa teise mehe hobose selgas sOidad kaua kArme kAes kUps kerkib kaua teine teise au jcuab hoida, kui ta ise seda ei hoia kaua vasikas palvetega elab kui kaua ka nUOri kerid, kerd tuleb ige lopp pA:le kui pikalt sa tcise mehe adraga kUnnad kaua hunt magab surnd lamma kcrvas kaua nA:skel kottis seisab kui kaua vesi ikka scelas seisab kauaks tugideta aed Ulal seisab kauas lUhike laul laulet vci vaese heng vcet kaua sa kotti huikad, kui vasta ei kaja kavvas sant oma kotiga viha pidA kuida koer sU:a sA:b, nenda koer haugub kudas koeral sU:a antakse, ncnda ta kAib karjas kui jummal pallcldu, ni: jagu jaetu kui kuagi, ni: hUAgi kudas ju:a antakse, ncnda juttu aetakse kudas mann, ncnna mari palju pada ku:malt tulele tuleb nagu so:l supile, ncnda tcde jutule kUll on hAda, kui pA: on mAda mis ma vc:rast appi sA:n, kui ma verest ei sA: appi kuida Uhest, nenda teisest kaugele lind Uhe ti:vaga linnub kus koer muidu vananeb kui jalatAitesse kordamine on tarkuse ema palju sitale tarvis: pista scrmega silma sUda kohe tAis palju saksale tarvis on: pista scrmega silma, si:s sUda kohe tAis mettuks mullale vaja paljuks ohu peale tarvis lAheb paljuks patusele tarvis on pal'lus vaescl varra, kodapo:litscl koku mitu pA:d, setu me:lt mitu me:st, setu aru mitu rehti, setu kOhtu ni:mitu pA: esimene lumi mA:s, ni:mitu talvet te:b mitu pA: pA:le jA:nipA: kAgu kukkub, ni:mitu nAdalat on pA:le mihklipA: so:ja mitu pA:, setu vA: ni:mitu pA:va, ni:mitu me:lt mitu O:d so:ja ehk kUlma enne mA:rjapA:, ni:mitu nAdalat so:ja ehk kUlma enne mihklipA: ku sAlu karate tahab, sis lase karate kui abi tahetakse anda, si:s aitab; kui abi anda ei taheta, si:s ei aita kedagi ku nAtA tahetas, sis nAtAs nukkagi tahad latva ronida, hakka tUvest pA:le tahad tUtart kosida, vA:ta ema vi:sid kui umma nahka tahat turole vi:A, sis elA muidega ri:oh tahad sikku kAtte sA:da, vcta sikul sarvest kinni tahad scbrast lahti sA:da, si:s laena scbrale raha tahad sa tu:me kAtte sA:da, si:s vcta ko:rimist ette tahud sA:da kaubamiheks, mUO kaigepA:ld sUAmetunnistus maha kui tahad targaks sA:da, si:s pead cppima kui tahad, et kcik ilm teada sA:b, si:s rA:gi oma naisele tahad, et pere vAhem sO:ks, si:s te: silda alla tahad, et scber piaks hea olema, si:s ole sina enne kui tahad, et tOised sind piavad austama, si:s austa ise tOisi tahat elAdA, vcta oppust tu:l ja torm on mere pUha, vaga ilm to:b kalaliha talvc leib nAge pal'lo vaivu, pal'lo viputas vihma, ni pal'lo puh tu:lt kcik olcmc Ute jumala latsc meie ei ole himude peremehed, vaid nemad ikka meie peremehed ku mihklepA: vci lAge pe:ts, sis sA:vat jA:nipA: liha lAge pidAde sUnnib lapsuke, si:s sUnnib ka emale pi:m rindu kui raha loetakse, si:s mine vAljA; kui tO:d tehakse, si:s tule ligi tunnist pAset, iA elAt Ara viska enne vana vett vAlja, kui u:t ei ole viska koerale kont suhu, hakkab ommeti pArast jAlle urisema ArA viska tcese pA:le kiviga, kui sul endAl sUdA must Ara enne vana mUtsi ahju viska, kui u:t peas ei ole viska kivi ette, sis om hA: pA:le astu Ara enne lapsekingi Ara viska, kui jalg mehesA:bast kanda jcuab Ara viska kiva teise katusele, kui oma katus klA:sist on Ara viska pArleid sigade ette viska kont koera ette, si:s nArib ta seda, kuni kont katki vanas lA:t, vaeses jA:t kui sa perenaesesse sA:d, sis pane uni varna lA:t esi vanast, lAtt cnn ka vanast kcrdzipingi' lAmmA kcrdsipingi' pehmekese' kcrtsivclga ei jcua Ukski jo:dik Ara maksa pUhi ennema oma ninA:lune A:, si:s mine teistel tea palju, aga kcnele vAhe kus vanu lambaid on, seal ka tallekesi kus tO:d, seal leiba kus laua peal, seal ka laua all kus hunt talvel pesa te:b kos must mu: jAtt kuhu sitt rattast jA:b kus se: talu hA: jA:b puha kui perenaese perssen kus pcrn maust jA:b kus se: vesi jAi, mis cllele vi:di kus se: rikka raha sA:ks, kui kehvad sO:mas ei oleks kus leiba, sA:l leivakcrvast kus sUda, seAl silm kus sUda, seal me:l koh kutsik kotoh, sA:l vana pini aia all kus hobune pUherdab, senna jA:vad karvad maha kus lammas ni:detakse, seal karv kariseb koh vi:r, sA:l kala kust vesi vi:b, senna ei jA: jAlgegi jArele kus on su varandus, sial on su sUda kus chtu, seal O:maja koh perremi:s pchuh, sA:l latse laisklemah sandil koh talo, siAl sU:; pinil koh puhm, siAl kuscs kus sunt, seal kAsi kohe vchl vett juhatas, senna otsi tuld koh kala, sA:l pU:djA kus rahu kasub, seAlt ri:d kaub kus konn sA:dud, seal konn sO:dud kus rebane, seal saba kus jalga, sA:l scrga kus koer kord lU:a sA:nud, ei ta seal teine kord haugu enam kust koer kcrra lakku sA:b, ega koer sA:lt Anam Ara ei lA:, sest koeral om joba magu suhun kus koira, seal konti kus pea, seal p se kos kcht, sial O:maja kus kcht, seal kodu kus mehel hea, seal hobusel ka hea kus hArg te:b, seal hArg sO:b kus hArike sO:b, seal hArike hingab kus hArg sUOb, sial hArg situb kus hArg sUOb, sial hArg magab kust hArg sA:b, sA:lt hArg jo:b kus tulp, sA:l verst kus ruske hArg Uks kord maganud, tunnukse Uheksa A:stat kohta kus nui lO:b, senna vai peab minema kus surija sureb, sinna vara jAeb kus kAnd, seal vcsu kos sA:dan toime ei sA:, sinna sA:dab naise kus kcige sUgavam roe on, senna lapsed sisse lAhad kus surm, seal muld kos lapuline kuses, senna ncsesse ncgese; kos kA:sik kuses, senna kasuse kapsta kus lind lendab, sA:lt pesa leiad koh mcts, sA:l jAnese' kust hunt sA:b, sealt hunt sO:b kos susi, sA:l jAle kus lapse hAda, seal vanema sUda kus jA:b rikka rikkus, sinna jA:b vaese vaesus kos tU:d, sA:l sagi kus viljavihud pu:duvad, seal rabatakse clgi kos perenaine kcrrata, sA:l maja ilma perata kus libu, seal lipa kus lehm, seal on vasikas kos U:, siAl ase, kos pA:v, siAl paik kus ncel e:s, seal ni:t tagajArele kus hAda kcige su:rem, seal abi kcige lAhem koh suguvcsa, siAl osa kus kits kinni, seal kits kisub ikka kus kits kinni, sA:lt ta peab sU:a ka sA:ma kus kolm le:ritud tUtart majas on, sinna ei lAhe kuratki enam kosja kus kolm naist kogusen, sA:l ei ole enam valda vajagi kui kolm naist ko:s, si:s on kurat neljandaks kus viga nAed laita, seal tule ja aita Ara lcika sA:lt, kus sa ei ole kUlUnu kus isi, sA:l koer ka kus istud, sinna jA:b hunnik kus raisk e:s on, sealt koer sO:b kon mAke, sA:l vAke kus mAgi, seal mcis, kus kUngas, seal kcrts, talud so: ja raba se:s kus on kuri koer ja ilusad hobused, sA:lt vcta naine kus ko:rm langeb, sinna rUnded jA:vad kos sille pini, sA:l sille tUtrek kon su:r tuli, sA:l pal'lu puid kus hunnik, seal sitascnnid kus pauk, seal hunnik kon pauku, sA:l rcuku kus kont mA:s, sinna koerad jo:ksad kus haige on, seAl on kAsi; kus arm on, seAl on silm kon pesAkeist, sA:l tsirgukcist kus hArga, seal scrga koh hArgA, sA:l sarvc kus aida, sA:l auku koh majah jo vanatUtrik om, sinnA' imp olc ci pinni vaja kus kolmekUmne A:stane vanatUdruk majas, seal ei sA: enam varssa kasvatada kus kirik, seal kcrts kus silm, seal kUlm; kus sclm, seal soe kus terav nurk, seal kcrge torn kus hA:b, sA:l mAhi kus on tissi, siel on ka tussi kus sA:jaid, sA:l sO:jaid kust enesel vAga sUgeleb, sealt mcistab teist kcige parem sUgada kust pe:n, sealt venib katki kus on ohraiva, seal ei mahu rukki:va kui mu:d peret, sA:l mu:d ku:lja, kui olc ci peret, ni: olc ci ku:ljatki kost vi:ele sA:, sA:lt sA: ku:endale kah kus ku:sele kehv ja mAnnile hea, seal lehisel paras kun tetAs, sA:l tilgub kus pole kaebtust, seal pole kohut kus pcle head, seal pcle paha kus on lO:ki, sA:l on sA:ki kus sulgi, sA:l lindu kus tuld, seal suitsu kus liha kUdsAs, sA:l rasu silgus kus ossi, sA:l tussi kus on naisi, siel pole rahu kus scbrad ko:s, seal peab ka sigu hulgas olema kus ohtu, seal rohtu kos kA:gutamist, sA:l munemist kus naudi, seal nA:brid kus risu cues, sA:l leiba salvus kus seltsi, seal scbru kus sA:d merel mageja vett kun cnne om, sA:l om ka cnnetust kus kulda, seal mulda kus jumal kirku tege, sinna tege kurat kcrtsi kcrva kus su:red scbrad, seal su:red tUlid kus su:red sA:mad, seal su:red sO:mad kus on head, seal kohe ki:da; paha nAed, seal palju laida kos vara, sA:l ei ole perijAt, kos perijA, sA:l ei ole varra kus penil pesa vci koeral ase kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase kus pu:d pclad, seal suitsu Ules tcuseb kus mesi, seal on ka kArblased kos sarvi sainan, sA:l luid lauda taga kus on nAlga, sA:l on vclga kus ma tAna jArje jAtan, sealt ma homme otsa leian kus ma leian ho:letust, sinna kUlvan cnnetust kus on aias, seal on ka aia taga kus paelu tUtri maeas o:, sial o: perenaene ja tUtred kcik laesad kus toa se:s, se:l toa taga kus aitas, sA:l aida taga kus laudas, seal lauda taga kus kuer mcjal kui kerikus ja vanarahva pingis kus muldine lumi on kus vaesel cigus vci kehval kohus kus koeral kohus kus koeral kodu vci hundil O:maja kus ei ole hakatust, sA:l ei ole lcpetust kus ei ole sitakest, sealt ei vci ka saiakest sA:da vana koer aetakse metsa, kus ep ole kutsikat cues kus pole suitsu, seal pole so:ja kus pole ciget otsust mitte, sA:l pole ka midagit kus ei ole sekki, seal ei ole sekki pandavat kun ei ole hundi pesA, sA:l ei ole ka hunti kus ei ole hirmu, seal ei ole armu kus lapsi, seal vanu kus lapsi, seal leiba koh latse', seal lA:stu; koh poisi, seal pu: kus konti, seal mUnti kus konti, sA:l scrga kus teri, seal ivi kus scda, sA:l hAda kus naeru, sA:l nuttu kos elu, sA:l hAda kus tUhi, sA:l tUli kus valgust, seal varju kus ki:tust, seal laitust kus ehitust, seal ka puru kon hArga tapetas, sinna veri tsilgatas kus pu:d raiutakse, seal langad lA:stud kust sA:b lu:da, sA:lt sA:b vcru ka kus sO:mist nAtas, sA:l sO:mist tetas kus keiakse, senna jA:vad jAlled kust karvu sA:p, sA:lt karvu kakuts kus vara sA:dud, sA:l vA: nAhtud kus mc:dets, sA:l mahan; kus kallas, sA:lt kaos kea sinno nA:rd, sA:lt mine mO:da; kea sinno kitt, sA:l pane silma rAti sisse kus hunti kcneldakse, sA:l hunt on kus ikka sUs'sa rohkem Uhesko:s hunikus, seal chkab ikka rohkem kus su:rem kogu, sA:l su:rem kAra kus nurinat, seal hakatis kon ho:letus, sA:l viletsus kus ho:letus, seal cnnetus kus ei ole vastuvctjat, seAl ei ole vi:jat kus pole kodu kedagi, sA:l pole majas midagi kus i:al raibe on, sinna koguvad kotkad kus linnupesa Ulel, sA:l sitahunik all kus suitsu, sialt sA:da kus suitsu, seal tuld kus suitsu, sA:l sandil vclga kus suitsu, seal so:ja kus kcnelejaid, seal ku:ljaid kus rublad e:s on, senna ve:rad ve:l rublad ju:re kus tegijaid, seal nAgijaid kus valu, sA:l vA: kus enne tUli ja ri:d on, sealt peab e:mal hoidma kus inimene ise ennast ei pese, seal ei ole ta i:al pestud kus kaks teineteisega kaklad, seal on mclemad sU:dlased kos kats kcnclcs, sA:l kolmas pist ka uma ncna kost vaene vatsa kUtsA kus vai peaseb, kui nui pihta annab kost soele liha lainata sA: kus tolmu, seal tO:d kos om tUli, sA:l ei ole elamist kus tUli ja tcra, seal kcrratu elu kun tUlU, sA:l taplus koh pallo jutto, sA:l pallo petUst kus palju tarkust, sA:l palju rumalust kus kogu, seal vAge kos pallu lolle patramas, sA:l cige mi:s om vaikimas kus on palju naisi ko:s, seal on palju lArmi pallo pinne perreh, ristirahvas hauk kos pal'lo pinni perren, sA:l jA:b ristirahvas haukmata kus palju kueri ko:s, sA:l ikka nAgelemist sUnnib kus palju vasikud, sinna sA:b ka palju hArgi kus palju scnu, sA:l vAhe tegusid kus vett enne, sinna jo:seb ve:l kus vAhe tuld, seal palju suitsu kus scnu, seal on ka mcnu kus kaks ko:s, sA:l kolmas vahel kus kaks ko:s, seal kolmas su:s kus kaks pead padja peal on, senna tuleb kolmas ka kus on scpra, seal on scira kost rikas raha, leiba sA:b, kui vaene tAlle tO:d ei te: kust tu:l, sealt naeste me:l kust tu:l, sealt on kerglasel me:l kust po:lt tu:l, sealt po:lt mehe me:l kost vi:st veri sA: vai tammelastust oma last kohe pA:rist paota vai abielust lahkuda kus se: paks lAheb, sinna lAheb se: vedel ka kus pu: kukub, senna ta jA:b kuhu kudeb konn, sinna kudeb ka kala kus ku:b lAheb, senna lAhad nO:bid ka kohe tsirk linnahas, sinnA putsai tsilgahas kuhu tu:l tuiskab, senna ta hange ajab kuhu lAhad esimesed rattad, sinna ka tagumised kuhu varna lO:d, senna oma ku:e riputad kus pea pistad, seal pA: vi:dad kuhu sa tcttad, sinna sa sA:d kuhu lUkatakse, sinna lAhed; kuhu tcmmatakse, sinna tuled kuhu oled suvel terinu, sA:l talvel kcdridse koes Ute kAega pannit, sA:lt katc kAega vcta kuhu sa kcnnid, sinna lAhed; kuhu astud, sA:l oled kohe Ut's lammas, sinna kc: lamba' kohe si:vuta kana lendab ehk jalutu katk jo:kseb kus talupoeg tarkusega lAheb kuhu iga tO:me:s oma jArelejA:nud tUkid paneb: kingsepp sA:pa apsatisse, rAtsep ku:ekrae sisse, mU:rsepp mU:ri sisse kus koera kutsuts, sinna koer lA: kuhu Uheksa me:st kUlvavad, seal ei kasva Uhtegi, aga kus Uks me:s kUlvab, kasvab iga iva kus koer oma kottu lAheb kuhu kuningas oma linnast lAheb kus vaene vastuvctja peaseb, kui andjal aru peas ei ole kUll kUsib kUlmakene, ajab taga hallakene: "mis sa tegid, memmekene?" hia pclv ajab inimese hukka hUAtego pala ai tullc, ci upu ui vette heategu kannab kasu heategu leitakse e:st heategu ei ro:steta heategu seisab e:s heategu kannab vilja hA:tehtus ei mAdane hiategu tasutasse topelt heategemised ei lAhe vanaks kana munnc pA:l ja lastc pA:l, kos kats ello maeah, tulc tUlU hunt jA:b hundiks, kui sa teda ka vagaks lambaks nimetad tahtmine on paremb kui sA:mine tahtmine on tA:ri:k tahtjid pal'lo, sA:jid ve:dU kellest rikas, sellest helde mis no:relt haritud, sest vanadus ei vc:rdu kust Uks hea pu: tahab sUnnitada, se: annab ennast painutada scna scnna vasta ja kats scnna kalge vasta ega scnad auku pAhA te: scnad ei lAhe scrmedega kokku scnaho:bid on vahest valusamad kui kAeho:bid millest sUda tAis, sellest rA:gib su: kust muidu nalja sA:b, kui nalja ei te: mis sa kardad, kaela langeb mis sest vanast vintsutada, mAdastmunast mAngutada masku paksu putru, kui vcid kasta ei ole mis seda sitta rattile sA:da, mis rattil ei saisa mis sa tUhjast kotist vi:l raputad mis sa ve:l ko:lust ku:lutad vai mAdanust mAletad tuhni muad, toida peAd ArA suoba kunagi toisele paha vorst vorsti vastu ku' ette ti:asi, siss hauda satasigi i' vintske iA om sUgise, kerge iA om kAde maksa kopik poisile, aga mine te: ikka isi A: loe luid ja arva hambaid, Ara loe teise lo:mi pA:le massat, pA:le astut; pA:le vctat, mA:lc astut talitse ke:lt, valitse me:lt hambavalu olgu kivi, kAndude katsu hambavalu ja kcrvavalu on kcige hullemad ega kaklemine si:s midagi te:, kui muidu hAsti elatakse kUmme kUllA kUsimen, sada tallu tahtman kUmme hA:d last ei massa mitte Utte kurja mi:st kUsUjal kUmme hAtA, takaotsjal tuhat kUmme korda kUnna, Uks kord lcika nAita hArjale pe:li ehk pal'last perset, se: tale Ukskcik nAUdA lollile nAppU ja sie naurab endAs lohki kui kU:nla pA: nAtA, o: heinu teta aega sUndida, aega surra aega hArjal, aega orjal aig um hUA mi:s minema aeg on raha aeg on kallis aega ei vci lA:dalt osta aega ei sA: raha e:st osta aigu om tO:d tettA', aigu om magada', aigu om kcnclda', aigu om vaik olla' aega elada, aega surra ajad o: olled, ajad o: menned ajavi:dus on unustuse hakatus katkejast kangast ja nutusest lapsest sA:b lahti, aga jo:dikust mehest sA: mette ega kitsi vci kapustA:ida lasta Ara aja oma kasukat teise selga kisu ni:st, kui ni:ts jo:kseb nUlgi nahka sA:lt, kus paks on mUrinal, kolinal ni:de, kangas chtast kuele pane sA:bas jalga, saksasArk sAlgA, kes iks hulgus, to: hulgus Ara aja kciki pUksa korraga jalga, muidu lAhad kcik korraga katki kured lAhvad kurjad ilmad, haned lAhvad hall taga, luiged lAhvad lumi taga zissid zimmid scja vcitsid, / stu:debakid muidu scitsid viha on nagu vein, aja seisujes lAhteb kangemaks viha vctab ja kade kautab viha ja vaen ja ri:d kestab ni: kaua rahva seas, kui hobune kabjad kannab, kass kU:ned ja sikk sarved kUll viha kctu tAidab kUlah sU:d tu:d, mis andas, kodo sUvvAs, mis tahat kolmekeine kcige tugam tammepu:st ncul ei sUnni ju ku:sepu:st kA:n ametimehele lA:va iks naise nA:bren ja abikA:sa karaten otsah kcik valu ja vaiv, ku kats kAtt rinna pA:l enneaeguse vadera lA:ve tUhja kUlAh kuld, kotoh kurat kodu kuld, mujal muld kodus laps ku:lsam, ahju pA:l ausam kodu ei pole me:s ku:lsam, ahju peal ausam kodu om paremb ku pidu ega kodu ei ole parep ku pidu oma kodu koeradki tunnad mardiks tehti ikka makki ja kadriks kAkki mardis mauk valmis, jculus jcmp selgas, kU:nlabas kUlg mA:s, pA:stus paik persses lcunat vcid sU:a rikka man, chtu maga vaese man rikkal aol ots leib inemist, vaesel aol inemine leibA kergem on koguda kui kokku hoida kergemb kul'ata ku tU:d tetA li:g kcverdamine to:b murdmist li:g palju ajab koti lchki li:g lobisemine hA: ei ole, vait olemine kurja ei te: li:g su:r tarkus te:b inimese peast lolliks li:gtarkus ei tea midagi joulust mies johugi sA:b millal cnnetus kAsku ette sA:dab naist tapad, taivade sA:d sukkur on Uksi su:le hea, aga ihusugutus terve kehale sukkurt tahad, pipart sA:d ehita enne ka, si:s maja haugu enne, si:s hammusta enne paendub, pArast murdub kcigepA:lt oleks ikka pead tarvis, muidu ei seisa ju lc:gki sarvis enne pcld, pArast pcllulised esteks ema hell, pArAst kUlA kell esiteks regi, pArast ko:rm este siapia, perA siasaba enne tO:, si:s toit enne kcne, si:s tegu edimAld ihatas, perAn sA: viland Ule hu:lde ja pA:ld hammaste enne mceldud, pArast tehtud esteks hea li:gutada, pArast paha ki:gutada enne mahub pcue, pArast ei mahu enam cue edimAlt sU: mcrro, tuori kae makust esmalt on kUla leib magus, vi:mate jAeb hambisse esiotsa ikka petja tark, pArast se:, kes petta sA:nud enne mune, si:s kA:guta te: enne, ki:da pArast vcta enne ja kita perAst e:ste vctab naela ja pArast su:rema asja edimAlt mahup Ute hamme sisse, perast ei mahu Utte tarre edimAlt om hAbi, pArast sA: iks lAbi he:ri' inne hindA, pA:le mo:ri' muid este hirmus, pArast armas esite varastab ncela, pArast nua, vi:maks hobuse enne kauvad hundid, si:s mcisnikud enne tO: tehakse, pArast palk maksetakse enne kasvata kana, si:s taha alles muna egA lisA li:ga tie vi:mAte om takahotsja su:remb sU:dlAne ku varas kUll tuleb vi:maks keik pA:valgele umbelU:mine om pallu valusamb kui vere vAllAlU:mine lihaheites peab regi Ara heitma virga po:le vA:tab igaUks, laisa po:le pO:rab selga jUripAivAh olgu kala orrel vai rannal opmani ju:re minnakse ikka kcveras kAega ja aidamehe ju:rest tullakse ikka kcveras kAega heinmA:rjapA:ks pidi olema po:l heina tehtud jA:nipA:st sitt ve:t, pe:tripA:st kesA kUndA, jA:gapA:st Aestada kolla jA:nibes olgu Agle vArAti ihen ei sA: katkise kUna ju:rde tagasi tulla naerult tehtud ja tcelt pe:tud kasuks, mis vana te:b, kahjuks, mis vana sO:b hArjame:s vi:maks sA:lsamas, kus hobuseme:s ristkAdsile rikas, sA:ja nigu sA:, puhtile puhtalt pidu A:l ei tunne scpra, enge kurvastuse A:l po:leli ke:nud te:mehe ro:g sA:ja mindAs silmega', puhtillc mindAs kctuga sA:ja mindas kaema, kodo tuldas sU:ma, jc:le mindas ju:ma sA:ja mindas, sA:ni kaetas kU:nlapA:l lAheb kUlma sUda lchki kUndlepA:vA kA:nd ti: tc:sc kUle kU:ndlepAiv tsiga lAts kcrva paistma kU:ndlepAiv ju:sk kUlmAl Uts silm vett kU:ndlepA:vA vcit jo kasuga ar mUvvA, tsigand mU: kasuga ar, no olc ci inAp vaija kU:ndlapA:l lU:akse kUlmal Uks sarv peast Ara kU:nlabA lastakse vang lahti ei armu ju:re aeta hirmuga kikka aigo kivile, enne valget sepile veskile ja sepile mine vara, kcrtsi hilda vihma aigu satas selgest taivastki, pcvva aigu ei tulc pilvestki sepile ja veskile mine hAsti vara, seal pead korda u:tma Ammale mine lumise jalaga, aga mitte tuhkase savaga rukkilciku ajal on konnal su: kinni koidu aegus kcvad hArjad, vidikul viksid hArjad maha jA:vad magatud pru:did, enneaegu armastatud jAnestega ei massa tcugu Utte tettA sunnitO: surmatO: kaks santi koera vcitvad ikka Uhe hea koera Ara kaks silma ulatavad kaugemale kui Uks katel kahrul Uten pesAhn azet olc ci kaks kurjavaimu Uhes jArves ei sA: cigeks kaks kau ei anna head vett kaks naist on turg, kolm naist on lA:t kaks pclve kosutavad maja, kolmas pclv kaotab ega kaht hUAd kerraga voi sA:da raha ja magada kahel kahe ncu kaks kukke ei sA: Uhe cue peal korda kats kAtt tegeman, sada hammast saluman kaks kcva kivi ei te: head jahu kaks pereme:st ei vci Uhes majas valitseda kaks isandat Uhte mcisa ei mahu kaks koera ei sA: rahuga Uhest kapast sU:a kaks koera taplad, kolmas sA:b kondi kaks kassi ei sUnni Uhte kotti ega kaks kuningat Uhe ri:gi peal valitseda ei sA: ega kaks ilma kolmandata jA: kaks me:st ikka kaks me:st kaks inimest abilised, kolm inimest talbus kat's ves'kit ei piA' kerraga' jauhatamma, et tcne piAt vakka olema kats pA:ri sA:pid jalas, cle pikuti kctun kaks kotti ei kclba korraga jahvatama kats pAiva palotase tcinetcist katte ro:ga ei pe:ta Uten anuman kaks ri:dlad vara pArast, kolmas tuleb ja pArib vara omale kaks ajab janu kaks ei aja janu kattc hUvvA sA: ai, kas rcuk vae' pauk kahte head ei vci sA:da ega katte hA:d ei vci saia: lubata ja tetA kaks kord A:stas on kcht tUhi: jA:nipA ja nelipUhi kaks korda A:stas on kehva uhke ja kaks korda A:stas on heinamA: ilus kaks A:st tcestab, Uks valestab kakskUmmend kaks vanatUdriku taks, vi:skUmmend kaks vi:mane taks sibulit sO:si, haisu kannahtasi mardi ja kadrisandi vahel ei ni:deta lambaid pA:riminejate vahel kuluted kurat ku:s pA:ri kengi ArA, enne ku na pA:ri sA:ve kU:nla ja pA:stumA:rjapA:de vahe Uteldakse kcige kehvem olat: kass sU:a si:s ka ratsuid tuhlid eks elu vagude vahel ole kcike pclatu jalge vahelt jo:kseb tu:l mcistlikkude vahel peab clekcrs vastu, aga jcledad kisuvad raudahelad katki suitsunud seinte vahel ikki soem kui valge laudade vahel lina riAkinud ennemuste: "mind piab mudA:uku linapesasse paraja kuiva mua sisse tehtama" lina kAsnud vA:tama tulla juagupipA:vAl lina oli kord lausunud: "pAike mu paisutab, vihm venitab, pcud pcletab peris Ara" lina Utelnud: "kui pereme:s minu ni: palju Aestab, et minul pea otsas hull on, si:s kasvan mina hea; vAhese Aestuse tagajArjel kasvan vaene" kakuleib hapu leba abime:s vatsk maja laotus, pudcr perre piAtUs karask on rc:sa ristipoeg lihalik ikka libiseb lihaheite kcndvet ja otsvet no:rt ku:d ja tcisipest pA: taga usin lAheb hukka, kArme lAheb kArna, aga hilluke elab ikka usin sA:b u:e, laisk ei sA: lagunudki usin jo:kseb ennast lchki, laisk kannab ennast katki virk mustale, must virgale virk virgub vi:s kcrda, mait ei li:gu mA:stiki virk Arkab, si:s torkab, aga laisk jA:b lamama virk kAib vi:s korda, laisk katkestab korraga kArmAs kAU kAskmAtA', laisk ei lAhA' lapsatcngi kUnnipA:ks on virgal mA: kUntud, aga laisk tcstab ve:l atra aia pA:le usinal ole ei und, laisal tU:d virgal villa, laisal lamba virk vi:sakas, laisk lohakas virk jo:kseb kolm korda Umber toa, aga laisk ei sA: kordagi virk on vctmas igal po:l, laisal ei lagune kusagil virk vigasid parandab, laisk laiali lautab paik peab su:rem olema kui auk pagcjal jAle, vastavctjal veri pageneja pA:sep, vastuA:jat vA:tas kirp lAtt inemba ri:ga kui sanna kirp koera perses, mA:sikas karu perses kirp saunas kui sA:jas, tAi pcugus kui pulmas kirp on kAhku kargama kirp kaebas kord: "jummal hoitko minno pimme kAtte sA:mast jA:mast, sis oled kadonu" metsAvaht ikka metsAvaht ning kirikuhArrA ikka kirikuhArrA naise vara ni: kui kile kchutAis naise varandus kestab to:mapA:st jculuni nA:se ncu, mehe tego param olla naesel mehe kAsi ja pahem kAsi oma kAsi naise rikkus kassi vargus naise rikkus ukse taha naise rikkus ja t pikkus on Uks ega naisctjal arru ei ole kosilane ku:lus mi:s, mcrsja massa ai midAgi helde annab, ahne vctab heldel harva' hamba', kitsil pakso' kUll helde andab, kui kade vasta odab vceras ei to:, vcigas ei te:, sU: on roka rokutajal vc:ras to:sc, vc:ras ve:se vceral ikka uks tulla, teine minna ega vc:ral me:lt ei ole vc:ras on vclu peres vceras ikka vcileib, sugulane su:rsitt vceras on kui kala, mis kaua vArske ei seisa vc:ras kAtega ti:b ja jalgega vi:b vc:ras te:b kUll oma korra, / sina maksad mitme vcrra egA vierAs talu hAvidA, huoledus talu hAvidAb kUla lAmmi ei kesta kaua scber aitab scpra, aga vend, kes venda aitab, on alles sUndimata scber koti nA:ber scber tunneb scpra scber scbra perse ko:rib scbra scbra kcri lcikab scber muretseb scbra e:st, aga jumal kcikide e:st scber sUlitab scbra tasku scpr scbra kApistAs, nA:bri naba lcikas